Esmaspäev. Lootsin, et kui magan eestoas, magan paremini. Ei saaks öelda et oleks paremini maganud, aga üldises mastaabis igati magatav. Teistega oli kõik rahu.
Lapsed saavad lasteaeda. Miia rühmast üle käinud haiguselaine, kus madalseisul oli ainult kolm last, on nüüd nii möödas, et kohal olid kõik lapsed. 
Pealik läheb täna naabervabariigi pealinna tööalasele üritusele ja meie Rihoga jääme linna katma. Imelikul kombel aga on nii rahulik päev, et ma korra isegi helistan Rihole, et näha, kas meie telefonid ikka töötavad 
See, et kõnesid polnud, ei tähendanud muidugi, et tööd poleks olnud. Oli - mõlemal on veebiprojektid nina alla 
Hommikul tööle tulles leidsin pargist laste jalgpalli. Võtsin kontorisse kaasa. Kui tööpäev läbi, jalutasin Forseliuse koolist läbi ja andsin palli sinna, kuna arvan, et see sealt pärit oli Valvurihärra vaatas mind küll kahtlaselt, aga minu missioon sai siiski tehtud.
Õhtukese veedame kodus. Päev läbi on pea kippunud valutama ja õhtuks siis juba valutas korralikult. Veetsin tunnikese diivanil ja see isegi aitas. Kella keeramisest pühapäeval on une ja kella suhe paigast ära, et nii kui lapsi üheksast magama paneme, läheme kohe ka ise.
Lapsed tahavad laulu. Laulan ühe laulu. Edasi joriseb Miia ja siis hakkab Miia anekdoote rääkima. Tahab rääkida Jukust, aga ise nimetab Nukust. Ütleb mingi suvalise lause ja siis laseb tehislikku naeru otsa – see oli nii naljakas kuulata, Kaja suisa pisarateni lõkerdas mu kõrval
Teisipäev. Täna öösel oli maru kehv olemine. Pea pisut tuikus ja ma iga pisiasja peale ärkasin üles, keerlesin ja ei saanud kuidagi olla. Isegi kui teise tuppa ümber kolisin, asi paremas ei läinud. Miski piinas ka Miiat, temagi keerles ja jutustas läbi une...
Muidu aga lapsed tunduvad puhanud, meie emmega seda pole :P Hommik sujub kenasti kuniks Miia tahaks lasteaeda Baby Borni kaasa võtta, aga Kadi isetsema hakkab ja nuku ära korjab ning teavitab, et tema isevõtab selle lasteaeda. Kartsin juba suurt hala... Miia õnneks ei pahandagi, tema on täna suisa suur naerupall meil Siis avastame, et nukk on pühapäevasest vanniskäigust vett täis ja tilgub, et ei võta seda täna keegi lasteaeda kaasa. Aga siis läheb lärmiks: Kadi muudkui ulub ja vingub, püüame mõistlikult suhelda ja lõpuks mitte väga välja teha. Auto peal ta järjest rahuneb ja lasteaeda minnes pole enam mingit jonni (Y)
Tööl oleme täna Rihoga kahekesi, paugutame oma veebidega (Y) Jaanus jõuab tagasi alles õhtul hilja, meie oleme seks ajaks juba kodustel jahimaadel
Täna on Halloweeni õhtu. Kodu sõites märkame kolmeliikmelist laste punti kes on end ka vastavalt riietanud Meid õhtu jooksul keegi ei kollita, kui just Jenna ja Kadi oma pisikeste näomaalingutega välja arvata
Kolmapäev. Kahe ajal Miia vehkleb ja ulub midagi läbi une. Käin all ja üritan temaga rääkida, aga tema magab, lihtsalt kole rahutult. Panen teki asjalikumalt peale ja lähen tualetti poti järele – äkki on tal siiski häda ja varsti nõuab pissile. Siis alles avastan, et Kaja magab eestoas Ju siis oli õhtul peale teleka vaatamist mugav siia jääda
Järgmine suurem ärkamine on 6:10. See on selline aeg, et varsti peab nagunii ärkama ja magama pole enam mõtekas jääda. Ja kohe ärkab ka Miia, tema ’magas ära’... Ehk siis: pole me veel selle kellakeeramisega ikka sinapeale saanud.
