Esmaspäev. Täna oli öösel kõik korras. Ise magasime ja lapsed magasid ka. Hommikki sujus kenasti. Lapsed said lasteaeda ja meie tööle.
Tööpäeva hommik on kontoris ja kergemapoolne. Pealelõuna viib mu aga kliendi juurde masinate hooldust läbi viima.
Õhtupoole tiirlevad ümber linna vihma- ja äikesepilved. Sõidame kõik koos kodu sööma. Lapsed aga ei tahagi süüa :S Ja siis otsustame minna ratastega sõitma, et käiks Magaziinis. Aga just siis tuleb linna kohale suur pilv :S Sõidame siis autoga sinna ja hakkab korralikult sadama. Pikalt ei sadanud, aga sadas tublisti, nii et ka puude alt sai märjaks 
Tänaval oli trapp kinni ja oli mini-uputus. Lapsed hakkasid nautima möödasõitvate autode alt kõnniteele pritsivat vett. Olime ise läheduses ja vaatasime nende hullust pealt Enamus autojuhte muidugi ei teadnud seda ja võtsid hoo maha. Leidus ka üks selline vahva noormees, kes möödasõites seisma jäi, tagurdas, küsis et kas lapsed tahavad vett, jah sõna saanuna tagurdas ja tuli siis korraliku hooga ja tekitas lastele kena veevalli 
Loomulikult tuli kõik riided lõpuks koos lastega pessu panna, aga no lapsepõlv peab ju lõbus olema!
Teisipäev. Miia ärkas täna üle poole tunni varem ja see jama tegi nii nõutuks ja kurjaks et mul hakkas suisa pea valutama... Võttis kolm (!) veepudelit kaasa ja kolis meie juurde. Loomulikult ta ju enam magama ei jäänud. Ja kass hakkas ka selle peale elama :S
Kui ma õhtu võtsin plaani, et pesen hommikul nõud, siis seks ajaks kui mina üles tulin, oli Kajal see töö juba tehtud. Nii et selle koha pealt sain vabastuse Aga muidu, lapsed söönuks, riided selga ja lasteaeda.
Tööpäev on ilma suuremate võngeteta, aga toimetusi täis. Tuli terve hunnik arvuteid ja kaks korda sama palju monitore. Ma pole nii suurt kasti monitoridega varem näinud Igatahes on nüüd tööd mõneks ajaks: masinad installeerida, vajalikud seadistused teha, siis kohapeal kasutajate dokumendid ja muu pudi ümber tõsta – siis saab projekt alles valmis
Õhtusöögi teeme Kuusteist Kannus, siis liigume kodu. Puhkan veidike ja läheme ratastega sõitma. Sõidame Supilinna mänguväljakule, et lapsed saaksid ka pisut mängida
Kodu jõuame poole üheksaks, mis tähendab, et viimane söömine lastel ja magama mineku toimetused lähevad kohe käima. Voodisse saavad nad alles poole kümneks.
Kajal on kurk täitsa haige, seega tahab ta igaks juhuks üksi magada, et mitte mind nakatada. Aga et ma veel arvuti taga toimetan, siis magan eestoas diivanil
Kolmapäev. Kõik magasid kui notid, aga ikka ei saanud magada kellani, kass hakkas 45 minutit varem mängima?! Panin ta kinni, sain veel magadagi, aga no ärgata oli seetõttu raske ja uni on pool päeva silmis... Lapsed aga elasid kassi mängimise üle ja magasid kellani
Pealik on täna linnast väljas ja mina katan linna. Õnneks pole hommikul suurt midagi katta vaja. Tööotsi on nina ees mitu: kaks tarkvaralise tõrkega sülearvutit ja siis eile kõneldud projekt.
Õhtul, kui kodu jalutan, on teised juba kodus ja söövad õhtust. Söön minagi. Kaja oma kurgu- ja olemise vaevuste tõttu läheb pikutama, viskan pooleks tunniks minagi end selili. Siis aga pakun lastele võimaluse õue minna. Kadi ei ole huvitatud, seega lähen Miiaga kahekesi. Sõidame rattaga (tema sõidab). Aga ta kuidagi üldse ei viitsi vändata, nõuab hoopis tõukekat. Sõidame siis tõukekaga, aga sellegagi ta pikalt sõita ei viitsi. Kiikuda meeldib talle rohkem
Enne seitset viime Kadi Kerli juurde öösärgipeole. Ööseks ta küll ei jää, aga seni kuni me Tammekal jalgpalli vaatame, saab ta seal olla.
