Esmaspäev. Jõulud! Ja loomulikult pühadega seotud vabad päevad. Olen lastega Tõrvas ema juures kus osa ööst sai magatud Reixi voodis – Miia tuli minu ja Kadi vahele ning siis polnud lihtsalt enam ruumi 
Öösel on lund juurde sadanud ja sajab veel hommikulgi lisa. Nii ilusat jõuluaega on meeldiv nautida alustame päeva surnuaeda küünalde viimisega. Surnuaed on ilus lumine, rahulik, rahvas liigub. Küll on niipalju valge, et küünalde valguse ilu meile nautida pole antud. Õnne teeb oma ringi, mina ema ja lastega oma. Lapsed ei jõua ära oodata kuna tädi Milvi hauale saab, sest Milvi on viimasel ajal tänu tema matustele palju jutuks olnud.
Siis olen lastega mõnda aega Õnne pool. Sööme pisut, jagame kingitusi, puhkame jalga. Siis käime ema juures asjade järel ja suundume mamma Jutta poole, sest lapsed pole nende kolme päeva jooksul sinna veel saanudki.
Peale mamma külastust hakkame kodupoole sõitma. Enne sõidame Hannese maja juurest mööda ja poetame kaardi postkasti, siis sõidame üle Lõve Jaagu poole, aga et tal postkasti tee ääres ei ole, otsustan sõita maja juurde.
Jaagul on koerad ja ma üritasin teel välja mõelda kuidas kaarti üle anda. Aga taevased väed vist nägid seda ette ja nad olid Jaagu õuele lund lükkama suunanud 
Nüüd sai üle antud kaart ja vahetatud paar sõnagi (Y)
Tagasitee Tartusse oli ilus ja mugav. Tee oli kenasti lahti ja valgust jagus kuni Tartuni, olgugi et järjest hämardus.
Kodus hakkasime jänest tegema. Kaido käis Cristoferiga külas. Kõik oli peaaegu ideaalne, ainult et jänese küpsetasime üle ja hea ning hõrk liha kummistus 
Aga pole miskit parata, elu läheb siiski edasi. 
Teisipäev. Mul oli täna üks igavesti nigel öö. Ärkasin palju üles ja selg kippus valutama. Tähendab, aeg on taas jooksma hakata, see viib selja paika. Miks aga uni hakitud oli, ma ei tea, sest väliseid häirijaid ei olnud. Äkki eilne vein mõjus kuidagi?
Hommikul laseme rahulikult voolata. Siis käime perega Kassitoomel kelgutamas. Rahvast on mäel päris palju, aga õnneks mitte ülearu Saame mõnuga kelgutatud ja väsitatud. 
Kodus sööme ja laseme taas ajal kulgeda. Ehitame lastele onnid ja saame ise pisutiseks siruli visata
Õhtu kulub Inna peale Ta kutsub meid terve perega jõulusöömale. Loomulikult saame siis ka laste kingitused ära jagatud Sööme mõnuga ja lapsed mängivad. Reijo sai meilt kingituseks helikopteri ja ta kibeleb õuele seda lennutama. Meil on aga plaan selge, et lennutame siis kui hakkame lahkuma – siis üks kord terve rahva riietamine ja kodu minek käsikäes.
Kopteri lennutamine on päris põnev tegevus Saame teda isegi lennutatud, kuigi tuuleiilid kipuvad segama. Reijogi saab lennutamisega suurepäraselt hakkama Näis, kauaks see lõbu toimib, plastmass on kiire lagunema...
Väljas on sulaks läinud! Kuigi ma hommikul juba majaesist lumest rookisin, teen seda lisa, sest lumi on lahtisem. Asi selles, et naabrimees lükkab kõnniteedelt lume ALATI autoteele. Ma tõesti ei tea miks ta seda teeb, sest normaalne see pole – omaenda autodega peame pärast selle jama sees sumama. Kui kaugemale viia ei taha, visaku vastu vundamenti. Nii ma siis teen tema tööd üle ja lükkasin lume maja eest üle tee valli – seal ei sega ta kedagi.
Lastel on taas mingi maania, et tahavad kellegi kõrval vms magada. Kadi aga ise üksi eestoas diivanil veel ei julge. Nii siis Kaja on diivanil, Kadi madratsiga diivani ees. Ka Miia tahab madratsiga oma voodi ees magada, kuigi ma kutsun teda enda kõrvale üles. On mis on, aga magavad hästi. Ma veel mõnda aega kirjutan nädala kokkuvõtet üleval voodis, teised aga uinuvad üsna kiiresti.
