Esmaspäev. Öö oli hea. Lapsed saavad ilusti lateaeda.
Tööpäev on toas ja õues, ei midagi tõsist. Enne äratulekut läks Jaanusega tuliseks vaidluseks ID-kaarti teemal, et kas sertifitseerimiskeskus näeb kõiki minu sisselogimisi erinevatele saitidele või mitte. Jaanus väidab et mitte, mina vastupidi. Tõde aga avaldub SEAL.
Kadi on täna elevil. Ta sai, nii nagu juba sügisel soovis, Sipsiku rolli kevadises lasteaia lõpuetenduses 
Loodame, et ta kenasti selle ka välja mängib ja krampi ei lähe
Kuna jõuluks saime Coopi kinkekaarti, käime täna just seal poes, et see laiaks lüüa Ega me midagi erilist peale toidukraami võtagi. Kassas Kaja pakub, et üle 30 läheb, mina pakun vastupidi Lõppsumma on sente alla 30
Magama lähevad kõik oma voodisse, vaid mina jään veel ette tuppa toimetama. Kõik oleks OK, aga Griffin ei lase lastel magama jääda. Tema peab just nüüd tormama ja mängima hakkama ning laste voodites kolama... Võtab ikka aega enne kui tagatuba vaikseks saab.
Teisipäev. Öö oli jama. Miia oksendas südaööl. Istusin tal kõrval kuni uuesti magama jäi. Kaua jäi. Jõudsin üles tagasi kolida kui teine kord oksendamist tuli. Kell oli siis üks ja Kaja läks pisikesega ette tuppa. Ka Kadi magamine oli häiritud ja tema tuli emme asemel minu kõrvale. Igatahes Miia oksendas öösel veel neli korda, ehk emme on meil täiesti magamata...
Tööpäev viib kliendi juurde. Seal on tasuline parkla, eraparkla, panin kella välja. Teen töö ära ja avastan, et 10 minutit läks parkimisest üle ja 40 eurone trahvikviitung pandi juba kojamehe vahele. Kurat, seda oligi nüüd vaja! Andsin arve Jaanusele edasi, tema aga ütles, et firma alt maksta ei saa ja olen omadega üksi. Persse, mul lendas ikka nippel ära. Ma olin seal tööasjus ja tõesti, ma igat minutit ei lugenud, kell läks kiiremini kui ma eeldasin! Üldiselt maksin trahvi ära, aga tööandja oleks võinud vähemalt pool korvata, kuna ma siiski olin töökohustustes seal, mitte oma lõbust.
Miia oksendas veel hommikul mõned korrad ja korra pealelõunal. Siis rahunes asi maha. Nüüd on meil pisike palavik mis võib olla ka vedeliku vähesuse tõttu – nii väideti. Igatahes on laps nädala lõpuni emmega kodus, et kindlasti terveks saada.
Täna on olnud selline veider päev. Juba öösel oli mul tunne, et tulemas on kolmapäev ja tahtsin isegi Jaanusele SMSi saata, et kui ta pealinna läheb, võtku kindlasti kontorist üks läpakas kaasa. Hommikul aga saime Jaanusega kontori juures kokku ja siis juba Jaanus vaatas mind pilguga, et millise kalendri järgi mina elan, teisipäev on ju 
Ja ega sellega mu meeltesegadused ei lõppenud. Avastasin eelmise nädala töökalendris, et mul on reede peale tööd kirjutamata. Vaatan kalendrit ja no ei saa aru, need tööd mis on neljapäeva peal, tegin ju justkui reedel. Ka Riho ei osanud valgustada mis ma/me tegime, enne kui lõuna ajal tabasin ära, et ma olin eelmise nädala tööd pannud alates esmaspäevast kalendrisse, kuigi töönädal algas ju alles teisipäevast No kohe näha, et pole pühade ajaga välja puhanud!
