Esmaspäev. Öösel Miia korraks midagi nuttis läbi une, aga alla minema ei pidanud. Muidu oli aga igati OK öö.
Täna jäävad lapsed kodu, Õnne tuleb neid hoidma. Miial on veel nohu ja Kadi saab lihtsalt siis lulli lüüa kuna Jennal on koolivaheaegja ta kodune on.
Pool teest tööle kõnnin jala. Väljas on karge ja jahe, päike on tõusul. Autod lasevad kõrvaltänavatel liugu ja hommik olevat linna peal avariide tõttu üsna umbes.
Hommik tööl on rahulik: Jaanust ei ole, Rihot ei ole ja keegi ei helista ka. Korrastan oma arvutis siis doukmente ja tegelen nädala alguse toimingutega. Kui Riho tuleb, läheb juba veidi lõbusamaks, lõunast saabub ka Jaanus ja siis saab ka kliendi juurde sõitu teha.
Kajal on täna lühem tööpäev ja ta vahetab Õnne päeva peale välja. Kui mina kodu jõuan, jõuab vanaema juba Tõrva tagasi.
Õhtu on üldiselt plaanivaba, aga külalised ise tulevad meie õhtut sisustama: Jaanika Kaja juurde ja Viljar minu juurde Kui külalised lahkuvad, saab Kadi dušši alla, mina toimetan Miiaga. Kui kõik magama saavad, ja nad saavad seda täna üsna kiiresti, vaatan mina lõpuni eile teles olnud Bondi filmi Spectre (2015).
Teisipäev. Ka tänane öö oli igati magamist väärt ja segajaid ei olnud. Kadi ajame hommikul üles, Miia aga saab edasi magada ja magab veel siis kui Õnne tuleb ja meie kodust ära tuleme.
Tööpäev läheb juba hommikust kenasti käima – tuleb kliendi juurde sõita. Eile sai tegeletud erinevate katsetustega ja nüüd kliendi juures saab need katsed praktikas läbi mängida.
Kliendi juurde sõites suudan kaks korda masina välja suretada, nagu poleks masinal jõudu. Algatuseks arvan, et mootor on külm, ja ju ma ise ka natuke liiga palju masinast nõuan. Kliendi juurest tagasi sõites aga käitub masin kummaliselt, jõnksutab ja ei jõua korralikult vedada... Riho käis eile esimest korda Berlingol kütust tankimas, äkki pani bensiini? Sellele küsimusele saabub varsti ka vastus, et nii ongi läinud... Nüüd siis oleme mõned päevad autota, kuna selle toiteahel käiakse spetsialistide poolt üle... Õnneks me aga päris autota ka pole – Argo andis juba mõni aeg tagasi Rihole kasutamiseks ühe vana pirukakuudist sara, ehk siis klientide juurde saame sõita ikka
Kui tööpäev õhtusse veereb, saame Kajaga Kadi juures kokku ja liigume kodu. Õnne on Miiaga kodus ja elu käib. Teeme õhtusöögi ja läheme vanaema bussile viima, lapsed aga üldse ei taha tulla. Aga on vaja värsket õhku hingata, nii veame nad ikkagi alla linna ja peale vanaema saatmise külastame ka vastavatud kaarsilda. Kuigi väljas on peaaegu kottpime, on linnatulede valguses ja silla enda installatsioonivalguses kogu ehitust kena vaadata. Ilm on aga tuuline ja nullilähedase kraadiga, seega me kaua seal pole. Pealegi hakkab kõlaritest mingi kosmiline muusika tulema mis lapsi üllatuslikul kombel aga hoopis hirmutab. Nii suundume kodu poole.
Käime ka tanklast läbi ja avastan Kuu-kaare madalal taevas. Sõidame siis pisut ringi, et leida koht kust seda ilu oleks kenam jälgida. Lõpuks oleme raudtee ääres, aga ega head vaadet ikkagi ei saa
Lapsed on hoogu täis ja väga magama minna ei taheta. Aga homme on mõlemal lasteaia päev, seega kupatame nad ikkagi voodisse. Ja ega nad erilist vastupanu ei aja ja jäävad üsna normaalsel ajal magamagi.
Täna käib Jaanuse tädi Riina kontoris, tuleb elektritaksoga ja ütleb midagi sellist:”..elektritaksos oli jube bensuhais...” Kõlab naljakalt, eksole, mitte et seal ei võinud bensiinihaisu ka olla, aga et elektritakso ja bensiin nagu omavahel väga kokku ei lähe, siis kõlabki see lause jaburalt
Kolmapäev. Kui segajaid öösel polnud, siis mina ikkagi hästi ei maganud. Jätkuvalt kahtlustan madratsit selles teemas. Eile sai juba uuritud ka erinevaid võimalusi, aga paistab, et läheb veel aega selle teemaga...
Tööpäev on igati asine ja tegevust jagub. Õhtul saab šampust, kuna pealik sai uue auto mida juba pikalt ootas (Y) Nüüd siis liigud ka tehtud
Kodus teeme õhtusöögi ja siis liigun kohe õue. Kuigi on juba pime, on vaja aiast Õnne kokku rehitsetud lehed ära toimetada, kuna öösel hakkab lund sadama Toimetan ka pisut kuuri kallal ja siis teen pisikese pildistamistuuri aias ja tänaval
Loen postimees.ee vahendusel uudist pealkirjaga: „Droonivideo ja pildid: Keskerakond sai oma vanalinna kontori 1,8 miljoni euro eest müüdud.” Et siis Keskerakond sai kontori ära müüa ja nüüd tulge vaadake sellest droonivideot ja pilte? Teha pole midagi?