Kolmapäev. Öö oli mõnus ja ma magasin kenasti välja. Õues on jätkuvalt sula ja päev on heledam. Kaja läheb hommikul tööle, lapsed ärkavad enne mind, aga vaatavad telefonist multikaid ja nii saan mina pea üheksani magada
Hommikul tahame kelgutama minna, aga Kaidol ja Cristoferil läheb veel veidi aega. Teeme aega parajaks ja külastame Pauluse kirikut kus parasjagu jõulu viimase püha jutlus käib. 
Kadi tahab siit ruttu ära minna ja Miia tahaks siia jääda ning istuda. Leia siis kuldne kesktee! Aga et aega jääb veel üle, otsustan läbi käia Maximast, et sinna taara ära viia ja pesumasinale kapsleid osta. Siin liitub meiega ka Kaido poisiga.
Kassitoomel on täna pisut vähem inimesi ja lumi on pisut kõvema konsistentsiga. Aga kelgutada saab mõnuga Eilne kelgutamas käik annab mäest üles ronides läbi tuharalihaste tunda Ajaliselt isegi ei tea kaua me olime, oma tund aega ikka. 
Nüüd liigume mõneks ajaks Filosoofisse sööma. Siin Kaido poisiga lahkuvad. Otsustan lõunaunele minna, aga kui kuulen, et Kaja tunni pärast saabub, siis vaadates elamist hakkan hoopis koristama Saan sellega just siis ühele poole kui Kaja saabub Nüüd on aeg puhkamiseks.
Enne viit liigume Krokoga linna. Teeme ühe jõuluistumise. Kuna aga igasugu põnevad pisikesed niššikohvikud on kõik suletud, läheme kesklinna, seal on nagunii kõik lahti. Ja oligi. Lõppeks valisime Werneri, sest seal saab peale kohvi ka mõnusat koogitükki valida Hiljem jalutasime linnas ja lõpuks võttis Kroko teele glögi kaasa. Nii jalutasimegi Riia mäele üles ja lahku läksime Filosoofi otsal – tema Võrut pidi edasi, mina Filosoofit pidi tagasi
Kodu jõudsin täpselt siis kui ka Kaja lastega Lõunakeskusest saabus. Lapsed olid kenasti söönud ja see oli kohe ka nende rahulikust mängutujust kenasti näha. Kaja vend tuli meile veel mõneks ajaks külla enne kui magama keerasime. Täna oli selline valem, et meie Kajaga olime üleval, Kadi oli diivanil ja Miia oma madratsiga diivani ees maas
Neljapäev. Taevas, milline veider öö! Ma oleks nagu praepannil olnud, iga natukese aja tagant ärkasin üles, keerasin külge, magasin edasi, ärkasin üles, keerasin külge.... Ja kass tuulutas mind selle peale kolm korda... Imelik, et ma üldiselt end veel puhanuna tunnen. Aga millised imeilusad unenäod! Kui polnud just lossivaatelised uhked pliidid, siis olid võrratud päikeseloojangud või pilvede ja kuu mängud! Selliseid vaatemänge näeb vaid parimates multifilmides!
Muidu aga on hommik kus kõik tuleme üles. Lapsed saavad Inna juurde kus ka ema on ja meie Kajaga sõidame tööle.
Tööpäev saab alguse masinate paigalduse jms’ga. Hommikul on vaja ka üks sõiduring teha ja sõita on praegu lausa lust – olematu liiklus ja plusskraadides ilm, väga mugav värk.
Terve ülejäänud tööpäeva toimetan kontoris, teised lendavad ringi. Saan suisa kolm masinat valmis ja ühe veel üles putitatud. Homme tuleb vist rohkem ringi tuuritamist.
Kaja võtab mu peale ja sõidame üle Rimi Inna juurde. Lapsed on just mäelt tulnud ja Miia on väsinud kui porikärbes sügisel. Nad käisid päeval Ahhaa’s ja peale seda oli juba Miia üsna kustunud olnud Lapsed aga olid ise igati õnnelikud. 
Kodus tuleb Kaido Cristoferiga külla ja lapsed lasevad taas traavi, isegi Miia. Kuigi konflikte tuleb Miia väsimusest omajagu, saavad nad päris pikalt mängitud. Kui lõpuks magama saadakse, siis Miia kukub kiiresti ära.
Reede. Magasin üsna hästi, aga hommikul on ikka uni suur ja ega päeva pealegi asi paremaks lähe. Viime lapsed taas Inna ja ema juurde, ise aga suundume tööle.
