Esmaspäev. Sa-mu-meie! Mind aeti unes taga. Mul oli mingi põgenemine, olin kogu aeg tagaajajatest sammuvõrra ees, aga ikka leiti mind üles ja pidin taas lahkuma, olgu siis metsas või linnas. Aga väga põnev oli! Kui üles ärkasin, ei lasknud mõtted teemal, et kuidas tagaajajate eest redus olla, kuidagi magama jääda – adrenaliin oli veres 
Uue nädala esimene öö oli igati mõnus magada, sest unenägu oli tegelikult põnev. Suure jooksmise tõttu oleks aga maganud veel ja veel
Kaja läheb hommikul Miiaga ja mina saadan Kadi kooli ning tulen rattaga tööle kus Jaanus mind juba ootab. Läheme kohe kliendi juurde üht kassamasinat ümber tõstma.
Kliendi juures läheb aega. Algatuseks otsustas kassamasin sulgemisel hakata Windowsi uuendama. Kui see jama mööda sai, ja kaabeldmise probleemid ka lahendatud, tuli uus probleem: pikendusjuhet ei leita kuskilt Lõpuks siiski veeti kuskilt kola alt kohale suur kaablirull. Sellega aga oli selline jama, et nii kui kaabli seina pistsin, kukkus terve grupp kilbist maha – Jaanus märkas seda külmutuskapi järgi (mina olin ju laua all). Ja siis selguski, et selles kaablis on kuskil lühis 
Vaat sellised seiklused kohe hommikul Aga peale seiklusi saime kõhud ka kenasti täis (Y)
Ülejäänud sombuse tööpäeva olin enamasti kontoris ja lahendasin pisiprobleeme. Neid meie klientidel jagub, nii et suuremasse töösse süüvida väga ei saa...
Kui muidu terve päeva sisuliselt sajab, siis Miiale rattaga järele minnes jääb sadu nagu käega pühitult järele! Super! Lasteaiaski kasutatakse auku ära ja lapsed liiguvad juba õuele kui mina saabun. Kuigi jah, radareid vaadatuna tean, et varsti hakkab taas sadama...
Kadil on sõbranna külas, aga ta on just lahkumas kui mina saabun. Varsti juba tuleb ka emme.
Õhtusse mahub veel Innaga Reijo uue voodi järel käik ja peale seda lastega jalutuskäik Maximasse.
Teisipäev. Vastu hommikut ajas põis teise tuppa. Õigemini ajas põis tualetti, aga et mitte krääksuvast trepist üles ronida ja kriuksuva vedrumadrstai peal sõtkuda, jään ette tuppa magama – ärkamise aeg pole enam kaugel.
Tööpäev algab huvitavalt. Oleme Jaanusega juba kontoris kui äkki elekter lahkub. Lähiminutitel selgub, et terve kvartal on pime ja pisut hiljem saame teada, et teemeistrid kaevasid kaabli läbi. Jaanus oli pehmelt öeldes pahane, sest ta ei saanud mingit infot kui kaua sellega minna võib. Nii ta tegi kõned paremale, siis vasakule ja lõpuks sebis välja elektrigeneraatori millel me järel käisime. Kahjuks või õnneks aga nii kui generaatoriga kohale jõudsime, saabus ka elekter... Ei olnud muud teha, kui generaator tagasi vedada. Aga, kogu selle jama juures – meil on nüüd selline olukord läbi mängitud ja sisuliselt poole tunniga on võimalik kohale tirida autonoomne energiaallikas (juhul kui generaator pole välja laenutatud). On mis on, ülejäänud tööpäeva tegelen kontoris.
Kas teadiste, et Tartus on autovaba nädal? See tähendab, et juhiloaga on terve nädal võimalik ühistranspordi võlusid nautida tasuta. Osaliselt seetõttu, aga osaliselt ka vajadusest liikuda, teeme me bussireisi pereleiva juurde. Siit jalutame juba Ringtee tänavat pidi vangla poole. Poolel teel keerame Karete poole ja lõpuks läheme seal juba taas bussile millega kodupoole tagasi sõita. Võiks ju arvata, et kiire ots, aga ei, pisut alla kahe tunni kokku (Y) 
Et õhtu veel päris läbi ei ole, ja mul on mõningasi küsimusi veebiprogrammeerimiste teemadel, külastan Aixi. Saan pisut targemaks (Y)
Kadi väidab terve õhtu, et tal on paha olla. Mitte kuskilt see aga välja ei paista. Lõpuks selgub, et Kadi sõbranna täna kooli WC’s oksendas. No nüüd on hirm naha vahel, et mingi viirus on taas majja saadetud (õnneks aga mingit viirust ei tulnud ja sõbrannagi oli järgmisel päeval koolis). Teleülekandest sai täna vaadata Trans – Tammeka mängu. Vaatasin. Kõik kena, aga lõpuminutitel võttis Narva asja üle ja kahmas kõik punktid endale: 2:1. Kui nii edasi läheb, pole meil Paide vastu enam midagi ja euromängudest muidugi ka võime suu puhtaks pühkida...
