Esmaspäev. Öö oli norm. Miia korra öösel huikus, aga seda oli kuulda vaid läbi une ja siis ta rahunes ka kohe maha. Hommikul ärkan, vaatan – Kaja on üles läinud. Aga polnudki üleval, magas hoopis eestoas 
Toimetasin siis rahulikult köögis, et kedagi mitte üles ajada, aga Miia tuli juba varsti peale mind ise üles
Tööle, nagu viimastel aegadel ikka, rattaga. Tööpäev toob palju sõitmisi ja pisiprobleemide lahendamsisi.
Õhtul käime ratastega sõitmas raudtee äärt pidi postimajani ja Tammekal mänguväljakul. Poole silmaga saab seal piiluda ka Welco-Santose mängu mille viimased korralikult omaks võtsid.
Päeva peale kippus pea valutama ja enne magama minekut tuleb ikkagi tablett sisse panna 
Teisipäev. Noh, öö oli OK ja hommik samamoodi. Kaja läks viiest üles, temal läks uni ära, mina aga oleks pikemaltki maganud kui seitsmeni
Tööpäev on kontoris ja saab ka pisut sõita. 
Peale õhtusööki, mida Kadile tuli suisa sisse sööta, liigume õuele. Õigemini oleme seal Miiaga kahekesi ja sööme aiasaadusi: metsmaasikad, kirsid ja vaarikad. Mõnda aega mängime ka liivakastis, aga siis hakkab Miia iga pisiasja peale muudkui jorisema ja nii kaob igasugune isu mängimises ära. Võtame hoopis teised ka toast ja jalutame pitsapoodi, kuna piim on otsas. 
Jalka MM on nüüd poolfinaalide peal ja esimene mäng oli Prantsusmaa – Belgia vahel. Kuigi ma Belglastele pöialt hoidsin ja nad ka kenasti prantslaste värava all kõmmutasid, sellest tulu ei tulnud, hoopis prantslased läksid juhtima ja selle ühe väravaga kogu asi ka lahenes. Üldse ma vaatan, et kui üks värav kirja saadakse, siis teist enam nii agaralt lööma ei minna, lihtsalt proovitakse mängu oma kontrolli all hoida ja asi tahe.
Kolmapäev. Jõuan õhtul rattaga kodu, lapsed söövad Söön siis ise ka ja meenub eileõhtune mõte metsa seenele minna. Aga et oleks ka alternatiiv, siis pakun lastele välja: kas rattaga sõitma või metsa seenele. Kadi esimene reaktsioon, nagu ikka, et kuhugi ei taha minna. Miia nõuab metsa, mina olen metsa poolt ja Kaja pole ka metsa vastu. Loeme siis metsa mineku otsustatuks.
Riiete selga panemisega hakkab laste vastuseis taas peale. Miia õnneks annab kiiresti järele, Kadi aga ajab sõrgu vastu ja lõpuks hakkab nõudma rattaga sõitmist. Aga ei me enam alla anna ja varsti oleme kõik kenasti riides ja autos ning sõit Kambja taha võib alata.
Metsaks valime Kambja taga selle koha kus ma tean, et tavaliselt kukeseeni on. Lastele kummikud jalga ja metsa minek. Kadi hakkab taas peale, et metsas on puugid ja tema metsa ei tule vaid ootab tee ääres. Pika veenimise tulemusel ta ikka tuleb metsa ja lõpuks unustab puugiteema täielikult. Ma üldse ei saa aru kuidas puugid meie lapse teadvusesse üldse sellise hirmuna tõusnud on. Meedia? Lasteaed? Meie ise? Igatahes on see juba liig mis liig. 
Kukeseeni leiame, aga vähe. Samas, et teised seeni nagunii ei söö, siis minu jaoks on neid piisavalt Jalutame metsas teega paralleelselt kuniks languni. Siin aga avastame tohutu metsmaasika välu! No paar hektarit! Sööme mõnuga ja korjame ka kaasa, eriti Kaja korjab Aga no neid on siin nii palju, et lihtsalt igasugune korjamise isu kaob lõpuks ära 
Aga ei, metsas oleme kokku kaks tundi, siis liigume kodu tagasi
Õhtuks on teine poolfinaal jalgpalli MMist. Inglismaa – Horvaatia. Viimased mängivad kenamini ja agaramini ning lisaajal võtavad lõpuks oma. Inglismaa jäi pika ninaga ja horvaadid lähevad paremust selgitama prantslastega. Aga ega Inglismaagi veel lennukile lähe, vaja ju kolmas-neljas positsioon Belgiaga selgeks teha.