Päeva peale üks seik kliendiga suhtlemisest. Nimelt käisin ühel sülearvutil kliendi juures järel. Sekretär andis mulle masina üle ja palus et me selle üle vaataks. Õhtuks oli viga välja raalitud ja Jaanus tegi ka hinna paranduse osas kindlaks. Helistasin siis sekretärile ja ütlesin, et paranduse hind on selline, et kas parandame või mitte. Ja siis sain hea lause stiilis: „Rahalisest poolest ei öeldud midagi, öeldi vaid, et vaja korda teha, seega teeme korda.” Vaat see on üks vahva vastus, et me ei hakka siin midagi enam üle küsima, öeldi nii, siis nii ka teeme!
Kolmapäev. Kui mina Kadiga magasin üsna kenasti, siis Kaja eestoas Miiaga mitte nii väga. Pisikesel on väike palavik veel ja siis on tal tujud üsna muutlikud. Hommikul kuulis poole kõrvaga, kui me Kadiga toast läbi kõndisime ja kargas kohe püsti – temal vaja ka üles tulla. Ja siis mõnekümne minuti pärast oli nii väsinud olemisega, et jääb või kohe magama...
Tööpäev on kontoris enamasti, teeme veebilehte. Pealelõunal käime ka kontorist väljas, printerit paigaldamas ja Tiina sünnipäeva pidamas.
Õhtul on mul plaan, et emme on juba kaks päeva Miiaga koduseinte vahel olnud, et täna saadan ta välja, nagunii on vaja Kvartalist pakid ära tuua. Kodus aga selgub, et Kajal pole just kõige parem olla, võimalik, et sai sama haigusega pihta... Ei jää muud üle kui ise minna. Võtan Kadi ja Jenna kaasa.
Käime Kvartalis pakkide järel, Turu Selveris ostutuuril, võtame sealt kõrvalt pitsad ja saabume kodu tagasi. Kogu selle ringi peale ongi kell juba nii palju, et ega siin midagi mõistlikku enam ei korralda, pisut toimetamist ja varsti juba magama...
Neljapäev. Kaja magas eestoas, ülejäänud oma voodites. Mina ei kuulnud piuksugi, järelikult oli rahulik öö.
Terve tööpäeva saame panna tuima. Istumegi hommikust õhtuni kontoris ja muudkui nikerdame kodulehe kallal, millel detailidena on justkui nipet näpet teha, aga mis sisemises pooles on aga parajad peamurdmised. Ehk siis saame ka korralikku mõttetööd treenida.
Kuna meil on haigus majas, siis Kadi läheb hoopis Jenna poole mängima ja meie ülejäänud oleme kodus. Miial on tegelikult kõik nagu korras juba, Kaja meil siin veel pisut vaevleb. Igatahes õhtus suuri tegusid ei toimu, korra jooksmas käin, aga muidu rahulik, peaaegu perekeskne olemine.
Reede. Öösel oli kõik hästi. Kuigi, mingil põhjusel Miia ärkab kuskil keset ööd ja tahab ette tuppa emme juurde magama minna. Keegi vastu ei ole, aga emmel läheb aega, et taas uinuda.
Eile juhtus selline lugu, et Kajal töö juures on hommikul töötajate kriis ja nii ta plaanib neile appi minna ning võtab sinna ka lapsed kaasa. Kõik õnnestub.
Mina toimetan tööl, täna on palju liikumisi. Muidugi saame ka Rihoga koos kontoris toimetada. 
Kaja käib päeval lastega arsti juures. Algatuseks käiakse Kadiga vereproovil ja see polegi sel korral nii suur kadalipp kui tavaliselt. Ega talle ei meeldinud küll ja hädalkisa oli palju, aga sajaga vastu ka ei töötanud. Ja siis käidi perearsti juures kus Miia säras, istudes toolil üksi ja lastes hea meelega ka end kuulata.
Õhtul liigun jala kodu. Äkki käib seljale koputus – Kaido on oma jooksutrenni tegemas. Jooksin siis mõnisada meetrit kaasa, et juttu puhuda. Ei olnud lihtne tema kiiruses joosta Igatahes kui ma teisele tänavale ära keerasin, oli kurk täiesti külm, hingasin käed suu ees, et sooja säästa Peaasi, et nüüd kurk paigast ei lähe...