Kutsehariduskeskus saadab mulle spämmkirja: „Kutsume sind suhkrulillede meistriklassi teisele koolitusele.” Teisele? Ma pole ju esimeselgi käinud! Ja kui ma esimesel pole käinud, siis milleks mulle selline kiri?!
Neljapäev. Täna öösel tuli sekkuda – Miial oli pissihäda Aga see on selline heatahtlik sekkumine, siiski konkreetne põhjus. Muidu aga öö oli OK.
Hommik üllatab lumega. Või noh, oli ju ette teada, aga ikkagi midagi uut Kuniks hommikul autot lumest puhastan, saavad lapsed ringi lumes tuisata
Tööpäev on täna kontoris. Programmeerime/seadistame uut veebipoodi, lisaks muid töid. Ka auto saame täna kätte, aga väljasõite teha vaja pole
Õhtu kulgeb koduselt. Lapsed on täna kuidagi tujutud toidu suhtes, süüa ei taheta korralikult, anna vaid mingit ninni-nänni. Ja täna tegimegi sellise õhtu kus nad vaid ninni-nänni said Mingi periood õhtust oli ka Jenna külas, siis lapsed mängisid omavahel ja sekkumist erilist ei vajanud, kui just Miia mängimise asemel hoopis pahalast ei mänginud
Reede. Öö oli rahulik, uni hea. Hommik jookseb kenasti, lapsed lasteaeda, ise tööle.
Tööpäevgi jookseb rahulikus tempos. Tegemist on, aga tõmmelda pole vaja (Y)
Õhtul on ka kõik kenasti juti peal. Kui, siis asi läheb korra paigast ära sellega, et lapsed tahavad põrandal magada. Panen siis madratsi maha ja lapsed tuttu. Miia aga muudkui jutustab ja segab Kadit, no nii nalja pärast torgib ja susib ja elab seljas :P Magada ju nii ei saa, ja siis on Kadi muudkui pahane ja kärgib Miiaga. Käin korduvalt Miiat hoiatamas ja lõpuks viin lubaduse teoks: tõstan ta tema oma voodisse. Vaat siis läksid lapsel häälepaelad valla Aga õnneks rahunes kiiresti ja varsti juba kõik magasid.
Ametitasu 7800 eur? Ehk siis + igasugu muud kulud (auto, lähetused jne). Ja siis tavainimesed ootavad ravijärjekorras, kuna Haigekassal ei ole raha? Mis kurat meie riigis valesti on läinud?
Laupäev. Öö oli ok. Vastu hommikut kostus alt: „Magasin ära!” ja seda korduvalt mitu korda. Lõpuks siis kutsume pisikese ärkaja üles, aga ega ta meie kõrvalgi enam magama ei jää, seega saab hommik alguse.
Täna on plaanivaba päev ja mitte midagi ei oska ette võtta. Võiks ju nagu kuhugi minna, aga väljas on veel lörtsine ja jahe ja märg... Lõpuks võtan lapsed kaasa ja läheme lihtsalt õue. Algselt kelgutan Miiaga ja siis tulevad ka Kadi ja Hugo-Jenna õue. Nemad möllavad lumemõnudega edasi ja mina tassin puid, korraldan uues kuuris elamist ning parandan keldriakna klaasi ära.
Lõuna ajal läheme magama: Kaja, Miia ja mina, Kadi mängib õuel edasi. Magame mitu tundi.
Täna lähevad Kaja ja Kadi teatrisse Guugelmuugelpunktkomm vaatama. Kui õige aeg käes, kutsume Kadi tuppa – ta on täiesti läbimärg Loodame nüüd, et ta külma pole saanud.
Enne etendust, mis on Vanemuise väikese majas, on plaan minna Tikster Tihane nimelisse pubisse aparaadihoones. Et Miia väga teiste mineku peale solvunud ei oleks, läheme sinna kõik koos (Keiu oma Kalviniga tuleb ka).
Peale etendust, mis Kadile väga meeldis, teeme poeringi. Öömajale läheb Kadi Jenna juurde ja meie oleme kenasti omades pesades
Pühapäev. Täna öösel oli kella keeramine. Loomulikult tegime meie seda hommikul Öö läbi oli kenasti vaikus majas. Ärkasime miski seitsme paiku, jällegi Miia eestvedamisel :P
Hommikul toimetame rahulikult ja võtame plaani Viljandi külastuse. Kümne paiku kustume Kadi Jenna juurest kodu ja varsti saabub terveks päevaks külla Cristofer.
Viljandis oli plaanis pisut ringi jalutada ja niisama päeva nautida. Kui aga Matile tulekust teavitasin, anti meile kohe koordinaadid kus kokku saada: Loovlood nimelises poes. See on selline vahva pood kus on kombinatsioon korterist, büroost, poest ja mängumaast Kuna tegemist oli meile juba peaaegu tuttavate inimestega, nägime rohkemat kui ainult poe-mängumaa ala
Ja siis läksime lõpuks ikka ka jalutuskäigule. Viljandi on ilus, paganama ilus. Jalutasime läbi vanalinna ordulinnuse varemetesse. Seal siis sai nautida nii vaateid kui linnust kui muidu ürgset olemist. Lapsed olid igati sillas Lõpuks jalutasime ringiga tagasi, käies ka kohvikut külastamas. Kuna peale kogu päevakava oli kell palju ja Miia üsna uniseks jäi, alustasimegi tagasisõitu.
Õhtul tehti tagamajas sauna, seega saime Kajaga saunas käia ja lapsed said pärast vanni. Igati mõnus oli põhku heita
Ja sel aastal on veel üks mineja: Aarne Üksküla 1937-2017...