Esmaspäev. Kaja magas lastega öösel üleval, mina üksi eestoas. Mul oli igati hea uni, Kajal ka polnud kurta, kuigi ma kartsin, et laste kõrvalt tuleb tal väga raske öö.
Hommikul on kõik kena, välja arvatud see, et Kadi oma katkise moka ja paistes põsega ei saa hästi süüa. Ja kui ta eile veel arvas, et ta ei julge lasteaeda minna ja kodu jääb, oli ta täna teist meelt 
Tööpäev on taas tegemist täis, sel korral kodulehtedega ja tegemist jagub. Üks vana suurem projekt, mis oli tellija poolt üsna lappama läinud, sai täna täiendust Jaanus kappas ringi ja mina toimetasin masina taga, nii et silmad grillis. Enne õhtut sai liikuma ka ja see oli just väga vajalik – silmad rahunesid maha ja kõik oli taas OK.
Kaja tuleb mulle lastega järele ja sõidame kodu. Kadi on vahepeal nukker, talle ei meeldi et Miia pidevalt jonnib. Nimelt käisid nad emmega poes ja Miia seal siis torises ja tahtis kõike seda mida Kadigi jms. Lisaks muidugi ei tunne ta end hästi oma huule ja põse tõttu, kuna ta kardab, et teised vahivad teda ja tema üle naerma hakkavad... Inimlikud hirmud, aga kui ma küsisin, et kas lasteaias narriti, vastas ta et mitte. See on ju igati hea märk! Ma veel hommikul õpetasin teda, et mingu ja rääkigu kõigile, et selline pauk ja nüüd mokk lõhku nagu jänesel, et kui ise naerad, naeravad ka teised ja keegi ei hakka narrima
Õhtu veedame väljas ja saame ka pisut toas olla. Innagi käib meil õues poisiga külas, käib piibelehti Reijole lasteaeda ürituse jaoks korjamas, meil neid aias jagub 
Kas on paha tuju? Ei, ei ole paha tuju, üldse mingit tuju ei ole...
Teisipäev. Tänane öö oli igati OK. Hommik oli kiiremapoolne kuna Kadi pidi 7:30 juba lasteaias olema – nad lähevad täna kolme rühmaga Tallinnasse loomaaeda.
Tööpäev on detailiderohke, aga rahulik. Tegemist on, aga tõmblemist õnneks ei ole
Kajal on lühem päev ja ta võtab Miia kohe peale õhtusööki lasteaiast ära. Kadi saabub meil alles kuue paiku, seega tuleb hiljem taas lasteaia juurde minna. Mina jään Miiaga kodu kuniks emme Kadi järel käib. Nad lähevad veel jalatsipoodi, kuna Kadile oleks hädasti kingi vaja, mina aga jalutan Miiaga Meie poodi, et osta jäätist ja nautida sooja õhtupoolikut.
Vastu ööd aga lähen mängu vaatama. Hüppan auto selga, sõidan Sepa staadionile ja imestan, et mäng juba käib, kuigi pidi pool üheksa hakkama. Kõnnin väravate poole, sinised löövad valgetele värava, mingi seltskond rõkkab, aga inimesi on kuidagi vähe. Värava juures avastan, et piletimüüki ka pole, et mis kurat õigemini toimub?! Ja siis meenub, et Meistriliiga mängud on ju nüüd Tamme staadionil! Kurrat! Ma just tulin nii, et jõuaksin staadionile varem, mitte päris alguseks, aga nüüd tuleb sõita Tammekale, ja siis ikka jõuan napikalt... Hea, et ma rattaga ei tulnud!
Tammekale jõuan enne kui mängijad platsile tulevad. Aga, kus on fännid? Polnudki. Olin ainus fänn. Vaatsin siis mängu esimese poolaja ära ja läksin Sepa-poiste juurde, oli kohe mõnusam olemine kui üksi istuda Mängust endast paar sõna SEAL.