Kolmapäev. Täna on isevärki hommik. Emme viib Miia ise ja sõidab kooli. Mina lähen kaheksa paiku Pauluse juurde, Jaanus võtab mu sealt peale ja me sõidame Pärnusse. Kadi aga läheb üheksaks kooli. Küll juhtus Kadi asjaga aga nii, et tegelikult oli neil täna Kiva tund (kiusamisvaba tund) ja ta oleks pidanud kaheksaks minema Õnneks polnud ta ainus kes seda ei teadnud ja õpetajagi tunnistas, et unustas teavitamast
Jaanusega sõidame Pärnu taha uut klienti kaardistama. Toredad inimesed, tore firma. Meeldiv oli, et tegemist polnud surnuaiaga vaid üsna heas seisus masinatega Päris mitu tundi toimetasime enne kui tagasiteele asusime. Ja kuigi meil siin mingeid erilisi ülekiirustamisi polnud, olime juba kolmest tagasi. See andis võimaluse mul veel ühe kliendi juurde sõita ja sinna üks arvutikomplekt paika panna ning ära seadistada.
Kuna täna läheb õhtune plaan üsna tihedaks, käime söömas Magusas Ahvatluses (omade värk). Ja siis saab Kaja minna kooli lastevanemate koosolekule. Mina aga olen lastega õues ja hiljem läheme jalutama kooli juurde, nii et vaatame aknast kuidas klassis koosolek on
Üldiselt aga oli nii, et me ei jõudnudki ära oodata kuna koosolek läbi saab. Emme oli lõpuks kolm tundi ära Ma oleks sellise aja peale küll magama jäänud, kuna uni oli juba siis peal kui me Jaanusega Pärnust Tartu poole sõitsime
Ja et sellest veel vähe poleks, vaja oli poes ära käia... Nii läheb emme veel peale koosolekut poodi. Kui lapsed voodisse saavad, otsime netist Kadile sünnipäevakinki (mida me ei leia).
Jaanusega Pärnu sõites, Oiu kandis, on paar kurvi kus 90’ga oli paras tsentrifugaaljõud mille ma ka ära mainisin, sest mulle tundus omamoodi ohtlik. Tagasiteel aga seadistas Jaanus oma autol vedrustuse ümber ja sõitis needsamad kurvid sama kiirusega läbi, nii et ma ei saanud arugi. Ja siis ta uuriski, et kas ma tähele panin, ja avaldas oma ’pisikese saladuse’
Pärnu taga, kliendi tootmishoone vastas üle tee, oli avarii. Kraavis oli sõiduauto, aga kraav oli nii sügav, et seda autot eemalt ei näinudki. Õnneks väga tõsine pauk ei olnud, kuigijuhiks olnud naisterahvas kiirabiga ära viidi.
Neljapäev. Nii polegi veel olnud, et me terve perega läheme hommikul majast välja, Kadi läheb kooli poole ja meie ülejäänud aeda autole
Viin Miia ise rühma ja tiksun tööle. Jaanus on pealinnas, seega olen terve päeva üksinda. Tegevust jagub.
Ka täna õhtul kasutame autovaba nädala teeneid ja sõidame bussiga Annelinna. Esmalt käime läbi Eedenist, siis aga jalutame kanali ja jõe vahelt kesklinna. Ilm on kena ja mõnus, sportlased saalivad ringi Naudime Ansipi sillal ilusaid vaateid ja liigume kesklinna kus bussiga Konsumi juurde sõidame. 
Kõigil on toss väljas, aga Konsumis oli vaja paki järel ära käia – muidu oleks tagasi saadetud :P Igatahes sai kõva jalutuskäik ja uni tuli kõigil kiiresti.
Reede. Vaat oli hea öö – kohe näha, et eile ka füüsilist koormust saime :P
Tööle lähen rattaga. Olen üsna paikne, Jaanus aga lennutab ise ringi. Mul vaja üks veeb avamisjärku saada ja seega panustan oma aja enamasti sinna. Saan enam-vähem valmiski.
Täna me bussisõitu ei harrasta – läheme sõidame ratastega. Sõidame Mirteli juurde ja sealt tulevad Mirtel ja Lisandra meiega kaasa. Sõidame pisut ringi, viime võõrad lapsed tagasi ja sõidame kodu. 
Täna on selline lugu, et Kanni teeb sauna ja nii käime meiegi saunas. Sel korral käime terve perega. Ka täna on saun kuum. Teen täna sellise triki, et viskan leili üle ukse ära, ootan pisut, et siis sisse minna. Teen ukse lahti ja saan kui kiviga näkku – ei, kurjavaimu kuum, sisse ikka ei lähe! Üldiselt teemegi täna nii, et jätame ukse lahti, oleme ukse ees ja viskame leili, sest leili on kõrvalruumis mugavam võtta kui ülikuumas leiliruumis On mis on, kütmisega tuleb siiski harjuda ses saunas, aga ma ise pole ju kütta saanudki, Kanni teeb asja valmis Kui nii võtta, siis olen uues saunas käinud kaks korda, aga küttematerjali pole vaja alla visata veel olnud :P
Kui teised magama saavad, laskun oma artiklikeste kallale ja vaatan poole silmaga Kariibimere Piraate.