Tööpäev on minul kontoris, paarimehel enamasti kontorist väljaspool. Tegemist on kõigil (Y)
Õhtul liigub Kadi taas kohe Jenna juurde mängima. Seal on suurem kogus lego klotse kui kodus ja siis on tal seal vanema tüdrukuga põnev mängida.
Enne seitset läheb Kaja teatrisse sõbrannadega Hedda Gabler nimelist teatritükki vaatama. Selleks ajaks tuleb ka Kadi kodu ja nii mängime tüdrukutega kolmekesi
Kui lapsed tuttu saavad, hakkan vaatama Liverpool – Maribor kohtumist, mida aga päris lõpuni ei vaata, kuna ei paista, et sloveenlased kahepallisest kaotusest enam välja tulevad.
Neljapäev. Täna oli hea öö Vahepeal käis kass kurrumas-nurrumas, aga see on ülimeeldiv Ja hommikul saadakse kenasti maast lahti, lasteaeda jäämisega probleeme pole, ja üldse saame kodust nii vara välja, et jõuame käia tanklas ning tööle jõuan 15 minutit enne kaheksat!
Tööpäev aga nii roosaliselt ei alga :P Nimelt eile valmis saanud masinale tahtis omanik lisatarkvara mis kogu arvuti kasutuskõlbmatuks muutis... Ja tuli kogu eilne töö uuesti ette võtta... Lisaks toodi teinegi masin mis oli kapitaalselt lolliks läinud Windows 7 enda uuenduste peale. Ka see masin ei tahtnud alguses sõna kuulata, aga nagu ikka – miski ei jää lahenduseta 
Õhtul läheb Kaja lastega Keiu juurde. Seal saavad sõbrannad omavahel kokku ja lapsed mängivad. Kuigi hiljem selgus, et Kadi oli pigem eraldi - ei olnud temal mängusoolikat miskipärast.
Kuna minul nö õhtu vaba on, otsustasin selle kohe ära sisustada. Aixiga oli vaja mõningaid asju läbi rääkida ja tööteemadel juttu puhuda. Nii tuligi ta mulle peale tööd külla. Toimetasime arvuti taga ja uurisime riigi poolt pakutavat lihtsat raamatupidamistarkvara veebis
Reede. Nutke või naerge, aga Kaja täna öösel kell viis uuendas id-kaardi sertifikaate. Ja taaskord, nutke või naerge, ta sai nii enda kui laste kaardid ära uuendatud! Kuigi tänasel päeval juba teame, et selline agarus polnudki vajalik, aga no kes oskas seda ette näha.
Tööpäev on arvuti taga tegemisi täis. Vahepeal teen ühe sõidu Kajaga (tal oli lühem päev), et tuua Webshopist ära Kadile tellitud voodimadrats.
Üks klient teavitab meid, et sai arvatavasti petukõne: et helistatakse Microsoftist ja kas telefonile vastab just see inimene. Kodutöö oli neil korralik, et inimene ja number läksid kokku. Igatahes oldi üsna aktiivsed oma kõnes ja maneeris, käskivad, et nüüd kohe alla laadida Teamviewer ja anda oma ekraan ette, et on suur jama ja see on vaja ära parandada. Õnneks oli tegu ettevaatlikult targa inimesega ja peale telefonikõne katkestamise asi niiöelda lahenes. Ja õhtuks on ka meedias uudis, et taolisi petukõnesid tehakse.
Õhtul on meil kodus kantseldada viis last: Kadi, Miia, Jenna, Hugo ja Gerli. Jenna ja Gerli on Kadist kaks-kolm-neli aastat vanemad, nii et nemad nagu mänginuks koos, aga asi läks nii, et Jennat ei tahetud mängu võtta. Ja siis neid solvumisi ja kohati ka möödarääkimisi sai aegajalt lahendada. Miia kohati tahtis ka suurtega mängida, aga arengutase polnud suurematele võrdväärne ja siis kiputi kas teisi piinama või lihtsalt karjuma. Vaat sellised asjad siis.
