Esmaspäev. Öösel sai magatud lõiguti, aga hästi, ja seda seni kuni kuuest tuli kass. Siit edasi ma enam sõba silmale ei saanud. Aga unenäod olid täna ägedad! Muuseas, vaatamata unenägude vahelistele ärkamistele, olid kõik unenäod omavahel seotud, nii et kokku sai üks stoori, ja see stoori oli kui täispikk film!
Muidu aga nädal algab rahulikult. Kõik oma tööpostidel. Hommikul keerutan korra linna peal ja edasi teen kontoris üht kodulehte, mis hakkab andma lihtsat ja vähese infolist teavet.
Õhtul tatsan jala kodu. Maa on lörtsine ja olemine on niiske ning jahe. Hiljem läheb Kaja Miiaga alla linna, mina jään aga Kadiga kodu. 
Teisipäev. Öö oli vaatamata laste pikale magama jäämisele OK, ka hommikul ei ole magamatusest jälgi. Lapsed leiavad päkapike kingitused ja asuvad usinasti hommikuste tegevuste juurde (nii usinasti kui neil see tavaliselt käib).
Tööpäev on taaskord pisitoimetusi täis: küll meili teel ja küll telefoni teel sajab igasugu teemasid.
Viiest on Miia jõulupidu. Kaja toob Kadi ja tema sõbrannagi näitemängule kaasa. Näitemäng on lõbus ja aktiivne, lapsed teevad oma osad kenasti ära, tõrkeid ei ole ja keegi probleeme ei tekita. Lapsed on nunnud: kui saali tulevad, siis kõik kipuvad just omasid otsima ja neile lehvitama 
Miia on etenduses jänes koos teise rühmakaaslasega. Kõik igati nunnu, aga kõrvad kipuvad tal just ettepoole kalduma ja nii on vaeseke nendega vahepeal suisa hädas Aga õnneks ei midagi hullu. Etendus on laule täis, neid tehakse hiljemgi veel juurde kui jõuluvana juba kohal on. Väga tublid lapsed kõik, ja keegi ei kartnud ka ei jõuluvana ega rahvast täis saali
Täna õhtuks plaanisin ahjuliha teha, aga et hiljem jõuame ja peale seda on vaja ahi teha söe saamiseks ning siis alles läheks liha ahju, siis teeme nii, et sööme täna hot-doge ja liha maiustame homme Umbes nii ka läheb, ainult et liha saab ahju kell 21 ja välja siis pea kaks tundi hiljem.
Kolmapäev. Miia ronib neljast meie juurde üles. Temaga pole hullu, aga siis ronib kass ka järele ja muudkui müriseb :P Lisaks on palavavõitu ja Miia laiutab, seega Kaja läheb ette tuppa ära, nii saan Miia ümber nihutada ja pisut mugavamalt magada.
Kajal on koolipäev ja tema läheb bussiga. Otsustan ka minna Miiaga bussiga lasteaeda. Kõik sujub ja tõrkeid ei teki.
Kajal on täna kõhuvaevused koolis. Aga ta peab vastu. Ei tea kas meil on nüüd kõhugripp majas?
Lähen Miiale lasteaeda järele, kõik on taaskord Nukide rühmas. Õpetaja kohe kurtma, et Miia olla täna palju köksinud, hääl on tal väga kärisev ja kurtvat vahepeal, et paha on olla. Luban kõik teatavaks võtta ja üritan hiljem leida meile lapsehoidja. Sõidame bussiga kodu.
Miial oli hääl käre ka eile, täna on tõesti pisut rohkem, aga köksimise koha pealt ei ole köharaasugi terve õhtu jooksul... Ja kui uurida kas paha on olla, siis vahepeal ütleb et on, teine kord jällegi et ei ole. Tema olekust aga küll midagi halba näha ei ole. Igatahes asi läheb lõpuks nii, et homme lapsehoidja tuleb, aga saab olla pool päeva...
Õhtul käin väikesel jooksul, nii et saan korra ka Aixiga kokku.
Kantar Emor saatis mingi küsimustiku. Selgus, et Tartu linna arengust. Ai kus ma kirjutasin ja kus ma panin alles punkte kirja! Ja siis vajutan viimast nuppu ja tuleb teade stiilis ’tehniline tõrge, proovige hiljem uuesti’. Ai kurja kus mul kihvatas, raisk, tahavad ainult ilusat juttu kuulata, ma panin seal ikka täie rauaga, aga see ei jõudnudki kuhugi? Mingu nad siis karu-peesse-mustikale, uuesti ma ka kirjutama ei hakka.
Neljapäev. Kõik magasid kenasti, ’oo mina ka’, ainult et vastu hommikut nägin mingit koledamat sorti und. Kui emme tööle suundub ja Kadi kooli poole, ootan mina kuniks tuleb Miiale lapsehoidja. Jätame pisikese siis täna kodu, vaatame mis saama hakkab.
Pealikule mu uudised varahommikul ei meeldi, aga kellele meeldiks. Mõtlete et mulle nii väga meeldib, et laps haigeks jääb? Siit teile uudis: ei meeldi!
Igatahes, tööpäeva hommik algab kohe väljasõiduga ja siis tagasi kontorisse kodulehe lainele. Ja nii kuni lõunani, siis vaja lapsehoidja välja vahetada ja ise kodu jääda.
