Esmaspäev. Tere uut nädalat! Eile siis keerati kella ja mina olin kindel, et Miia ärkab meil nüüd uue aja järgi veel varem ja ei lase kellelgi magada. Aga läks siiski kõik paremini kui eeldatud ja ideeliselt kõik magasid kenasti.
Hommikul seame asjad korda ja peseme nõudki ära. Siis läheb Kaja Miiaga lasteaia poole ja mina Kadiga kooli poole. Kadi nimelt tahtis, et keegi teda täna saadaks, kuna koolivaheaeg sai läbi ja tal on kooli mineku osas kerge tagasilöök. Õnneks aga nutuga kooli ei jääda, kui just peale minu lahkumist midagi nüüd ei muutunud 
(ei muutunud).
Tööle jalutades on päike horisondi taga tõusnud. Veel eelmine nädal, just alguses, tõusis ta mõni minut enne kaheksat, nii et nädala lõpus enam päikesetõusu tööle jalutades ei näinud. Nüüd näeb jälle, aga seda võibolla vaid paari nädala jooksul.
Tööpäeva toimetan kontoris, tegemist on kuhjaga ja nuputamist omajagu. Mitmed eelmise nädala otsad saavad vähemalt punkti.
Jalutan kodu ja õpin Kadiga asjad ära enne kui emme Miiaga jõuavad. Ja siis tulevad Dšessika ja Gerli külla, teeme tagaaeda ühe pisikese haua ja matame nende hamstri maha. Üleeile oli nende koduloom hinge heitnud.
Ja siis käime poes lastega ning Lille tuleb külla. Kui lapsed magama saavad, hakkab Kaja õppima ja mina toimetan kodulehtedega.
Teisipäev. Ei tea mis, aga vastu hommikut kipub pea valutama ja päeva pealegi kisub hirmsasti peavalu üles, aga ajutiste lõikudena. Teised magavad enam vähem hästi.
Päev on nullilähedane ja pime. Midagi ei saja, aga pilved on paksud. Tööpäev on enamasti kontoris, üksi. Toimetamist jagub, võiks öelda, et aega jääb hoopis väheks
Tööpäevas on hea seik: sõidan kliendi juurest baasi mööda Ravila tänavat. Näen juba eemalt kuidas kõik minu ees põikavad millestki mööda ja lasevad vastutulevaid autosid läbi enne kui põike teevad. Jõuan kohale – keegi on lumepalli tee peale lükanud. Lõin ohutuled peale, jäin seisma, väljusin autost, viskasin lumepalli minema ja jätkasin sõitu. Ja mitte keegi ei taha sellist asja teha, ma lihtsalt ei saa aru mis inimestel peakolus koliseb. Et ümbrus oli inimtühi, siis arvatavasti oli see lumepallike seal juba pikalt olnud... Ise loodan, et keegi filmis salaja nurga tagant ja nüüdseks olen kangelane ja saan presidendilt (keda ma presidendiks siiani pidada ei suuda) ordeni!
Emme tuleb täna koos Kadiga Miiale järele ja nii saame terve perega lasteaia juures kokku, käime Siriusest läbi ja suundume kodu rämpsu sööma. Vahelduseks võib.
Ka täna üritan Kadiga ise asjad ära õppida. Nii saame vajaliku tekstitüki loetud ja lugemisraamatussegi Jussikese Seitse Sõpra üles tähendatud. Ka täna oli Kadi igati osavõtlik ja ei läinud mossi kui palusin mõne tähe ära kustutada ja uuesti kirjutada. Üldiselt aga võiks ta kirjutamises hoolikam olla, meil omal ajal selliseid varesjalgu ikka kirjutada ei lastud.
Kolmapäev. Täna öösel nägin ammusurnud algkoolivenda Mati Laasi unes. Olime Tõrvas kunagise söökla aknalaua juures ja ajasime juttu. Ta rääkis kuidas tal kõik hästi läheb, samas kui mina mõtlesin, et kuidas ta siis elus saab olla kui ta sõjaväes otsa sai. Aga siis ärkasingi üles ja kogu müsteerium oligi lahendatud.
Kajal on täna koolipäev, aga et ta telefoni kodu unustab, siis lasteaiast minnes käib ta kodust läbi. See aga rikub kuidagi Kadi olemist ja sealt edasi kütab ta end üles ja nutab. Ja kui tema end üles kütab, siis on see nutt ikka korralik kõõksumine, nii et rääkidagi ei saa. Aga nii kui kooli ära läheb, kohe kõik paraneb, sest lollid mõtted lähevad peast ära.