Päeva esimene pool toimetan kontoris, teisel poolel saab ka liikuda, aga ei midagi suurt ja tõsist toimetamist. Jaanusel samal ajal on paras tamp taga...
Lapsed saame taaskord Inna juurest kätte. Tänaseks etteasteks oli neil ainult kelgumäel käimine, kuna Innal vahetati välisust, sellega läks aga oluliselt kauem aega ja kõik olid toas nö vangis Lapsed, vaatamata kesistele võimalustele, olid üsna rahulikud ja sõnakuulelikud
Kodus pole elektrit. Alt kilbist on väljas vannitoa kork ja lisaks veel peakilbist terve korter. Hakkan uurima mis on kaitse rakendumise põhjus. Ei mõtlegi välja. Alles õhtul märkan, et koridori tule pirn ei tööta. See on vannitoaga sama liini peal, ja vaat et alati kui LED pirn läbi põleb, lendavad korgid temaga kaasa...
Kroko tahaks täna fänniruumiga tegeleda, aga et endal on tegemist ja teised pole üldse midagi öelnud, viib ehituspoest toodud kraami ruumi ära ja ei hakka ka ise üksi majandama. Ideeliselt oleks ju võinud minna, aga kohustused ja kole väsimus ei soosinud minekut. Kaidol jah, puhkus, endal kahjuks mitte...
Nii me siis enamuse ajast oleme kodus. Lasteaias kurdeti, et Miia ei tahtvat puslesid kokku panna, oleme nüüd mitmed õhtud seda teinud ja ma ei ütleks et mingeid probleeme selle koha pealt oleks. Ka joonistamist erinevate asjadega sai katsetatud ja õpitud.
Kui lapsed eestoas magama jäävad, tegelen ühe veebipoega. Uuendan. Ja siis algavad lehel veidrad kalad. Kraabin Aixi ust ja ta tuleb mulle appi. Kaua jändame, aga vea leiame üles! Mis ma ilma Aixita teeksin? Palju aega raiskaksin ja siis ka ei tea kas ise hakkama saaksin :S
Õhtu läbi ajab luksuma. Vahepeal rohkem, vahepeal vähem. Kuidagi ei saa asjale piiri. Kui lõpuks voodisse poen, pole asi ikka lahenenud. Terve voodi tõmbleb minuga kaasa ja Kaja ei saa magada :P Ise ka ei saa. Kobin alla tagasi, lähen võileiva ja tassi veega vannituppa. Tundub, et vannitoa jahedus mõjub, nii et saan luksumisest lahti ja saan voodisse magama minna.
TV3 teeb küsitluse: Kas lõppev 2018 oli teile hea aasta? Jäin ka siis korraks mõtlema. Kui ei olnud otseselt halb, ega hea, siis vist võib seda ikkagi heaks nimetada? On ju?
Laupäev. Kui mina üles lähen, on uni ikka peal. Sööme hommikust ja mitte midagi paremaks ei lähe. Kajal on ka padi näos Väljas on hämar ja sula, seega Otepääle me minema ei hakka. Aga mis siis teha? Mingit plaani ei teki ja me viskame natukeseks veel pikali Lapsed? Nemad mängivad ja nende jaoks on kõik OK (Y)
Uurime netis ringi kas miskit toimumas on. Ei midagi erilist. Otsustame siis hoopis kinno minna. Et sinna on aega, teen lastele nende oma soovil praekartuleid. Aga keegi ei söö neid! Teen lastele reegli: kui kartuleid ei sööda, me kinos midagi filmi kõrvale ei osta. Kõik on nõus.
Kinno läheme Ekraani. Lapsed teevad grimasse kui näevad, et issi oma sõnadest kinni hoiab. Kadi võtab lõpuks seisukoha, et kui midagi ei osteta, siis kino on mõttetu ja tema ei tahagi vaadata. Samas aga läheb kenasti saali...
Filmiks on Eia Jõulud Tondikakul. Kadi on seda näinud ja talle meeldis see juba eelminegi kord. Ja tõesti, nii nagu nad igal pool kirjutavad, et on hea film, nii tema ka on, isegi minule meeldib väga. Kirjutan sellest filmist täpsemalt hiljem.