Lasteaiast saabuvad uudised, et paljud on okseviirusega kodus ja nii mitmedki saadetakse päeva peale peale oksendamist ära... Täitsa hull lugu kohe. Selles rühmas, kus eile ka meie omad õhtul olid, on täna kohal vaid mõned lapsed!
Lapsehoidja arvates pole küll lapsel midagi sellist miks ta peaks kodus olema. Päeva teise poole pealt on näha, et tal on õigus – homme viin ta lasteaeda. Käime hiljem koos emme järel ära, poest läbi ja tuleme kodu tagasi.
Janno tõi mulle üleeile kotitäie kartuleid. Mina aga unustasin need pagasiruumi. Täna öösel oli kuni paar kraadi külma, loodame, et kartulid ikka viga ei saanud :S
Reede. Kui õhtu oli lootusrikas ja Miia meie hinnangul oleks pidanud lasteaeda minema, siis täna öösel kell kolm algas meil okseralli. Magasin Miiaga üleval, kui äkki selle peale püsti kargasin, et laps oksendab. Köhis veel jama mulle näkkugi – eriti rõve... Õnneks aga peale tema teki ja minu suurt midagi kokku ei saanud. Saime siis Kajaga koristada ja lõppeks kolisime Miiaga ette tuppa.
Hommikul teised lähevad ja mina jään Miiaga kodu. Teiste liikumine ajab minu üles, kuigi tahaks veel magada. Miia ärkab peale kaheksat. Ja siis me mängime ja toimetame.
Kell pool üks on järgmine oksendamine. Sellega läks väga lihtsalt ja koristamist oli väga vähe, ehk midagigi head halva asja juures.
Emme saabub kolmest, siis saan mina ära käia Kaidol töö järel, et sealt tuua fänniruumi riiuli jaoks materjali. Hiljem lähen Kadiga alla linna jalutama. Käime Step Upis, Kaubamaja toidupoes, raeplatsil. Lõpuks viime meiega kaasa jalutanud Aixi kodu ja läheme kodu isegi.
Laupäev. Miia öösel vähkres palju, mina ei saanud magada ja olin pidevalt kausiga valmis. Aga ta ei oksendanudki. Et Miial hommikul juba üsna hea olemine paistis, käisime pisikesel õueringil värsket õhku hingamas. Muidu on pisike juba mitu päeva koduseinte vahel...
Kaja ja Kadi käivad kaltsukates ning ERMis laadal. Meie Miiaga mängime ja ehitame lõpuks kappi riiulid. Kui teised saabuvad, teeme söömise. Nüüd aga lähen välja mina, kuna ette on vaja võtta kuurikoristus... Hiljem koristame ka riidekappe ning üritame elamisse ruumi tekitada – homme tahaks kuuse majja tuua. Teen vahepeal ka sõidu Kaido poole, et ära viia kotid lasteriietega. Kaidol on nüüd all koridoris pisut teisem ukseavamise mehhanism ja ma katsetan ikka mitut eri varianti enne kui see talle helistama hakkab. Debiilsus on õpetust mitte kõrvale panna...
Kaja vend käib korra läbi ja võtab Kadi kaasa: lähevad batuudikeskusesse. Miia tahaks ka, aga no mis sa teed, ei ole veel mõistlik mõte.
Uni surub peale ja vahepeal saab pisut pikutatudki. Siis vaatame telest filmi Suvi ja pool Sügistki. Viimasega lõpuni ei jõua, kuna Kanni helistab ja me saame sauna.
Täna teeme saunas kiirkäigu. Peale meid on veel minejaid ja mul on plaan minna Kaidoga Psühhoterrori kontserdile. Sellest käigust sai pisike teemagi.
Pühapäev. Öösel kahest sain kodu. Magasin Kadiga eestoas, õigemini Kadi juba magas siin, mina liitusin. Kuuest aga oli juba äratus – pea valutas. Jõin ohtralt vett ja panin kaks tabletti hinge alla ning kobisin voodisse tagasi. Pikalt aga enam magada ei lastud, sest Miia ärkas enne kaheksat ja ma kobisin ka üles ära.
Täna on Kadi sõbranna Mirteli sünnipäev. Kuigi ma sinna üldse minna ei tahaks, tahab Kaja mind appi kingituste ostmisel. Nii viimegi lapsed Kvartali mängumaale sünnipäevale ja käime ise kesklinna kaubanduses ringi. Lõpuks saame sünnipäeval ka kõhud täis ja saame kodu tulla
Aga kodu me ei jää. Meil on täna kuuse toomise plaan. Sel aastal aga me metsa ei jõua vaid käime Selveri parklas ja toome kuuse raha eest.
Uni surub hirmsasti peale. Kuusk aga tahab sulamist ja toaga harjumist, seega keeramegi emmega pisutiseks pikali. Siis aga, läheb toa ja kuuse ehtimiseks, teeme ka ühest aknast jõuluteemalise installatsiooni, tegevust jagub.
Nädal läbi, keerame kõik magama ära. Mina olen just ära kukkunud kui Kaja mind äkki üles müksab, et Kadi oksendab. Lendasime mõlemad alla asja üle vaatama ja koristustöid tegema. Kadi magab ju nari teisel korrusel, seega kraami on lendanud kaugele. Ise ta on üllatunud, sest mitte miski ei reetnud, et selline asi tuleb :P Ja kui juba esmased kahjud said likvideeritud, tuli ka teine kord, aga siis oli juba kausike valmis. Selge, õnneks on Kadi juba suur ja saab üksi kodus hakkama ja keegi ei pea koduseks jääma.