Kajale see ei meeldi ja nii me lõpuks otsustame, et võiks kooli psühholoogile rääkida. Kaja võtabki teema oma õlule. Tulemuseks see, et Kadi käibki kooli psühholoogi juures jutustamas ja teate mis on tegelik põhjus? Ei tea? Äkki prooviks pakkuda? Ei paku? No OK – tal on koolis igav, eriti just vahetundides. Täitsa uskumatu, ma juba kartsin siin mingit suhetepundart vms. Igatahes, üritame nüüd selle asjaga pisut tegeleda
Täna on halloween. Kadi tahab hirmsasti jooksma minna, aga meie kandis pole eriti kohti kuhu minna ja pealegi üksi või Miiaga teiste poole esinema (nii et mina ukse taga olen) ta nagunii minna ei julge. Tahab mõnda sõbrannat kaasa, aga kõik on toimetuste juures. Kahju, et Jennat enam pole, muidu oleks asi kohe klaar. Ja kui ta juba jõuab asjaga leppima hakata, saabuvad Mirtel ja tema pere meile ’komm või pomm’ tegema. Peale nende lahkumist on Kadi eriti mossis ja pahane... Üldse, tänase päeva peale võiks arvata, et meil on varajane puberteet majas 
Täna teen kodutöid. Olen Toru-Jüri ja puhastan kõiki trappe mis meil majas on – 3tk. Ei midagi ilusat, aga vajalik töö.
Ja õhtul on Miia jonnituurid. Nii kui miski ei meeldi, kohe undab ja siis ei saa tema jutust midagi aru. Kella keeramine, ma vaatan, on just temale kõige raskemini mõjunud, aga varem ta magama ka ei lähe kui just Kadi ka ei läheks...
Neljapäev. Kadi köhib meid enne kella üles. Jah, tal on mingi köhalaine. Neid köhalaineid on päeva peale veel, aga mitte midagi sellist et peaks koolist kodu jääma.
Kuna mina Miiaga saan täna varem valmis kui emme, saadame Miiaga Kadi kooli ja siis tuleme tagasi ja sõidame lasteaeda.
Tööpäev on kontoris ja päeva peale saab lahendada parajat pähklit. Nimelt ühe kliendi sülearvutil kõik ikoonid iga mõne sekundi tagant värskenduvad, nii et üle ekraani käib pidevalt võnkumiste laine. Häirib töö tegemist. Nett on sellekohaste asjadega suisa üle puistatud, aga minu jaoks need näpunäited ei tööta. Lõpuks leian ise ka pahatekitaja – Adobe Reader DC on arvatavasti uuenduse ajal midagi pekki keeranud...
Kodus installin üht masinat. Kõik saab hiiglama hea. Kui aga SIM kaarti sisse panin, siis lakkas kogu masin töötamast ja ei võtnud enam voolugi sisse... Nüüd vaja garantiiga tegeleda :S
See jama ajab mind parajalt närvi ja seega lähen hoopis jooksma ja käin ka Aixi juurest läbi.
Reede. Hommik saabus nagu selgest taevast, kuigi taevas selge ei ole. Hommikutoimetused muudkui käivad ümber minu, hea et oma asjadega toime tulin. Kõik käib kiirelt ja õnneks Kaja korraldab asjad kenasti ära. Kui Miia rühma ära viin, siis tööle jalutamisel läheb pea veidi selgemaks.
Küll on aga hämar päev ja kontoris mõjub see üsna uniselt. Aga toimetan kenasti ja ise olen saavutustega rahul. Aga ka tööl, nagu koduski, kõik käib kuidagi kiirelt jõudmata väga täpselt süvenedagi. Ju siis ei vajagi süvenemist, vaid kõik käib käe järgi automaatikaga. Ja ma ei imesta, sest Joomla seadistamine ja sellele lehe ehitamine ning masinate installid ongi juba üsna geenides...
Kodus suuri toiminguid ei ole. Koristame pisut ja tassime kõik taaskasutusse antavad asjad autosse ära. Ruumi see väga elamisse ei too, aga no mõned kotid nurgast saab ära. Kuurist viin ka ühe suvekäru ära, sest nagu näha, siis teise ringi kärud müügis ei lähe ja mingi mõne euro eest ei tasu vaev ära...
Lapsed paneme täna madratsitega põrandale magama. Palju ihhihii’sid ja ahhahaa’sid, no üldse magama ei jääda vaid mingi tõmblemine muudkui käib...
See oli vist eile kui virtuaal.com kirjutas mulle, et domeeninimi on aegumas. Vaatasin asjad üle, et mõni kuu tagasi astusin Zonesse üle ja siis sai ka pikendatud ning saatsin neile sellekohase vastuse. Tunnistati oma viga. Täna aga tuli neilt uus kiri pealkirjaga „Tagasiside. Kuidas hindate meiepoolset panust?” No millist panust ma siin ikka hindama peaks hakkama?
Heidy Tamme oli saates Nädalalõpp Kana 2ga. Teate aga ka kui kõrges eas proua on? Ta on sündinud 1943, seega 75 aastane juba!