Kolmapäev. Magasin nagu põhukott. Vastu hommikut kuuldus, et Kaja köögis toimetab. Siis hakkasid mõtted peas keerlema, et kas ärkamisaeg on käes või on Kaja lihtsalt varajane. Igatahes, et mul kella voodis pole, sundisin end mitte taasuinuma, ja õige tegu see oli, sest kui ma oleks uuesti magama jäänud, oleks mind väga raske üles saada olnud – eilne pool kaksteist magama minek andis ikka veel tunda...
Kadi juba paraneb – rattaõnnetusest saadud välised traumad hakkavad huule koha pealt tagasi tõmbama ja mokk pole enam paistes. Põsk veel pisut paistetab ja huulel on koorikud, aga nädala lõpuks on loodetavasti see osa ka ära paranenud. Igatahes täna me rattaga veel lasteaeda ei sõida, vaid läheme autoga.
Suurem osa päevast läheb täna GDPR katsetusteks. Võtan selleks kohe kõige keerulisema lehe kus on ka veebipood. Nuputamist jagub. Muidugi kõige rohkem aega kulub hoopis tekstide välja mõtlemise peale. Aga pealelõunaks on katsetused tehtud ja tekstid välja mõeldud, nüüd on vaja meie lehtede klientidele pakkumised teha ja siis tulistama hakata
Reijol on täna lasteaia lõpupidu. Meid on kutsutud kuueks Inna poole. Käime raamatupoest kingituste osas läbi ja suundume külla. Aga kedagi kodus veel pole, kuna lasteaias läheb neil veel aega. Et Inna aga lasteaia kõrval elab, läheme ise kohale
Lasteaia hoovil on parasjagu koogisöömine. Ja samal ajal sitikad närivad külastajaid :P Lõpuks võtame Innalt võtme ja läheme tema poole ära, et mitte väga ära söödud saada.
Varsti saabuvad ka Inna ja Reijo. Sööme salatit, jutleme ja vahime telekat. Rohkem külalisi ei tule (ema on juba bussiga tagasiteel).
Mulle tuleb tundmatult numbrilt kõne: „Tere, no palun seleta mulle neid mahtusid seal...” Hetkeks lõi nagu errorisse, aga siis sain kõnevõime tagasi: „Oot, aga kes helistab?” No ja siis selguski, et valeühendus
Neljapäev. Kui eelmisel õhtul enne kümmet magama minna, on öö kohe auklikum ja õhukesem. Mis me sellest võime järeldada? Füüsilist aktiivsust on vähe, vaat mis! Tuleb hakata õhtuti taas vähemalt jooksmas käia. Ka Kaja ärkas tunnikese varem, aga ega temagi füüsiline koormus minu omast karvavõrdki suurem ole.
Tööpäev on igati GDPR tähe all. Toimetan klientide veebidega, et viia need uute isikuandmete regulatsiooniga vastavusse. Lehti on palju, nikerdamist samamoodi, ehk siis tööd on palju ja rohkemgi :P
Peale tööd vudin kiiresti lasteaeda: täna on Piilupesa Laulu- ja Tantsupidu. Mul on seal nii pealtvaataja kui osaleja roll Pealtvaataja siis laste tantsimiste ja laulmiste osas, osaleja olen ma lõpulaulus Maa Tuleb Täita Lastega. Peo sisu jäi üsna haaramatuks, aga suured laste liikumised üle kogu muruplatsi oli kena vaadata küll 
Kodus sööme õhtust ja läheme Step Up’i. Neil on viimane päev selles Riia tänava ruumis oma poe lahti hoidmisel. Ajame pisut juttu, teeme pilte ja oleme viimased kliendid Step Up ise aga kuhugi ei kao. Suviti liiguvad nad üritustel ja sügisel vaatavad talvitumiseks uue koha 
Ülejäänud õhtu, mida enam palju ei ole, veedame kodus. Gerli tuleb külla ja lapsed mängivad. Magama lähevad lapsed ja emme sisuliselt koos, mina veel veedan pisut arvuti taga aega ja uurin GDPR ning Virtuemarti omavahelist elu Samas on kuulda kuidas Miia jääb pikalt magama, teeb vahepeal mingeid suvalisi hääli, vahepeal kutsub emmet või mind... Nii on juba päris mitu õhtut olnud, mul on tunne, et tuleb talle lasteaiapäevade õhtutel rohkem füüsilist tegevust leida
Reede. Kass hakkas vastu hommikut, liiga vara, eestoas oma kõriseva hiirega mängima... Kaja võttis siis kätte ja läks üles ära ning pani kassi kinni. Siis sai veel pisut magada enne kui üles tulemise aeg oli.