Jalgpall Flora vastu käib nii nagu karta oli: saime pähe, kolme väravaga. Eelmine kohtumine oli ka Floraga, siis saime 3:1 pähe, sel korral meil aga auväravat lüüa ei õnnestunud.
Kui esimesel poolajal oli fännigrupp sisuliselt täisesitluses kohal, siis kaasa toodud kihlveo õllepurkide tõttu saadeti fännid minema ja enamus neist läks platsi teise serva mängu edasi nautima. Nüüd on selge, et fännitribüün hakkabki sealpool olema... 
Ja siis Kadi peale ja kodu. Kiirkorras söömine ja tuttu. Kadi jäi sisuliselt kohe magama, Miia vedas üheteistkümneni välja...
Neljapäev. Täna sai kellani magada, kuigi Kaja köhimine tagatoast juba unedest läbi kumas Lapsi see ei paistnud häirivat.
Tööpäev on kontoris. Projekt jätkub. Pealelõunal saan aga kontoritoimingutega ühele poole, laen kogu staffi autosse ja viin kliendi juurde. Mõnda aega saab ka kliendi juures toimetada enne kui on aeg kontorisse tulla ja siis kodu sõita.
Kaja on meil juba kodus, tal on juuste värvimine ja lõikus. Mina aga sõidan lastele järele. Kadi on täna täiesti viimast päeva lasteaias. Selleks eluks on temal lasteaiaga lõpp. Ta ise seda ei adugi, aga õpetaja abi muutub kohe natuke kurvaks kui seda kuuleb.
Kodus, nagu ütlesin on juukselõikus. Ka Miia saab pisut pügada. Muidu aga hakkame vaatama MM ülekannet
Esimest Venemaa – Saudi Araabia mängu ma suurt ei näe, sest läheme perega Reiniku kooli Kadi klassi infopäevale. Alustatakse aulas sissejuhatusega. Siis viiakse lapsed klassidesse ja vanematele hakatakse kooli sisu tutvustama. Mina mässan Miiaga ja uni tuleb järjest sügavamalt peale. Lõpuks lähen Miiaga kodu. Vaatame pisut jalgpalli, maiustame ja siis läheme kooli tagasi Aga koolis ongi teemad läbi, käime ka klassiruumis ära ja siis tuleme kodu. Mäng on loomulikult läbi: Venemaa võitis viie väravaga! 
Kuna kodus söögipoolisega napib, teeme veel kiire poeringi, siis lapsed õhtusöömale ja tuttu. Täna saavad üheksaks kenasti voodisse ja poole kümnest on vaikus.
Reede. Kaja läks öösel oma köhaga teise tuppa ja Miia nuttis kaks korda läbi une. Aga õnneks ei seganud see und. Hommikul ajame üles vaid Miia, Kadi saab magada ja magab kuniks me hakkame ära minema. Tema on meil kodune ja meie ülejäänud läheme töölainele.
Tööpäev viib mu kohe hommikul kliendi juurde ja sisuliselt terve päeva ma veedangi seal. Lõuna paiku käin kontoris, söömas ja kahe kliendi juures, aga siis lähen peamise kliendi juurde tagasi. Aga kõik päädib võiduga, nii et kõik masinad ja monitorid saavad paika ning seadistatud (Y)
Kolmest algab Egiptus – Uruguai mäng. Näen sellest vaid esimese poolaja lõppu kontoris, siis lähen juba lasteaeda ja sealt sõidame kodu. Mängu võitis samal ajal Uruguai, mida ma ka eeldasin
Kadi on täna suure osa päevast Kerliga olnud. Käisid nad helmepoes Võru tänava otsal ja raiskasid ära 16 eurot Kadi viimast sünnipäevaraha. Laps veel raha väärtust ei tunne, ostis paska endale ja sõbrannale ja paistis, et sõbrannale enamuse raha eest... Kahju. Me muidugi ei pahandanud temaga aga seletasime kuidas asjad tegelikult käima peaks. Eile tahtis nätsupurki osta, kaks eurot, siis vingus küll et tema ei taha kümnekat lahti teha, nüüd aga pasa peale kuusteist eurot lasi lõtva minema. Ühelt poolt on mul kahju, et kolm aastat vanem sõbranna teda korrale ei kutsunud ja teiselt poolt ajab kurjaks, et kaupmees ei reageerinud vaid lasi lastel hunniku paska kokku osta. Aga ei me hakka siin pahalasi otsima, eks jäägu iga inimese oma südametunnistusele.