Viimastel päevadel sai Miia oma elu teise nätsu. Esimene kord oli kõik OK, alla ei neelatud. Täna aga, aegajalt ma kontrollisin, suutis ta multikat vahtides nätsu teadmatult alla neelata. Ja kui oli taas aeg kontrollida, avastas ta seda ka ise ja kukkus kõva häälega nutma, sest me olime enne teinud tugevat teavitustööd, et alla neelata ei tohi. Jooksis teine kohe potile, et tema tahab pissile ja pissib nätsu välja. Tegime siis näo, et nii saab ka jah. Vähemalt temake rahunes maha...
Õhtu peale ajan korda pisut mittemaised dokumendid. Nimelt siis kirjutan enda ja Inna Kambja kogudusest ümber Helme kogudusse ja Kaja, Kadi ning Reijo Pauluse kogudusest samasse kohta. Saadan kõik paberid elektroonselt ära, nii et arvatavasti oleme juba enne jõule Helme kogudusse ümber tõstetud. Miks? Ei tea, meeldis, et me oleks kõik ühes kohas, seal kust me pärit oleme ja kus on meie juured.
Laupäev. Miia ärkab kuuest ja äratab teisedki. Kajal muidugi vahet pole, tema läheb nagunii tööle, kuigi ta oleks ärganud tunnikese võrra hiljem.
Käin hommikul lastega jalutamas. Ilm on niiske, hämar, jahe ja tuuline, aga värsket õhku ju on vaja. Siis teeme kodus pisema söömise ja lõpuks sõidame bussiga Lõunakeskusesse.
Lõunakas on tükk tegemist: vaja on osta sünnipäevakaart ja rahagi lahti vahetada. Üle kivide ja kändude saan sellega hakkama ja liigume Apollo kinno. Nimelt on täna Cristoferi sünnipäevapidu ja see algab filmiga Peletiste Perekond. Piletid ja ninni-nänni tehakse välja ja siis saadetakse kinno. Selgub, et teised lapsevanemad kinno ei lähegi, olen lastega ainus Aga vahet polnud, ma poleks Miiat nagunii üksi lasknud minna ja nähes kuidas Kadi alguses kartis, poleks ka teda saanud üksi lasta... Igatahes, tegemist oli 3D multifilmiga, ehk siis prillidega vaatamine. Kõik prillid on suured, nii et suuremad lapsed said vaadata nii, et panid mütsi pähe ja see hoidis prille kinni, Miial aga ei püsinud need ka mütsiga... Aga ega ta neid prille tahtnudki, tema vaatas udust pilti... Ka Kadi ei tahtnud alguses prillidega vaadata – kartis neid koletisi kui neid liiga teravalt näha oli ja nad otse nina alla tulla suutsid Hiljem aga pani prillid pähe ja suisa nautis, et sai nahkhiire nö sõrmede vahele võtta Film oli täitsa OK, võibolla et liiga vali (nagu ikka). Lapsed vaatasid kenasti asja lõpuni, isegi Miia ei jäänud magama kuigi lõunaune aeg oli.
Kinojärgselt mindi McDonaldsisse sööma. Ka Kaja oli töölt vabanenud ja liitus meiega juba Lõunakeskuses. Üldiselt oli täna Lõunakas ülerahvastus, kõik parkimiskohad olid ka täis. Ja see ülerahvastus mõjus ka mäkki, siingi olid pikad järjekorrad... Meie ees järjekorras seisis üks Joomla guru Võrust keda ma kohe ära ei tundnud ja kes ei tundnud kohe ära ka mind, aga et tema kuulis kuidas mind nimepidi kutsuti ja siis oli asi selge Nimelt siis Aigar oli perega Tartusse tulnud, ja alati kui nad Tartut külastavad, käivad ka mäkis – justkui väike traditsioon
Kui söögid söödud, plaanitakse tulla meie juurde. Cristofer aga nõuab mängumaa külastust. Kaido annab rõõmsalt järele ja otsustab siis lastega mängumaa kasuks ning võtab Kadi ka kaasa. Kuigi Miia tahaks ka minna, siis tema on nii väsinud, et teda me kuhugi ei luba ja ta väga ei pahanda ka. Liigume hoopis autosse ja otsustame teha autoga linna ümber tiire, et Miia hoopis magaks. Plaan õnnestus ja ring sai väga põnev.
