Esmaspäev. Magati igati normaalselt. Tervised on ka kõigil peaaegu korras kuna Miia laigud said kontrolli alla. Seega kõik tööle-lasteaeda ja nädal võib alata.
Hommikul tegelen kliendiga ja päeva teine pool murran pead slaideriga mis peaks hakkama telekas käima. Nuputamist jagub.
Õhtul võtame lapsed ja Kaja läheb Keiu sünnipäevale. Räägin Innaga ja luban, et tulen talle lastega külla, aga üks toimetus ajas teist taga ja nii oli äkki juba magama minemise aeg käes ja ei jõudnudki kuhugi minna. Pisut lõi rööpast välja uudis, et majanaaber Helgi, kes juba mitu aastat maal elanud, suri pühapäeva hommikul...
Täna oli lasteaias Karlova kooli lauluklassi katsete päev. Kui Kadi teatas, et tema katsele minna ei taha, siis kuuldes hommikul, et Mirtel läheb, muutis kohe arvamust Mirtel oli ise nii õhinal, ta oli kodus laulugi harjutanud. Kadi aga, läks ilma ettevalmistuseta. Ja lõpuks valitu välja kaks last, üks poiss Kadi rühmast ja Kadi No eks näis, sel asjal tuleb vist veel ka mingi lõppvoor, aga üldiselt ma ei plaaninud Kadit sinna kooli käima panna...

Teisipäev. Lapsed tahtsid meie juures magada, seega viskasin õhtul Kadiga ette tuppa diivanile. Kadi aga on paras laiutaja, nii et pool kaksteist läksin hoopis Miia voodisse, sest Miia oli emme kõrval Kassi toimetamise peale ärkasin pisut enne äratuskella ja kolisin Kadi kõrvale tagasi Kadi aga oli öösel korra ärganud ja arvas, et ma põrandal magasin, et mind kõrval polnud :P
Pealik on pealinnas ja mina toimetan Tartus. Algatuseks kliendi juures ja siis juba kontoris.
Õhtu oleme kodus. Lubatakse, et nüüd läheb külm pisut krõbedamaks ja õhtul ongi juba -12 kraadi. Aga hetkel ei tundu, et elamine sellest väga külmaks läheks.
Õhtul juba plaanin magama minna kui saabub email, et ühes tasulises veebikujunduste portaalis saab homme mu liikmelisus läbi. Ja vaat siis ei jäänudki muud üle, kui tuli tegeleda sellega, et kõik kujundused veel täna õhtul alla laadida...
Täna puutusin kokku kahe inimesega kel omal IT’s oskused on. Üks tüüp hakkas seletama kuidas kõvakettaid ühest masinast teise tõsta... No panin sellele jutule kiire punkti, aga siis selgus, et ta seletas teemat valesti Ja siis telefoni teel aitasin ühel kliendil emailidega tegeleda. Tšikk tunnistas, et tal pole kunagi elus veel itimeest vaja läinud, et see on tema esimene kord :P Novot, pealetuleva põlvkonna ees oleme võimetud ja oleme varsti tööta :P

Kolmapäev. Kui muidu oli öö igati hea, siis Miia ärkas miskipärast kell kuus ja tahtis üles tulla. Kolisin temaga hoopis ette tuppa, aga magama kumbki enam ei jäänud. See on huvitav, miks ta pahatihti nii vara ärkab ja siis enam magada ei taha... Kadi magaks küll mõnuga
Talveilmad süvenevad: väljas on -15 kraadi ja üsna tuuletu. Kui lasteaeda sõidame, on puud kõik kenad valged ja korstende helehall toss purjetab otse üles.
Tööpäev hoiab mind kontoris, Jaanus on taas linnast väljas.
Õhtu veedame kodus. Kaido tuleb Cristoferiga külla ja nii saame Egiptuse uudiseid kuulata Hiljem vaatan jalkat ja kirjutan teemasid.
Uuendasin täna veebilehti. Asjad sujuvad ja juba olen poole peal kui ühest lisast, mida palju kasutame, lastakse välja uus versioon Tuli siis korra juba tehtud lehed veel üle käia :P
Tänaöised märksõnad unenägudest: maal Must Lind, Vahur Kersna raamat, hind 74,40, Paide.

