Esmaspäev. Öö oli igati OK. Hommik aga seevastu on kiire ja kipub üle aja minema, nii et lapsed viin parklast rühma ise.
Esimene päevapool on kodulehtede lainel ja teine päevapool saab juba ka ringi kärutada.
Tänased temperatuuripügalad küündivad kõrgele ja toovad suisa 22 kraadi. Lapsed on lasteaias kõik kenasti ilma nautimas ja mängivad õuel.
Kodu sõites avastan, et minu abielusõrmus on kadunud, ehk sõrmes ei ole. Võtsin ta eile õhtul sõrmest kui lapsi pesime, aga kas ma ta enam hiljem sõrme panin, ei mäleta. Ja tavapärastest kohtadest kodus ei leia ka. Loodan, et olen töö juures kraanikausi servale näiteks pannud. Eks kaeme.
Muidu oleme õhtukese kodus. Väsimus on peal ja ega midagi asjalikku teha ei viitsi 
Teisipäev. Ka tänase öö võib OK’ks nimetada. Asjad laabuvad, kõik on hästi. Kui millegi kallal nurised, siis ilma kallal, kuna eilsest 22 kraadist on jäänud 2 kraadi 
Pealegi on paras tuul väljas, nii et üsna jahe tundub see eluke õues.
Tööpäev lennutab ringi ja tegemist on palju. Iseäranis palju on mõttetuid pisidetaile mis kogu aja lihtsalt ära söövad.
Kodu lähen jala, kuna Kajal oli lühem päev ja ta võttis lapsed lasteaiast varem ära. Aga kodu täna ei jää: Hugol ja Jennal on Fiksikute mängumaal sünnipäev, nii et läheme kogu perega sinna.
Lapsi tuleb palju – aga eks see ole ju topeltsünnipäev Pildistan ja vaatan kuidas lapsed kenasti ise hakkama saavad, seega otsustan minna jalutama.
Jalutan vangla taha luha peale. Päike paistab kenasti, ja kui tuul nii kibe poleks, oleks ideaalne ilm jalutamiseks. Aga kapuuts pähe ja nii ei teinud jahedus liiga. Kohati oli tee pikk ja tuim, siis sai edasi liikumist jooksuga kiirendatud Lõpuks käisin ka Ihaste sillal, nii et jalutusring võis oma viiekilomeetriseks osutuda Jalutusringist sai omajagu pildimaterjali.
Ja siis naasen sünnipäevale. Aega on ikka veel omajagu kuniks asi läbi saab ja me kõik kodudesse laiali saame liikuda. Ja kodus saavad lapsed sisuliselt kohe magama ning nüüd algab aeg jalgpallile 
Täna nimelt mängivad Roma ja Barcelona, kusjuures viimane on favoriit poolfinaalidesse edasiminekuks. Aga mina aru ei saa miks Barcelona mängida ei tahtnud, Roma lõi esimese, siis teise ja lõpuks kolmandagi värava ja seisuga 3:0 mäng lõppes ning Roma oli end poolfinaali mänginud Muidu mäng oli kõva, aga Barcelonal lihtsalt ei laabunud
Kolmapäev. Vaikset ja rahulikku ööd lasti maitsta kuni äratuskellani. Hommik on hele, kuna on pilvitu ja väljas on isegi mõni kraad külma.
Pealik on täna pealinnas ja minul jagub toimetamist nii et anna aga minna.
Peale tööd, kui lapsed lasteaiast võetud, liigume kodust Sportlandi Outleti kauplusesse. Kajal on vaja jalanõusid, need on juba välja valitud, vaid ostmise vaev. Leian ka endale kingad, aga need on küllalt kallid, seega minu jaoks ostu täna ei tule.
Kaja läheb töökaaslase sünnipäevale, seega olen mina lastega kodus. Kadi läheb Jenna poole ja meie Miiaga vaatame pisut multikaid. Hiljem mängime liivaga ja siis juba tavapärased toimetused...
Neljapäev. Kajal on öösel peavalud ja läheb ette tuppa, mina minekut ei kuulegi Vastu hommikut hakkas Miia midagi nutma ja läks ette tuppa emme kõrvale magama.
Kadi jääb täna kodu. Üksi saab ta olla kümneni, sest siis tuleb Õnne ja edasi on Kadi juba vanaemaga. Käivad uitamas ja riisuvad aias lehedki kokku.
Endal on aga tööpäev: planeeritud meilide ümbertõstmised mis aga erinevate nüanssidega tõrguvad ja mul läheb oma peas planeeritud kahe tunni asemel kuus tundi...