Peale mängumaad tullakse meile külla, aga kaua ei olda. Mingi hetk liitub meiega hoopis Jenna ja siis on õhtu selline vabam olemine perega. Pikisilmi ootame Kajaga ka sauna pääsemist Aga enne meid on mitmed teised, nii et meie saame sauna enam vähem sel ajal kui lastel on aeg magama sättida Aga et me kordamööda käime, siis pole sel erilist vahet. 
Täna lõunakeskuse juures nägime kahte avariid. Üks oli Riia ringi peal sõiduautu ja kallurauto mitte mahtumine teele ja teine toimus mõni minut enne meie jõudmist, kus üks auto teisele ette keeras ja sellest siis teine auto teepervest alla lendas. Laias laastus paistsid õnnelikud õnnetused olevat, et keegi päris tõsiseid vigastusi vist ei saanud...
Pühapäev. Miia ärkas seitsmest, läksin alla, kussutasin ta magama ja keerasin ise ette tuppa. Küll aga ei õnnestunud endal sõba silmale saada. Kui silm ja teadvus just ära kukkusid, tegi kass midagi ja kaheksast tuli lõplikult üles Miia.
Kuna täna midagi plaanis polnud ja ema juba pikemat aega surnuaia koristamisest unistab, pakun välja Tõrva mineku. Kõik on nõus. Nii me siis läbi pilvehalli ilma Tõrva sõidamegi.
Tõrva tuleb ka Kaido Cristoferi ja Karmeniga. Meil oli algselt Kajaga plaan, et viime oma lapsed Õnne juurde ja käime kahekesi surnuaial ära, aga nüüd Kaido keeras meie plaani pahupidi, kuna jättis ka lapsed Õnne juurde ja sõitis ise ära autot parandama... Olime siis Õnnel abiks laste hoidmisel kuniks saime surnuaiale minna. 
Kalmistud olid erinevas korras. Üks oli täiesti korras, kaks nö poolkorras ja teistega tuli siis vaeva ka näha. Ilm oli aga mõnus ja selline rahulik töö konti ka ei murdnud. Pisike aeg ilma lasteta ja koos teise poolega Sellist aega võiks rohkem olla.
Minu ema aga täna õieti külastada ei õnnestunudki. Tema oli vanaemaga ametis. Vanaema oli vaja vannitada ja kasida, elamine vajas koristust ja muudki sinna juurde. Vähemalt saime tal ühe teda painanud töö ära tehtud – surnuaia koristuse (Y)
Ja ega siis enam muud polnudki. Pisut enne kolme hakkasime Tõrvast tulema, et Miia autos magaks. Nii et kui me kolmest Pikasilla teeotsalt maanteel keerasime, pisike juba magaski. Külitsel on teeremont ja juba Nõo mäe otsast oli näha tagatulede punetav meri, seega keerasime hoopis maanteelt maha ja võtsime suuna Viljandi maanteele, et liikuda sealtkaudu Tartusse.
Kodu jõudes helistab varsti Kroko. Tal on asja Lembitu Konsumisse ja äkki viitsin kaasa jalutada. Hea mõte! Nii tuli ta rattaga minu juurde, jätsime ratta kuuri ja käisime Konsumis. Kui tagasi jõudsime, saatis tema mind töö juurde Nimelt võtan tööauto, käin tanklast läbi ja sõidan sellega kodu – homme hommikul on vaja Tallinna sõita ja äkki õnnestub pisut varem sõitu alustada. Igatahes oli jalutuskäik mõnus. Viimastel kordadel pole mul õnnestunud Kaidoga saunatamas käia, seega nüüd oli siis see aeg kus juttu puhuda saime
Nagu ikka pühapäeval, lapsed vanni ja valmistumine uueks töönädalaks.
Ametlikult sai Griffin täna poole aastaseks. Täpset kuupäeva ei saa me kunagi teada, aga selline põhimõtteline kuupäev on paigas. Üldiselt on nüüd aeg poisiga arstile minna, et hakata soovimatut laste saamist piirama.