Neljapäev. Öö oli meil rahulik, aga Miia ärkas taas kuuest, umbes siis, kui emme oli juba üles läinud. Igatahes kodused toimetused saavad õigeaegselt tehtud ja kõik kas lasteaeda või tööle.
Ahjaa, täna on ju minu sünnipäev Kodustelt sain kingituseks hommikumantli ja selle sain juba asjaolude sunnil eile kätte Seega täna erilist tseremooniat pole (ei taha ka).
Hommik on valge. Udu liigub üles ja päeva peale tuleb ka päike välja. Hommikul on -19 kraadi, aga päeva peale see alaneb.
Tööpäev on toimetamisi täis. Lõuna paiku aga jooksevad asjad pisut sassi. Helistab naabrinaine, et ta ei jõudnud Helgi surmateadet ajalehte panna ja siis kohe Kaja, et Miial on lasteaias palavik ja on vaja järele minna, siis teavitab üks tuttav et tema pikem äraolek on seotud tervisega... Ainus hea mis tuli, oli see, et Dšessika tuleb lapsehoidmisel appi ja Kaja saab peale ühte tööle tagasi minna. Ka Kajal tööl on üks töötaja lapsega kodus... Ma siiski ei jõua ära imestada, mis kuradi aasta see selline meile alanud on?!
Päeva teises pooles saab kahte klienti külastada ja siis kisuvad kirjuks logistilised plaanid: auto on Kajaga pereleivas, aga tal läheb täna pikemalt. Kliendi juures lõpetan pool viis. Otsustan Kadi kontorisse liikudes kohe peale võtta. Aga enne kui liikuma saan, avastan kojamehe vahelt parkimistrahvi teate... Aardla ristis Selveri juures suurest parklast üks osa on tasuline!!! Joppenpuhh, ma olen kogu aeg seal parkinud ja pole märki märganud. Ma isegi ei osanud arvata, et osa parklast saab tasuline olla...
Süda on täis, aga midagi pole teha. Võtan lasteaiast Kadi, käime kontorist läbi ja kiirustame, et viieks kodu jõuda, et lapsehoidja töökohustustest vabastada...
Aga asjadega saame mäele. Liigume jala Kadiga kodu ja jõuamegi viieks. Üsna kohe saabub ka Kaja. Igatahes, lõpp hea, kõik hea. Aga hea pole asjad Miiaga, tal on palavik 37,5. Aga kuna lapsehoidjal on homme päev vaba, kasutame selle võimaluse ära ja kodu jääb ka Kadi, kuna homme on lühendatud tööpäev.
Käin Konsumis. Ostan mis vaja ja turvanaine tuleb äkki minu juurde ja tervitab nimepidi. Vaatan, et tuttav jah, aga pean teda algselt pereleiva kunagiseks turvaks. Siis aga hakkab küsima ülikooliaegseid asju, et kas ma ikka veel kaksikust õega koos elan jms :P Siis saab selgeks, et turvanaine Anna on olnud kunagi Bettoni ühika komandant Lahe, et peale 20 aastat veel ära tunneb ja isegi juttu puhuma tuleb!
Ja siis kodu tagasi. Varsti tuleb Kaido Cristoferiga ja peale neid ka Anne. Sööme ja joome, võtame sünnipäeva terviseks ka pitsi viina (Y)
Kirjutan just tuttavaga Skypes kui avastan, et Facebook jookseb maha. Mõni aeg hiljem viskab Kanal2 värvilised triibud telesse ja loeb pikalt enne kui üles tuleb. Ütlen veel tuttavale, et paistab, et kuskil on suuremad võrguprobleemid. Ja siis kohe kirjutab Postimees et ongi mingid häired...
Saan täna 43 aastaseks ja Tallinnas antakse vanadele taas tööle pandud trammidele nimed: Johan ja Jüri. Aitäh, Tallinna linn, mõnitate kurat vanurit :P

Reede. Lapsed ei taha üldse magada vist, ajavad endid juba kuuest üles! Mõlemad! Kaja on ka juba üleval, ei jää muud üle kui ise ka siis üles minna :P
Aga täna on olemine veider. Juba ärgates on silmad punnis ja pea tuikab. Noh, on teinegi kord olnud hommikul sama jama mis mõne aja pärast üle läheb, seega ma sellele erilist tähelepanu ei pööra.
Kaja läheb täna bussile ja mina ootan kuni Dšessika lapsi hoidma tuleb. Saabub pisut enne kaheksat ja nii saan autoga tööle ära sõita.
Jõuan tööle viis minutit hiljem ja parkla on tühi, tavaliselt jõuan kümme minutit varem ja siis pole juba vaat et kuhugi parkida Ei tea kas siis paljud on vaba päeva võtnud, nagu riigi poolne üleskutsegi oli, et enne EV100 poolik päeva võimalusel üldse vabaks anda :P
Tööpäev on rahulik. Ja hea ongi, sest olemine on järjest kehvem. Külalisi käib täna kontoris palju. Ja pool kaksteist ütleb Jaanus, et kui ma kiired asjad ära olen lahendanud, võin ka lahkuda. Naabriproua Helgi matused on täna just pool kaksteist, kuigi ma ajaliselt sinna jõuaksin, on tervis kehv ja ma loodan, et Helgi kohale mittetuleku mulle andeks annab. Aga on mis on, tööl olen pea üheni välja.
Käin lasteaiast läbi ja suundun kodu. Dšessika on juba läinud ja Kaido Cristoferiga on ta välja vahetanud. Oleme mõnda aega koos, siis Kaido lahkub, suundub Soome tööle jälle. Toimetan lastega, Kaja saabub viiest.
Miial kipub ikka palavik 38,5 kraadini. Endal on olemine nigel, aga palavik üles ei tule... Kaheksa paiku viime Kadiga Cristoferi Lõunakeskusesse emme juurde, käime poest läbi ja saabume tagasi kodu. Öömajale läheme nii, et Kaja on Miia voodi ees maas ja mina magan eestoas. Loodame, et ei tule väga keeruline öö.