Õnne jääb kolmesest bussist maha. Õigemini buss lihtsalt ei peatunud. Nüüd on aga jama, sest Õnne haigel kassil on vaja õigel ajal teha analüüs ja ravi. Ega jäägi muud üle kui Kaja, vabanedes töölt, sõidab ema Tõrva viima. Kadi võetakse ka kaasa.
Mina aga lähen lasteaeda Miiale järele ja otsustan temaga kodu jala tulla. Alustame raudteed mööda liikumisega. Miiale meeldib, aga mingi hetk ei viitsi ta enam jala käia... Ja siis teemegi nii, et natuke vean teda õlgadel, ja siis natuke kõnnib jälle ise, korduvalt Kodu me igatahes jõuame, ja seda ca 45 minutiga.
Ei lähe kaua kui ka teised kodu jõuavad. Ega muud olegi kui pereelu ja siis tuttu.
Jõuame Miiaga kodu, vaatan üle aia – Õnne on aias lehed hunnikusse riisunud. „Ehh, ma tahtsin ise lehed kokku riisuda,” jõuan öelda. Miia aga kohe vastu: „Issi, ära muretse, varsti tuleb neid juurde.” Tark tüdruk
Reede. Öö oleks vist segamata olnud kui Kadi poleks vahepeal käinud teisest toast taskurätti toomas ja siis mõnuga nuusanud Aga õnneks magasid kõik peale seda kenasti edasi.
Hommikul on Miia kuidagi jonnakas, miski ei istu, miski ei meeldi ja tühja koha pealtki hakkab kräunuma. Võtan ta sülle ja lollitan temaga mõnda aega – nüüd on tüdruk kui välja vahetatud (Y)
Hommikul viin pesumasinast pesu välja kuivama. Tõotab tulla ilus ilm. Sergei patseerib auto juures – hakkab lapsi kooli viima. Lähen ajan pisut juttu. Selgub, et ta vahepeal tööta jäänud – firma müüdi ära. Seda ma vaatasin et igal hommikul auto seisab aias...
Kohe kui kontorisse saan, lähen liikvele. Eile tahtsin ühe kliendi juurest läbi käia, aga ei jõudnud – ajaplaan ei pidanud vastu. Nii sai siis täna käidud ja asjad tehtud. Üldse on hästi detailiderohke päev, tegemist jagub ja tehtud saab ka omajagu.
Õhtul käime söömas Kuusteist Kannu’s. Kuigi Kadil kõht täis olema pidi, sööb tema ka Miia kõrvalt (Y) Meie Kajaga saame kõhud kenasti täis.
Kui teised kodu jäävad, käin mina Aixi juures. Ühe kodulehega on pisike probleem mille lahendasime ära, ja teise kodulehega on vaja vist Aixilt üks arendus tellida.
Ja õhtusse mahub veel üks liikumine: Kaido tuleb üheksase bussiga töölt ja läheme temaga pisut jalutama. Tal on plaan teha ’sada grammi’, et siis tuleks hea uni. Liitun tema mõttega ja nii jalutame peale Konsumis käiku Tammelinna poolsel raudteega paralleelselt jooksval kergliiklusteel kuni rongipeatuseni surnuaia juures. Sealt tuleme üle raudteede ja liigume tagasi, kuniks Kabeli-Võru nurgal lahku läheme.
Kodu jõudes on näha, et magama jäämise plaanid on muutunud: algselt pidid tüdrukud eestoas diivanil magama. Kaja on veel ärkvel ja selgub, et Miia lõi kuidagi pea ära ja tahtis siis oma voodisse magama. Kadi aga polnud nõus üksi diivanile jääma ja nii oli tavapärane rutiin taastatud ja kõik said magama minna Ehk siis, kui mina peale kümmet jõudsin, tüdrukud juba magasid.
Laupäev. Eile sai pisut enne südaööd unele. Uni oli kuni kolme-neljani hea, siis aga hakkas pea valutama ja vaid perioodiliselt sai magada. Kassi panin neljast kööki kinni, kuna tema otsustas vist päeva alustada, ja enne kui teised ka üles ärkavad, oli tark ta elimineerida.
Ma ei tea kas kassitusest või mis, kõik magasid täna päris pikalt, isegi Miia Sisuliselt kaheksani sai magada. Kuigi jah, peavaludele see paremini mõju ei avaldanud.
Hommikul kodus palju toimetada ei jõuagi – kümneks läheme Tagahoovi Teele sünnipäevale. Kuigi, ausalt öeldes oleks võinud koduste toimetustega tegeleda, neid on hetkel omajagu.