Neljapäev. Eile sai siis enne südaööd magama. Miia ajas meid neljast üles, temal pöial valutab. Vaatasin üle, puhusin peale jamagas edasi. Kui ma seitsmest üles tulin, oli ikka kole raske ärkamine :S
Tulen koduuksest välja, et tööle minna – maja ees kraavi serval istub kolm vanemaelaist töömeest. Naeravad seal ja räägivad parasjagu lugusid täis peaga sõitmisest, ise kiideldes ja rahul olles kuidas nad politseile pole vahele jäänud: „...keerasime sõbraga Melliste poole, ise täis kui pumbad, politsei sõitis vastu, sõber veel lõi neile kulpi ja nemad lõid vastu...” Ühesõnaga, nad on uhked ka selle üle et täis peaga rooli istuvad?!
Tööpäev algab päikeselise ja sooja ilmaga. Kuigi enamuse ajast saan kontoris istuda, on sooja mõju ka kontoris tunda
Hommikul käib meil Filosoofi korstnapühkija. Kõik korteriomanikud on kohal ja see on hea aeg nendega kokku saada, vestelda ning plaane kuulata. Saan töölt õnneks pisikese vaba aja, et käia ka korra asju üle vaatamas.
Peale tööd sõidan rattaga otsima, et kus Riia ja Pepleri nurgal olevas hoones on MTÜ Tarbijate Koostöökoda. Mõne aja eest suhtlesime, et aitan neil lehe Eenetist Zonesse viia, aga nad on kui maa alla kadunud ja meilidele ei vatsa. Leidsin nad isegi hoones üles, aga kedagi ei olnud... Vaatab siis mõni teine kord.
Õhtul helistan Aixile, et tal olid mingi euroalused, et tassime nad siis minu juurde ära. Ja nii käime kaks korda, et kõik 4,5 alust ära tuua. Aix teeb selle peale õlled/siidrid ja nii naudime õhtukest õuel. Vahepeal käime ka lastega pitsapoes, aga et sealt ei leia kõike vajalikku, siis Kaja läheb veel laste ja Jaanikaga Konsumisse.
Reede. Hommikul on raske ärgata, ju need õhtused arvuti taga istumised hakkavad mõjuma...
Juba hommikul on väljas palav ilm. Õnneks ei pea tervet päeva kontoris istuma, saab ühe pikema sõidu ette võta. Nimelt on vaja ära käia Jõgeval. Käik saab olema kiire, kuna kliendi juures on sisuliselt valeväljakutse...
Kaja aga käib lastega kinos ja hiljem vennaga Elvas ujumas. Nii et lastele on täna igati hea ja tegevusterohke päev (Y)
Aga ka õhtu on toimetusi täis: õhtuseks bussiajaks viimne emale bussijaama läpaka ja peale seda läheme kesklinna uudistama. Siin on autode ja tankide näitus ning Getter Jaani kontsert Rally Estonia avamise puhul. Lõpetame kogu selle käigu hot-dog’idega ja saame Kaidoga kenasti kodugi (Y) 
Linnas kohtusime Triinu ja tema lastega. Nii oli kõne all ka Madis. Et meil on homseks matkaks telki vaja, siis kodu jõudes helistangi Madisele. Saame temaga kokku ja ta laenab meile oma telki, sest meil on plaan ööbimine korraldada just kahes telgis.
Laupäev. Meie Miiaga magasime üheksani, teised olid selleks ajaks Annelinna turule müüma sõitnud. Ilm aga lubas peadpööritavaid kraade, seega meie Miiaga turule minema ei hakka vaid toimetame kodus. Pealegi, tüdrukutel on müümise osas väga nigel päev – sisuliselt mitte midagi ei müüda ära, sest ostjaid ei ole...