Tööpäev on ka täna kodulehtede lainel, igasugu asju, küll uuendamisi, küll veel GDPR, küll edasiarendusi. Igatahes majast täna välja asja suurt ei ole.
Homme on linnas rattaralli, vist täna ka midagi. Igatahes on kesklinn üsna kinni nii ummikutest kui teesulgudest. Aga nii kui ma arvasin, et saan kodu ära minna, helistas Jaanus ja palus, et ma ühe teleka talle Ülikooli spordihoonesse viiksin (seal algab homme WDSF Tartu Open 2018 nimeline tantsuüritus). Hoiatas veel ette, et ma Annelinna kaudu tuleks. Kaja võttis lasteaiast lapsed, siis minu telekaga ja läksime seiklema. Üllatuseks aga mingit seiklust polnud: Anne sillal oli tavaline liiklus, Pikal tänaval samamoodi, Ülikooli spordihooneni polnud ka mingeid ummikuid näha. Andsime teleka üle ja tulime üle Kroonuaia silla – Veski tn – Kastani tn kaudu ja liiklus oli sujuv kui siid
Kõik peale Kadi on näljas. Et täna on reede, siis otsustasime toidule väljaspool maja. Käisime Turk Kebabis. Sõime sealsamas väliterrassil ära ja üks mure kohe vähem
Poole seitsmeks läheme Kaja sõbranna Keiu poole. Neil seal suurem poiss lõpetas täna lasteaia ja siis oli neil istumine millest ka meie osa saime. Lapsed said nii ronimispuul, batuudil kui ka täispuhutud loss-batuudil hüpata-ronida, lisaks olid kaetud lauad erinevate maitsvate suupoolistega. Oli väga mõnus olemine 
Tagasi kodu jõudnutena otsustasime Kirikute Öö raames Pauluse kirikust läbi jalutada Torni jõudsin ma ainsana 
Ja siis kodu, lapsed puhtaks, kõhud täis ja magama. Nii et magama said nad alles kümnest täna, aga jäid kenasti ja muretult (Y)
Laupäev. Kajal on täna tööpäev. Kui tema juba köögis askeldab, ärkab Miia. Mina aga üritan edasi magada, lükiti, aga üritan. Enne kaheksat lähen üles ja avastan, et ka Kadi on juba üleval. Seega päev algab. Küll on endal sellest jupiti magamistest pea üsna paks otsas.
Täna on mul plaan lastega Tõrva minna. Õnne on meil hõivatud, temaga me täna ei kohtu. Võtame ema peale ja sõidame Lõvele, et panna kokku nädalate eest ostetud murutrimmer ja natukene sellega niitagi.
Ilm on kuum. Lapsed saavad taas ujumisriitesse, nagu isegi. Panen emale veevärgi püsti ja tema tegeleb kastmistega, mina aga hakkan niidukit kokku panema. Paras peavalu. Lõpuks avastan, et üks voolik on mootori küljest lahti... Aga see ei aita, ma võin end lolliks tirida, aga masin käima ei lähe. Lõpuks tundub mulle, et küünla peale ei tule süüdetki. Igatahes lõpeb asi sellega, et kui Bauhofi klienditugi ära küsib mis firma niidukiga on tegu, saan kiire vastuse: viia poodi tagasi... Ma vähemalt kolm tundi mässasin tulutult selle aparaadiga! Vikatiga niites oleks selle ajaga üsna suure tüki maha saanud...
Aga üldiselt saab emal asjadega ring peale. Nii et polegi muud, kui et sööme pisut, ja siis läheme Tõrva poole liikvele.