Ja siis Maroko – Iraan. Mul oli panus Maroko peal ja üldist mängupilti, mis oli küll igavavõitu, hoidis Maroko, aga kolmandal üleminutil kuuest suutis Maroko lõpuks skoorida ning Iraanile kolm punti kinkida – omavärav...
Poolajal käin jooksmas ja mängu lõppedes tegeleme lastega: viimane söömine, riietumine, pesemine ja unejutt.
Ja siis õhtu viimane mäng Portugal - Hirpaania. Kes oleks osanud arvata, et juba teisel minutil saadakse penalti Aktiivses ja hasartlikus mängus löövad ka hispaanlased. Küll aga esimese poolaja lõpuks suudab Ronaldo lüüa teise ja nii minnakse portugaallaste juhtimisel puhkama.
Nüüd saab päeva kokkuvõtte ära kirjutada ja Kaja läheb dušši alla, minu dušš on peale mängu mis lõppes üllatava 3:3 viigiga
Laupäev. Meil on nädalavahetuse plaan! Kohe esimestest ärkvelolekutundidest hakkame selles suunas tööd tegema ja kraami kokku korjama, eriti seda osa mis puudutab telkimist. Igatahes üllataval kombel saame juba üheksast liikuma, võttes pisut kütust ja suundudes Võru poole teele. Küll Võrru me ei lähe, keerame ümber linna ringteele, et suunduda Vastseliina. Seal on täna Maarahva laat ja autokolonnide järgi on näha, et nõudlus sellele üritusele on suur
Paneme auto asula serva heinamaale, nagu eelmiselgi aastal. Ja kohe märkame, et laadarong sõidab, viskame asjad ülepeakaela kokku ja suundume rongile – siit on paar kilomeetrit keskuseni ja rongiga on seda üsna hea võtta
Laste rõõmsate nägude saatel jõuamegi keskusesse. Kohe leiame üles ka Õnne kes on õdedega laadale tulnud. Uudistame siis koos ringi ja naudime olemist. Lõpuks istun lastega laadalava ees ja naudin tantsueeskavasid. Lahe! No ikka ülilahe! Vene veri vemmeldab ja kõik on hoogne, värviline, lõbus ja põnev. Lapsed on ka nagu ära võlutud, istuvad ja vaatavad, plaksutavad kaasa ja nõksutavad lugusid kaasa Minu suur soov kaheks päevaks sellele laadale jääda ei täitu vist niipea, aga unistus jääb 
Siis sööme, jalutame veel ringi ja lõpuks juba võtame suuna parkla poole. Ostame ka külakosti laadalt kaasa, aga suurem toidupoe ring tuleb mujal teha – ei viitsi kahte kilomeetrit kraami kaasa vedada Mul on teel pesitsuspaika juba teada kus poodi külastame
Üle Vana-Vastseliina ja Meremäe liigume Obinitsasse. Siin ongi siis poe peatus ja siis läheme Taarka Tarõ Köögikõnõ’sse kohvi jooma. Kassipojad on lastele peamisteks atraktsioonideks kuni me puhkame ja kohvitame. Siin on ka mingi mängutraktor millel siis Kadi seljas istub ja mida Miia lükkab Lastel lusti laialt (Y)
Obinitsast liigume Piusasse. Lubasin lastele näidata ülisuurt liivakasti Raha eest koopaid vaatama ei lähe, vaatame omal käel ringi ja lapsed on liivaluidete juures kui kalad vees (Y) Lõpuks tahtsin neile ka koopiaid näidata ja läksime sinna mändide alla künka juurde kus pisike koopasuue on. Loomulikult sisse me minna ei plaaninud, aga koopa kui sellise nad nägid ära. Kui teistel olid jalanõud, siis mina olin paljajalu. Kõik oli OK kuni selle künkani – mets on paksu samblaga, okastega, okstega, käbidega ja kuiv – küll oli kohati valus käia 
Piusast sõidame otse pesitsuspaika Rõsnasse Leo juba ootab meid. Tassime teleka toast õuele, paneme lauad püsti ja naudime jalkat. Kõrvale saab grilli, hiljem saunatame. Sauna tulevad ka lapsed ja sel korral on nad mul isegi leiliruumis kaasas Lõpuks paneb Kaja lapsed telki magama ja meie Leoga saunatame veel mitmeid kordi ja üsna pikalt. Viimane mäng Horvaatia – Nigeeria vahel pole veel läbi kui Kaja ka lõpuks laste juurde telki läheb. Meie vaatame Leoga mängu kenasti lõpuni. Üldiselt oli ses mõttes kummaline mäng, et Horvaatia mängust väravaid ei löönudki: esimene oli nigeerlaste omavärav ja teine penalt... Aga see selleks. Magama läksime meie Leoga majja – ma lihtsalt ei mahtunud telki. Üldiselt ongi vaja meile pisut suuremat või kahekambrilist telki, neljakesi lastega läheb kole kitsaks... 