Sünnipäeval on lapsi päris palju, eriti palju on tittesid Lapsed lasevad traavi, vanemad suhtlevad omavahel – nagu ikka. Mingit tõsisemat atraktsiooni või kulminatsiooni üritusel polnud... Ja uni tappis kogu aeg :P 
Enne sünnipäeva lõppu mina lahkusin, et käia kodust läbi, võtta ratas ja purjetada Sepa staadionile. Seal saime päris põneva lahingu osalisteks kus Tammeka end Narvale järele võtab ja lõpuks viigiga ka mäng lõpeb. (Y)
Kodus maandume aeda. Vaja Õnne riisutud lehed ära viia ja siit-sealt veel juurdegi rehitseda. Lõpuks veame ka grilli välja ja saame õhtusöögi teha (Y) Kogu oma aiatöödega võib väga rahule jääda. Eks ilm ka muidugi soosis kogu meie ettevõtmist
Pühapäev. Kaja paneb öösel kassi vannituppa kinni Minul öö eestoas koos Miiaga just väga hea ei olnud. Miia magas kui nott, aga kahekesi diivanil olla pole mugav, meie diivanil just... Esimeseks ärkajaks on Miia, läheb emme juurde üles, segab seal mõni aeg magamist ja tuleb alla mängima. Ma ei teagi kui kaua ta mängis, aga ühel hetkel hakkasin kassikaka haisu tundma. Tõmban õhku ühelt poolt patja ja teiselt pooltki, teen silma lahti ja näen põrandal kassi tagumenti lakkumas. Selge, kakal käis ja kraam on karvades kinni... Meelitan kassi enda juurde ja lähen teda pesema. Kassile pesemine ei meeldi, näub-nutab süles, nii et ka Kaja tuleb ülevalt alla asja uurima.
Crsitofer liitub täna meiega, kahjuks lubatakse sombust ilma. Otsustame siis selle ’kehva’ ilma sõitmise peale ja Tõrvas käigule kulutada. Vaatan ka ilm.ee radareid ja minu arust käib vaid üks kerge sabin üle ja ülejäänud ilm peaks hea tulema. Ja nii ta läks ka, aga see selleks.
Võtame Cristoferi peale ja paneme leekima. Enne Rõngut käib kerge vihmasabin üle ja rohkem teda enam ei tule ka. Rõngus ostame külakosti kaasa ja esimese peatuse teeme Hummulis, Kaja vanaema Juuli juures.
Julka elab nagu vanainimene ikka. Tervis just korras ei ole, aga ikka üritatakse rõõmsat nägu teha. Joome teed, maiustame kooki ja küpsiseid. Miiagi puges mammale külje alla – ei kartnud ega miskit
Mamma juurest läheme korra ka Kaja vanaise juurde. Nimelt seal lastakse parasjagu nii kase- kui vahtramahla ja Õnne soovis, et me talle ka viiks
Järgmine peatus Tõrvas Õnne juures. Üldiselt see ring saigi teoks seetõttu, et Õnnel telefon andis otsad ja oli vaja uus, mis meie käes, käiku lasta. Nii seadistame tal telefoni ära ja sööme. Lapsed on pisut väsinud ja jäävad tuppa mängima. Mina aga käin emaga Lõvel.
Lõvel on üsna kuiv, vaatamata kergele möödunud sajule ja kevadistele vetele. Kuna ema võtme maha unustas, kasutame aknast sisenemise võimalust, et kätte saada rehad ja lillepeenar vabastada puulehtede vaibast.
Tõrvas kupatame lapsed õue ja mina emaga jalutame kaasa. Lapsed sõidavad alguses tõukeratastega ja pärast mängivad maja juures.
Ja saabki Tõrvaga kõik. Viin ema vanaema juurede, ütlen üle ukse teregi, siis Õnne juures kõht täis, lapsed peale ja Tartu poole teele. 
Üldiselt läks kogu päev lihtsalt käest ära. Toimetame toas ja maja juureski, lapsed mängivad aias. Kell on kiire käiguga, kui Kaja Cristoferi ära viib, saavad lapsed tuttu. Mina istun pisut veel arvuti taga, siis aga selgub, et homme minevat kütus kallimaks ja ma teen veel ühe autosõidu tanklasse enne kui magama minna saab.
Vaatan silmanurgast superstaari saadet. Oli kurb näha, et üks minu lemmikuid, Anette Maria, peaaegu välja oleks kukkunud. Ju siis rahvas ikka rokki väga ei armasta