Ema vaatab kiirelt hauaplatsid üle ja siis läheme mamma Jutta poole. Siin vajun mina tugitooli ja vedelen seal üle poole tunni. Tänu sellele saab olemine oluliselt paremaks. Siis viime ema kodu ja sõidame ise Tartusse tagasi, nii et Miia ka magada saab.
Õhtusöögiks teeme grilli. Mitmeid külalisigi saabub grillile. Saab selline meeleolukas koosistumine ja laste trallitamise juhtimine kuniks Mirtel ja Lisandra ka meile tuuakse. Siis liigume ära tuppa, sest kell on ka seks ajaks juba üsna hiline.
Lapsed magavad eestoas: Mirtel ja Kadi diivanil, Lisandra ja Miia põrandal madratsil. Loomulikult selline laste kooslus on üsna juhtimatu ja võtab aega kuni nad üldse maha rahunevad ja uinuvad. Samal ajal vaatan mina teises toas vanast telekast Meistrite liiga finaalmängu Reali ja Liverpooli vahel. Muuses, mõnus mäng, tuld ja tõrva, napakaid eksimusi ja ilusaid väravaid – kõike, mida üks finaalmäng pakkuda võikski
Pühapäev. Ah et sellised lood siis meie majas. Miia ärkas kell viis ja huikus. Läksin siis alla, seal juba Lisandra kargas püsti ja kurtis, et Miia ei lase tal magada, keeras padjale tagasi ja magas edasi 
Miia ka tõmbas kenasti teki sisse ja oli kõik mõni aeg vait. Vedelesin madratsi otsal ja ootasin. Kui tundus, et Miia magab, kargas ta hoopis püsti ja küsis, et mis ma passin siin Viisin ta üles emme juurde ja keerasin ise tema voodisse. Aga siis kass, va kuriloom, kräunus köögis ja kraapis ust. Otsus oli kindel – vannituppa kinni. Ja siis avastasin, et õhtune kukkumise kolakas oli see, et ta lille riiulilt oli põrandale kukutanud... Kasisin siis pisut, et saaks puhta jalaga tualetti, panin kassi vannituppa ja läksin taas magama. Uni aga ei tahtnud tulla, see eilne Tõmmu käis ikka veel pinda.
Kõik said üles alles üheksaks. Tegime hommikusöögi ja liikusime kogu kaadriga Riia tänava äärde, kus kella kümnese stardi jalgratturid mööda tuiskasid. Naabrimees tuli ka meiega. Vaatasime ja erguatsime möödujaid. Üks hetk hõikas äkki üks ratturitest minu nime – see oli Kaido! Ta oli otsustanud sõitma minna, kuigi erilist trenni taga tal pole olnud Tubli igatahes. 
Aga see ei jäänud meie viimaseks rattastardiks, juba kell üksteist olime taas Riia tänava ääres. Enne seda lapsed mängisid õuel ja mina näppisin kitarrikeeli Igatahes saatsime pikema distantsi sportlased samamoodi hõisete saatel teele ja tulime taas aeda.
Tänane päev ongi üldiselt aiapäev. Kui Mirtel ja Lisandra ära viiakse, tulevad kodu Jenna ja Hugo ning trall läheb edasi. Mina aga teen kuuritaguse korda. Miia saab basseinis solberdada ja suured tüdrukud loevad lõpuks aias raamatuid (sest Jennal oli kohustuslik kirjandus vaja homseks ära lugeda).
Kolmest vaatan toas Tallinna Kalevi ja Tammeka vahelist kohtumist. Kui esimene poolaeg on hea, siis teine poolaeg läheb käest ära ja saame isegi pähe (suuresti meie omavärava süül).
Ja siis kütame sauna. Õigemini alustasin sellega juba jalgpallimängu teisel poolajal. Soojade ilmadega saab saun kiiresti kuumaks ja varsti saamegi juba sauna nautida
Peale sauna peseme endid puhtaks ja on justkui tunne, et nüüd on aeg magama minekuks. Aga võta näpust, kell on alles seitse Toimetame siis koduste asjatoimetuste ja lastega. Homme on ju taas tööpäev.