Laupäev. Lapsed magasid hästi, mina ka, Kaja aga mitte, ta juba öösel liikus ette tuppa diivanile. Mis kell lapsed ärkasid, ei tea, aga nad püsisid vaguralt ja õpuks tulin üles pool üheksa
Kajal on kümnest sõbrannadega üritus ja tema toimetab sellel suunal. Mina aga ootasin õhtul Joomla lisakomponendi Fabriku väljalaset, aga et ei jõudnud ära oodata, siis hommikul kontrollin asja üle ja tegelengi sellega. Uus pakett lasti välja öösel pool kaks, hea, et poole kaheteistkümnest ikka põhku keerasin
Poole kaheteistkümneks liigun lastega Batuudikeskusesse. Cristoferil on sünnipäevapidu ja tal on siin paele meie ka mõned sõbrad kaasas. Muidu aga tuleb maja rahvast täis... 
Täna on Tammeka hooaja eelviimane mäng. Mina aga olen lastega hõivatud ja seega kohal olla ei saa. Loodan ise mängu lõpukski jõuda, aga peale batuudikeskust viiakse meid Lõunakeskuse McDonaldsisse ja siis on vaja jõuda Kolme Tilli, kuna Kaja on naiste ja lapsepõlvesõbrannaga seal ning just viimane tahab lastega ka kohtuda. Samal ajal piilun ise vahepeal mängu seisu Sepa staadionil Igatahes Kolmes Tillis läheb kõik kenasti ja söön siin ka kõhu täis, siis liigun kodu ja avastan, et Tammeka võitis Kuressaaret 6:1! Kahju, et ise mängu ei näinud.
Kodus hakkab päikesevaba ja hämar päev mõjuma, panen ahju üles ja viskan diivanile siruli, et veidi hinge tõmmata Vahepeal saabub ka emme. Nüüd on tavapärased õhtused toimetused ja lastega majandamine.
Õhtul saame sauna. Kaja ei tule, aga mina lastega lähen. Alguses olen koos lastega, siis saab neil küllalt, viin nad tuppa ja lähen ise tagasi. Leiliaeg! Panen telefonist DDT’d ja hiljem My Dying Bride’i. Mõnus! Aga päris ära kurnab
Kodus tagasi vedelen veidi kahe toa vahel uksepiida najal – no nii kurjavaimu väljas on toss Siis käin dušši all ja nüüd tahaks nagu linna peale jalutama minna. Üksi. Aga jalad ei taha kuidagi pikka maad jalutama minna, samas kõhuke nõuab küüslauguleivakesi vms. Selge, jalutan ikka Konsumisse, et tuua leiba ja seda kodus siis praadida. Konsumis kukume kokku Madisega kes on täna nö lastehoidja ja tuli endale õhtuks meelehead tooma: šampus ja mingit sorti juust.
Kodus praengi leiba ja suitsuvorsti. On ikka hea kraam! Siis vaatan telekast filmi Kadunud, mis on päris põnev, aga uni võtab võimust ja filmi lõpuaeg on alles pool üks – seega, kaon põhku.
Kadi joonistab täna mõned pildid, paneb neile juurde hinnad ja tahab, et inimesed tänavalt saaksid tema, pilte ostma tulla 
Pühapäev. Kuna eile Kadi kuidagi magama ei jäänud, kupatasin ta üles ja magasin öö Kadiga. Miia oli all põrandal oma madratsiga ja emme eestoas diivanil. Kõik magasid hästi (Y)
Hommikul oli raske üles tulla, oleks pikemalt vedelenud. Miia oli esimene kes ringi matkama hakkas, siis läksid lõpuks kõik üles, mina venitasin vaid kummi
Kaido autol on pisikesi jamasid ja seega tahaks ta Tõrva minna meie autoga. Kaja läheb lastega kaasa. Mina kasutan aja kuuri vaheseina ehituseks, siis teen kohvi ja lähen õue tagasi. Nüüd on aeg aiast lehed ära riisuda. Satun nii hoogu, et teen seda ka kuuri eest ja ümber maja (Y)
Teised on Tõrvas, käivad surnuaial majandamas. Seni on lapsed minu ema juures. Kui kõik naasevad, vaatan mina eile telest pooleli jäänud filmi Gone Girl (Kadunud). Kaja liitub vaatamisega. Päris põnev film, aga lõpptulemus polnud üldse see mis ma lootsin/ootasin
Nüüd on aeg nõud ära pesta ja ahjupuud tuppa tuua. Veel on väljas valge ja teen õuetoimetused ära. Hiljem käib emme üksi poes. Tema poes käigu ajal tuleb Kaido Cristoferiga. Plikad saavadki pisut julgemad olla, kuna nad vaatavad parasjagi Operatsioon Ai’d. Teate seda saadet? See on saade lastele kus lahatakse erinevaid traumasid ja inimkeha toimimist ja veidrusi.
Lapsed pessu! Tahan Miiat pesema minna ja ta sunnik ulub ja kiunub, et emme teda peseb No ei jää muud üle kui vahetame emmega tööd ära ja ma lähen ise kassi liivakasti koristama :S Kadi saab pesemisega laias laastus ise hakkama, tuleb vaid minna ja anda talle piisav kogus šampooni ja pärast kontrollida, et ta selle ka ilusti juustest välja pesnud on.