Kui turulised naasevad, läheme järgmiste päevakorraplaanide juurde. Algselt oli mõte minna Rakverre ja sealt juba Kauksi randa. Kuna aga kell on hiline ja Rakveres on juba kõik kinni, otsustame Rakvere vahele jätta ja otse Kauksi randa sõita
Ilm on palav. Mustvee tanklas teeme seljasirutuse ja kohvitamise pausi ning siis sõidame edasi. Kauksi rannajoonel on autosid väga palju, seega sõidame hoopis Alajõe taha RMP Karjamaa telkimisalale.
Ka siin on üsna palju autosid ja paremad telkimisalad on ära võetud. Aga leiame ka endale talutava koha, otse prügikonteineri taha :P
Algatuseks läheme ujuma. Kui telkimispoolel suuri sipelgaid pole, siis ranna poole on neid palju. Need sigudikud kargavad jala külge ja kohe purema. Ehk siis seisma jääda pole mõtet, kogu aeg peab liikumises olema kuniks liiva peale jõuab 
Vesi on kohe nii soe, et ka mina saan sel aastal esimest korda ujuma Lastel muidugi vahet ei ole kui soe või külm vesi on :P Naudime suvitamist mõnuga.
Ja siis paneme telgi üles, teeme jalutuskäigu, käime taaskord ujumas ja tuleme ööbimispaiga juurde sööma. Lõpuks lööme ka teise telgi püsti ja üritame nii magama jääda, et lapsed on ühes ja meie emmega teises telgis. Aga see on parajalt keeruline, kuna Miia on ülemeelikus tujus ja ei lase Kadil uinuda. Lähen lõpuks sinna telki ja olen seni seal kuniks mõlemad uinuvad. Nüüd saame ka ise uinuda. 
Pühapäev. Öö. Oleme Kajaga mõlemad üleval ja kumbki pole erinevate helide tõttu uinuda suutnud. Kõrvaltelgist kostub Kadi: „Appi, appi, appi!” Hõigun, et mis viga? Vaikus. Mõni minut hiljem Kadi: „Punased sipelgad, punased sipelgad!” Jällegi hõigun ja lähen kohalegi – magab. Aga siis on mõne aja pärast nutujoru läbi une... Otsustame Kajaga, et tema läheb Miia juurde ja Kadi tuleb minu juurde magama, sest tal alateadvuses need punased sipelgad magada ei lase, et kui vanem kõrval, äkki siis on rahulikum magada. Oli küll, nii et ärkamine on meie telkides pool üheksa.
Hommikul käime taas ujumas, aga tundub oluliselt jahedam vesi Siis sööme, teeme end korda ja läheme liikvele.
Käime Vasknarvas. Vaatame seal vana kindluse varemeid, piilume üle jõe Venemaad ja viskame pilgu peale ka kloostrile. Ja siis tagasiteele, tuldud teed tagasi. Pisipeatuse teen Alajõe kiriku juures, käin seeski kus parasjagu jutlus käib. Igati põnev, õigeusukirik ja rituaalid on huviäratavalt põnevad (Y) 
Järgmine peatus on Mustvee Circle-K’s. Siin on selline rahvamass, et anna olla. Kohtume siin ühe tuttava Martiniga kes räägib, et eile oli siin suurem hullumaja ja veel tõsisemad olid lood Iisaku Grossi kaupluses Ilmad on soojad ja rahvas vajub Peipsi äärde suvitama, kõik täiendavad oma varusid ja nii need järjekorrad ja ülerahvastus tulebki
Tartus oleme aias. Kaja püüab toas magada. Käin lastega pitsapoes, aga et siin kõike pole siis hiljem jalutab Kaja lastega Konsumisse
Kaheksaks liigume Lukele Inese vahvale kontserdile. Nii et kui tagasi jõuame kisub kell juba üheteistkümne peale. Algselt pidi Kadi Jennaga telgis magama, aga et me nii hilja jõudsime, oli Jenna juba kodus teki alla keeranud. 
Teel Lukele on posti otsas toonekurg, Miia märgib selle ära: „Vaata kana on seal üleval!”