Kodus Kajal pea valutab ja ta pole veel õhtusööki teinud. Ja ma ei taha ka. Hoopis rammestus vajub peale ja vedelen pisut diivanil. Asi aga süveneb. Lõpuks hakkavad külmalained ja mul on tõsiselt külm. Püsti tulles on kõik liigesed täiesti valusad ja kõhtki teeb trianglit. Selge – nüüd on minu kord kõik läbi põdeda... Alustan seda eestoas, nagu meil haigetega kombeks :P
Noniii! Alkoteema on meil mis ta on, aga leedukad on päris ära keeranud: https://maailm.postimees.ee/4370003/kohalik-vaade-kas-piiblivarsid-on-alkoholireklaam-leedu-ootab-vastust
Laupäev. Öö oli tänu palavikule ja kõhuvaludele sagimist täis, õnneks aga teisi häirijaid ei olnud. Ärgates on aga peavalu mis saadab mind kuni kolmeni välja. Pikali on hea olla, aga kui liikuma hakata, siis mõtted jooksevad kokku, kõht hakkab valutama ja väsimus vajub peale. Kui toimetada nö maadligi, on kuidagi parem... Kui mina nagu millegagi ei tegele, siis Kaja on kõik ühes, hea, et nädalavahetuse päev on. Kui teised õue värsket õhku hingama lähevad, üritan ma elamises koristada, siis võtan lõpuks ka peavalurohu ja keeran veel pea kolmeks tunniks diivanile paranema. Lapsed küll lärmavad, aga imelikul kombel isegi väga ei sega :P
Õhtupoolik on olemine juba parem, küll kõht teeb trianglit. Ma juba pelgan, et äkki on kevadine jama tagasi, ega väga palju erinevusi tundemärkidel ei ole. Ainsad, et palavik oli ja pea valutas – neid sümptomeid tol korral ei olnud...
Meil on lõpuks talv alanud. Väljas on päeval püsivalt -10 kraadi. Et lund ei ole, pole ka erilist talvetunnet. Jama on see, et läbi seina korter on inimtühi ja seega seal keegi ei küta, ehk siis ise peab rohkem kütte peale mõtlema.
Pühapäev. Öö täis kõhuvalusid! - seega üsna kesine öö ja enamus unenägusid olid sellest, kuidas valudest pääseda. Enne koitu tõmbas valu pisut tagasi, niipalju, et valud olid puhangulised, mitte pidevad. Ma ise ka imestan, kuidas ma üldse magada sain.
Hommikul oleskleme kodus, aga et poodi on nagunii vaja minna, siis loodan, et perega käik Lõunakeskusesse oleks ka minule kosutav.
Ka Kaja vend on haige, no ikka paduhaige. Tal on suisa kopsupõletik ja on üsna läbi omadega. Viime talle inhalaatori, kuigi ma ei tea kui palju temal sellest üldse abi on. Teel lõunakasse kohtume ka Eliisega jalutama läinud Kadioga.
Lõunakas on kõik OK. Palju ringi liikuda on kurnav ja hootised kõhuvalud pole ka just meeldiv teema.
Kodus keerame kõik magama, välja arvatud Kadi, tema läheb Jenna poole mängima. Miia uinub kaua, aga uinub. Selleks ajaks on enda uni rikutud, püüan magada küll, aga no kuidagi ei ole mugav.
Hiljem toon puid. Selgub, et ka tagamajas on kõhuviirus külas käinud. Johannesel on täpselt sama teema olnud mis Miialgi ja minul samad teemad nagu Johannese emal...
Õhtul käib Kaja vennaga EMOs. Seal Kaidot solgutatakse mitme arsti juurde ja lõpuks jäetakse haiglasse – kahe päeva eest tehtud kopsupilt on niipalju kole, et oleks pidanud juba siis haiglasse jääma... Nii palju siis arstidest ja nende arvamustest...
Minul aga kõhuvalu hood jätkuvad ja võtan vastu otsuse homme töövaba olla ja teatan ka pealikule – pole midagi teha, ma ei suuda kaheksa tundi arvuti taga korralikult istuda, liiga piinarikas saab see asi olema. Pealegi, pole ju vaja paarimehi ka nakatada...