Laupäev. Minu jaoks on öö üsna rahulik. Magan kahe teki all ja on kohati isegi liiga palav. Miia teeb öösel üsna palju häält ja magab halvasti. Kaja seetõttu magab samamoodi halvasti.
Hommikul ärkame kaheksa ajal. Imestan, et kass öösel kordagi ei käinud ja isegi köögi uks pole paokil. Lähen tualetti ja kass vaatab mulle suuri silmi vastu – ta on õhtul tualetti kinni jäänud... Ju ma ise ta kuidagi sinna kinni panin... Igatahes ta väga pahane ei tundugi
Päev on päikeseline ja ilus, kraade ikka rohkem kui -10. Käime Kadiga Toomemäel Tähetorni juures Eesti lipu tseremoonial. Päeval teeme perepildi mille ka ERM’i jaoks ära saadame
Hiljem vaatame olümpiat, just jäähokit. Kui see mäng mulle kunagi meeldinud ei ole, siis nii suuri mänge on päris põnev vaadata Seekord nägin kuidas Saksamaa Kanadale ära tegi, samas pole sakslased juba 16 aastat olümpiamängudel suurt midagi suutnud
Emme paneb Miia lõunaunele ja mina Kadiga käime jala Konsumis. Lapsehoidjale on vaja raha ära maksta, aga sularaha meil kodus pole.
Õhtul teeb Kaja pisut teistsugusema õhtusöögi – pidupäev siiski! Aga lapsed ei söö, nagu ikka :P Ja siis vaatame poole silmaga kätlemist ERM’is...

Pühapäev. Haigused kummitavad edasi. Miia uni on hakitud, endal valutas pool ööd pea... Ka Kajal on peavalud ja need meil päeva peale taas kulmineeruvad. Miia ärkab lõunaunest 39,3 kraadiga! Aga teabeliin ei soovita EMO’sse minna, kuna seal on palju rahvast ja väga erinevate haigustega...
Muidu aga toimetame rahulikult. Hommikul käin Innal abis kolimas, kolime ära veel viimata suured kapid ja kaks ringi ka puid. Väljas on -19, kui mina kunagi Filosoofi kolisin, oli -22 On mis on, aga enesetunne läks selle toimetamise juures pisut nigelamaks ja ma kappi enam kokku panema ei hakanud...
Lõuna ajal võtab Madis meie Focuse ja käib jäärajal ning lumerajal masinat testimas Tahab endale uut rallikat ja nii siis testiski algatuseks meie Focust, pärast läks Golf IV testima. Igatahes meie autoga jäi ta rahule, pidi hea juhitavusega olema.
Meil Madise rallitamise ajal oli lõunaaeg. Väga nigel lõuna oli: Miia rahmeldas ja ei saanud olla ning Kadi muudkui mängis ja tegi selle raames erinevaid segavaid hääli. Ja pea... ...see valutas...
Vaatamata haigustele tahab meile külalisi tulla. Emmed on kõik meie jamadest teadlikud, aga neil pole vahet. Seega saab Kadile seltsi kaks sõbrannat ja majas on pisut rohkem elu ja melu, kuigi võtab kaua aega kuniks nad suudavad kolmekesi mängima hakata...
Miial on palavik üle 38 ja saab rohtu. Rohi aga ei kipu palavikku alla võtma. Tekib kerge hirm eeloleva õhtu ees. Kaja helistab mitmesse kohta, igalt poolt antakse õpetusi ja kui ikka palavikku alla ei saa, siis kutsuda kiirabi, mitte ise EMO’sse minna. Lõpuks toon linnast teise rohu ja siis hoiame pöidlaid peos. Palavik on 39,5! Miia on voodil pikali, suurt liigutada ei taha, midagi teed, kohe jonn lahti, muidu aga silmad kinni, hingamine lühike ja kiire ning südamelöögid väga kiired. Mõni aeg hiljem tuleb palavik 38 peale – on veel lootust, et saame asja kontrolli alla. Veel pool tundi ja temperatuur on 37,2. Miia on taas jutukas ja kontaktne, kuigi üsna väsinud.
Vahepeal saab ka poes käidud ja siis avastan autot maja ette parkides, et taevas on mingid valguskriipsud. Lähen kohe aeda neid lähemalt uudistama ja helistan kunagisele arvutiklubi liikmele Tanelile kes taolisi taevanähtusi armastab jäädvustada. Selgub, et tegemist on alla sadavate jääkristallide sädelemisega linnatulede peale (täpsem määratlus on neil kindlasti ka). Igavesti põnev
Vastu ööd vaatame uut superstaari saadet. Miia vaatab ka. Kui saade läbi, avastame, et Miia on istuli magama jäänud Viime ta siis rahulikult voodisse. Ja nii selle nädala viimane öö saabubki.