Peale filmi tabab mind mingi nõder hoog ja ma otsustan popcorni teele kaasa osta. Mingi jundam antakse maksmiseks veel. Hind küünib kaheksa euroni ja mul tuleb ausalt öeldes raha maitse suhu. Aga ajan hambad risti ja hakkan kaartiga maksma. Selle peale aga kaartimakseterminal hakkab jonnima, annab ette naerunäo emoticoni ja viskab ekraani pimedaks. Selgub, et vahepeal pidadagi nende terminal sellist jama tegema ja tema tööle hakkamisega minevat korralik aeg. Raha maitse läheb suust ära ja tuju tõuseb – taevas ise hoidis mind mu nõtruse eest Paneme asjad tagasi ja laste nurina saatel kõnnime kodu.
Käime poes ja tagasi jõudes selgub, et ema ostis endale pesumasina ja ma pean sellele nüüd järele minema. Oh mul viskas Innaga suheldes korra rihma maha! Räägin, et saatke pakendi mõõdud, nemad ei saada vaid Inna ütleb, et poemüüja sõnul mahub masin minu autosse – ise nägemata.. Ahh, oli mis oli, Kaja vennaga läksime sellele lõpuks järele. Otsisime ümber Eedeni kust me Experdist ostetud kraami kätte saame – ei ühtki silti, totaalne jaburus. Tund aega käisime masina järel! Ja kuna mina polnud nõus seda oma kodus majutama, viisime selle Inna juurde.
Hiljem vaatame poole silmaga Tallinna TV’st Meistriliiga fänniturniiri. Saame ka saunas käia kuhu Kadi seekord ei tule. Igatahes pole saun täna nii palav kui eelmised korrad ja hiljem saan ka laval üksi leili võtta.
Õhtut aga täidavad kõhugaasid ja taaskord luksumine! Oi ma teen igasugu asju, et luksimist vähendada – ka eilseõhtuse vannitoas istumine, aga seegi ei aita. Viskan üles voodisse – taaskord voodi hüppab minuga kaasa. Lapsed on eestoas, seega kolin Kadi voodisse. Narivoodi kõigub iga minu luksega kaasa - ei saa uinuda. Lähen taaskord üles, võileib ja vesi kaasa ning vannituppa. Üllatus-üllatus, kui nende kahega ühele poole saan, on luksumine kadunud. Kolin taaskord Kadi voodisse, igaks juhuks, äkki tuleb luksumine tagasi. Aga ei tule. Pool ööd on aga selline tunne sees, et kohe hakkan luksuma ja see segab magamist. Õnneks lõpuks uinusin ka sügavamalt...
Pühapäev. Vastu hommikut käin tualetis ja siis kobin üles voodisse, sest on kuulda, et Kaja ei maga. Siit edasi magan lõiguti, aga venitasime üheksani välja
Hommikul külastame ehituspoode ja Lõunakeskust. Vaja paari jubinat duššinurga viimistlemiseks ja jubinaid millega seinaklaase turvata. Need jubinad on aga kõige suurem kitsaskoht 
Kuniks õuel valge, kinnitan saunaseina külge presendi mis on mõeldud saunapuude katteks. Praegu katet ei olnud ja puud said vihma ja lumega märjaks - nüüd on asi lahendatud
Sigmar tõi meile täna kaks potti Simmu mett (Y) Meid polnud sel ajal kodus, seega jäeti kraam mängumajja Nüüd võime talvekülmale kenasti vastu minna – tee meega parandab kõik külmetushaigused :P
Päeva teine pool on meil külaliste päralt. Algatuseks tulevad Mirtel ja Lisandra külla. Siis saabub Kaido Cristoferiga. Lõpuks tuleb üllatuskülaline Reijo, kes on parasjagu vanemate tõttu Pärnust Tartusse saabunud – tuleb teeb meie pool aega parajaks ja saame temaga lähemalt tuttavaks Reijo on minu jaoks Joomla aktivist nr 2 meie vabariigis. Jah, tegelikult on mõni veel, aga teised pole Joomla promomisest ja keskuse loomistest erilist huvi üles näidanud...
Ja siis Kaido poisiga lahkus. Varsti saabus Sigrit tüdrukutele järele, et minna Vspa’sse ja sinna võeti ka Kadi kaasa. Kõiki lahkujaid tuli asendama Gerly – tegi ka aega parajaks, pluss tuli mul juukseid lõikama. Enne lõikust pidi lahkuma Reijo.
Sellise päevaga meie aasta viimane täispikk nädal lõppeski. Mida aga homne aastalõpp toob, selle koha pealt meil veel täpsemat plaani polegi. Korra mõtlesime täna lapsed Tõrva vanaemadele viia, aga sellest koorus hoopis eraldi teema välja millest ma isegi kirjutama ei hakka :P