Laupäev. Kajal on ka täna tööpäev. Miia läheb temaga koos üles, varsti kuulen Kadit all askeldamas ja lõpuks ajan endalegi jalad alla. Kui muidu nädalavahetuse puhul oleks võinud kauem magada, siis täna on plaan minna Rakverre, ja mida varem minema saame, seda varem ka naaseme
Asjatoimetustega läheb nii hästi, et enne poolt üheksat sõidame kodust välja, Inna veel majandab pisut ja siis saamegi minema. Tartu piiril on kell 8:50. Ja siit edasi kulgeme kuni Rakvereni välja, nautides vihmasadusid.
Rakvere võtab meid vastu vimapilve-vaba ilmaga. See tähendab, et surnuaial käik on päevakorrapunkt nr üks. Et ma hauaplatsil suvel käisin, siin erilist korralagedust pole, küll ei tähenda see seda et siin kiiremini läheks. Tõstame ära kõik plaadid ja mina hakkan neid traatharjaga puhastama. Neid on oma paarkümmend ja toimetamist jagub. Inna samal ajal käib lastega peldikus ja siis kaevab platsi läbi. Valmistame kõik kenasti ette, paneme plaadid, tõstame tagasi hauakivid – nüüd on asi taas valmis. Kahjuks pole meil kunstlilli ja küünlaid, neid peame linna pealt hankima.
Kus lapsed surnuaial olid? Ringi matkasid! Miia vahepeal matkas koos suurematega, aga muidu oli tema meil abis riisumas
Lõuna läheneb, kered on heledad. Käime Vaala keskuses söömas ja külastame siin ka Apelsini nimelist miljoni-asja poodi ja üht üliodavat riidepoodi. Kuna see keskus on meie vanaema viimase elupaiga lähistel, siis külastame ka seda kohta (tegelikult oleksime sinna läinud ka siis kui keksust poleks olnudki). Elukoht, või maja siis, on ikka samasugune, mitte midagi ei ole muutunud. Vaid aeda on rohkem kola veetud ja vaatepilt on üsna trööstitu.
Ja siis külastame kirbukaid mis on raudteejaama lähistel. Vajaminevaid asju kahjuks ei leia. Aga avastame ühe poe kus on suuuuuuuuuurte kottidega hunnikute kaupa kasutatud riideid ja need on 3-8 eurot tükk. Terve kotitäis oli igasugu nahktagisid ja -mantleid aga mitte ükski minu suuruses... 
Ja siis läheme Põhjakeskusesse. Mul on seal üks kokkusaamine. Inna paneb lapsed mängmaale, aga 20 minutit hiljem helistatakse, et lapsed ei taha seal olla Inna oli üsna nõutu ses osas ja tõi lapsed ära, mina oleks küll öelnud, et poole tunni pärast jõuan
On mis on, aga ajaplaan hakkas täis saama ja tegelikult jooksis lõhkigi. Oli selge, et kolmeks me Tartusse tagasi sünnipäevale ei jõua. Samas aga olin optimistlik tordisöömise ajaks jõudmises. Nii me siis põrutasimegi tagasi.
Astume koduuksest sisse ja on näha, et emmel on paha tuju. Rikkusime oma mittejõudmisega tema plaani ära. Mnjah. Aga sünnipäevalaps käib ise varsti meie juurest läbi
Käime toidupoes ja teeme arve 80 eurot 
Targem on ikka poodi mitte minna! Ja hiljem koristame kodus ja lapsed vaatavad multikat.
Pühapäev. Täna on selline huina-muina päev. Hommikupooliku koristame ja Kaja tegeleb lasteriietega. Vahepeal käib Inna külas, kuna tema duššinurga äravoolutoru on kannatada saanud. Kahjuks minul sellist pole, aga poest ta leiab ja saab oma asjad korda. Teise poole päevast molutame ja mängime kuniks vihmasadu taandub.
Nüüd käime viimast päeva tasuta bussireisil Sõidame Veerikule. Sealt jalutame Tartu maja kaudu EPA ühikateni, Kreutzwaldi-Veski tänavaid mööda aga jalutame kodu. Miia lükkab muudkui nukukäru. Mingi hetk mainin Kajale, et vaata kus pisikesel on jaksu ikka: vara üleval, lõunaund pole maganud, aga sibab nii kuis jaksab Aga noh, arvata ju võis, et ära sõnasin Hiljem lükkas käru Kaja ja mina võtsin pisikese kukile :P 
Kodu stagasi, puhkame. Kaja tegeleb kuivanud pesudega ja mina otsin taas Kadile kingitust. Kingitus võiks olla Snoopy teemaline, aga me ei leia midagi mõistlikku... 
Kui Miia muinasjuttude saatel magama saab, Kadi veel ei maga. Temal on emmega kokkulepe, et saab täna öösel kellegi kõrval magada. Kupatame ta siis üles, Kaja keerab ette tuppa magama ja mina majandan nädalakokkuvõttega. Öö saabus majja täielikult alles üheteistkümne paiku