Pühapäev. Öösel poole kolmest olen tunni jagu üleval. Ise ka ei tea miks, kuidagi selgeks lõi olemise. Vaatasin telefoni ja Kaja oli saatnud ühe ajal SMSi, et väljas sajab korralikult vihma Igatahes hakkasid minu ärkveloleku ajal ka linnud väljas laulma, ju siis päike hakkas vaikselt horisondile lähenema
Järgmiseks ärkan kaheksast. Toas on pimendavad rulood ja ega halligi aru ei saa kui pime õues on. Vaatan kella ja näen, et Kaja on saatnud seitsme ajal SMSi, et nemad on üleval – mööda sõitnud traktor ajas nad üles.
Lähen siis õuele vaatama mis toimub. Kõik on OK. Kuigi Leo magab, meie köögis kohvitame ja sööme, ei taha Leod üles ajada Ja kui ühele poole saame, läheme jalutame küla peal.
Tagasi jõudes kuuleb Leo laste häält ja ajab ka enda üles Imestab veel, et kell nii palju on. Teeme taas kohvi ja lapsedki söövad lisa. Ilm läheb järjest soojemaks ja päike tuleb välja. Telk ja muru kuivavad öisest vihmast silmnähtavalt. Ja läheb õige palavaks, nii et ujukate väel on kõige mugavam ringi uidata. Aia taga põllul võetakse varajast kartulit. Käin maad uurimas ja saan meilegi värskeid kartuleid mida õhtul mõnus praadida oleks Ja siis, ega enam kaua polegi, võtame asjad kokku ja tuututame kodu poole.
Rõsnast sõidame otse üle maantee ja kolistame maateed pidi keerutades kuni Rahumäeni. Siis meenub, et Rahumäe mõisa ma ju kevadel eemalt uudistasin, et siis täna enam ei hakka sinna minema, sõidame hoopis Räpinasse.
Räpinas käime poes - ostame kodu toidukraami. Siis avastame, et asulas on laat. Külastame, aga see ei paku suurt midagi. Sõidame hoopis Tartusse ära.
Miia magama ei jäänud autos ja on üsna väsinud ning konfliktne. Tähendab – on vaja leida midagi toredat tegevust. Kuna Aparaaditehase aladel on toidufestival, läheme asja uurima.
Siin on üks žongleerija-kloun ja lapsed jäävad seda huviga vaatama. Hiljem õnnestub meil täiesti kogemata minna ka minitsirkusesse kus kaks naisterahvast üsna vahvat ja lastele lõbusat etteastet tegid. Vaatasime veidi veel festivali ja jõudsime vaadata ka ühe Brasiilia illusionisti etteastet ja kohe peale teda veel mingit tänavaklounaadi. Üldiselt toidu osa festivalist jäigi meil hoomamata – ainult komöödia ja etteasted, peamiselt lastele (Y) Aga see kulus neile (ja ka meile) kenasti ära. 
Ja siis teeme kodus praekartuleid ja üht-teist sinna kõrvalegi. Lillegi tuleb meile külla. Peale söömist käin lastega jalutamas ja siis saab minna jalkalainele.
Tänane tõsisem üllataja on Saksamaa kes Mehhikolt pähe saab. Sakslased mängisid kõvasti ja surusid ka, aga no väravani nad selles mängus ei jõudnud :P
Enne viimast mängu on lastega tegelemise aeg. Söögid, pesemised, unejutud ja magama minemised
Brasiilia – Šveits on hoogne ja mänguline. Ei saaks öelda, et brasiillased oleksid mängu vallanud. Jah, neil olid tihedad ja tugevad ründed, aga šveitslased olid tublid vastu panema. Üldse on hea MM. Ja mäng oli ka hea, panustasin viigile, mis oli küll uskumatu, aga ka reaalsuseks sai! Ehk siis lõppskooriks 1:1.