Esmaspäev. Ossam-tossam kus mul oli täna unenägu! No täitsa film kohe! Tegemist oli suure päästeoperatsiooniga mis lõppkokkuvõttes laiali jooksis. Pinget oli kuni üles ärkamiseni päris parajalt! Aga kell oli alles kaks öösel :P Ülejäänu ajast magasin kui nott ja unenäod ei seganud 
Hommikutoimetustega ühele poole saanud, liigume kõik oma tööpostidele. Minu tööpost on täna terve päeva laua taga.
Jala liigun kodu, ilmake on jahe. Hea, et töö juures seisab juba mitmendat aastat mu valge soe kampsun See saab tuulejope alla ja nii on täitsa OK kodu minna
Õhtul käin jooksul. Liigun ringiga Tammekale ja võimlen seal. Aga vana laiskvorst muudkui mõtleb, et teeks enne kodu poole liikumist Tamme staadionile ringi peale. Aga samas ei tea, kuidagi mitte ei viitsi ja ei taha, lõpuks annangi oma laiskusele järele ja jooksen otse kodu...
Kodus saab toimuma karastusring ja edasi on juba tavapärane pereelu oma rõõmude ja ahastustega
Saadaks meie presidendi elama Obi jõe alamjooksule mahajäetud kalurimajakesse? Miks või? Sest tema arvamused maailma asjadest on pisut üle võlli, sest tema arvab, et me peaks tootmised hoopis vabariigist välja viima... Ei tea kas taas Lätimaale?
Teisipäev. Ka tänane öö oli hea unega ja oleks mõnuga pikemaltki maganud Kui Kadi sai enne mind üles, siis Miia ärkamisega läks täna kauem
Tööpäev on täna üsna üksildase tähe all. Pealik on Ivariga linnast väljas, minul aga algab hommik kola autosse tõstmisega ja siis lähen klientide ringile. Suur ring tuleb, nii et tagasi kontorisse jõuan just lõuna ajaks.
Filosoofi kandis on elektrikatkestus. Kadi helistab ja temale omasel moel dramaatilise hääle ja jorinaga seletab, et tuli kustus ära ja suures toas miski piiksub. Tal olla hirm. Lõpuks saan ta nii kaugele, et ta lülitaks UPSi välja, aga ta ei suuda nuppu leida. Ei jää muud üle kui kodust kiiresti läbi käia. Kui telefonis tundus suur nutujoru ja appikarje siis kodus lapsele otsa vaadates ei olnud seal mitte midagi. See piiksumine lihtsalt häiris teda ja see oli ka kõik...
Kui emmega kodu sõidame, on Kastani-Võru risti foorid ikka veel maas. Kui aga tuppa jõuame, on elekter tagasi. Üritasin netist ka leida, aga ei leidnudki uudist põhjuse kohta miks elekter ära oli...
Peale õhtusööki on just selline olemine, et nüüd kas läheme kuskile ja teeme midagi või mulle langeb kohe rammestus peale ja ma vajun hoopis ära. Midagi head aga mõttesse ei tule. Liigume siis Lõunakeskusesse kus teen jõupingutusi uue õhema jope suunal ja käime ka jäätist söömas.
Täna avastan, et juba kahe nädala kokkuvõtted on tegemata! Võtsin õhtul kätte ja hakkasin kirjutama. Samal ajal pidin silma peal hoidma osta.ee’s Taani muinasjuttude raamatul. Mingil hetkel aga märkasin, et uus meil on tulnud, ja see teavitas, et raamatu müük sai läbi. Ahh kuidas käis hingest laks läbi, et ära unustasin. Siis aga selgus, et olin ainus pakkuja ja raamat on minu Hea, et niigi läks
Nädalakokkuvõtete kõrvale piilun ka Meistrite liiga veerandfinaalide korduskohtumisi.
Kolmapäev. "Griffin!" käratab Kaja mille peale mina üles ärkan ja aru saan, et kass midagi kuskil närib või küünistab. Aga on teada, et kass nime peale absoluutselt ei reageeri ja teeb ikka edasi seda mida ta just tegi. Aga noh, nüüd olen mina ka üleval.
Tööpäev on mõnus toimetamine, lisaks saab väga palju ringi sõita.
Hansapostist tellitud Kadi jalgratas saabus. Peale õhtusööki läheme kuuri alla seda kokku panema. Ratas koos, tahab Kadi sõitu proovida. Siis selgub, et ratas on liiga kõrge ja ta ei saa istmele istuda ning on üldse ebamugav. Siis alles avastame, et 24’’ asemel on saadetud 26’’ ratas. Ei noh, nüüd saab jälle kemplema hakata ja oma aega raiskama mingi mõttetu jamaga.
Otsustame lastega niisama ratastega sõita, aga tuul on külm ja jahe, Miia kurdab, et külm on. Nii läheb ta emmega koju, meie Kadiga aga teeme ühe ringi, et ma samal ajal ise joosta saaksin.
Õhtul vaatan Amsterdami Ajaxi ja Juventuse mängu. Ilus mäng, kiire, aktiivne, terav. Ajax mängis küll paremini, aga mäng lõppes ikkagi viigiga
Neljapäev. Hommikul viime Miiaga emme tööle, siis viin Miia ära ja jalutan ekaubsi. Täna paistab rahulik päev tulevat, kuna ees hetkel midagi erilist ei oota ja päeva peale ette midagi suuremat teada ka ei ole. Küll aga kujuneb päev vastikute probleemide lahendamise päevaks. Enamasti arvuti taga toimetamine, aga probleemide valik täiesti arusaamatu ja justkui põhjendamatu... Igatahes õhtuks on silmad sõlmes ja valulikud.
Kui Miiaga koju jõuame, on Kadil sõbranna siin ja tüdrukud hakkavad kenasti kolmekesi möllama. Kasutan selle aja silmade puhkamiseks. Varsti saabub ka emme. Tal on tööl pealiku sünnipäev ja neid viidi kuhugi Nõo kanti juustutallu. Nüüd siis sai ta kodu ja peab seitsmeks minema edasi veiniõhtule pidu jätkama 
Kadi sõbranna lahkub ja me käime Kadiga hot-dogide järel Neist saab meile õhtusöök.
Kui emme lahkub, hakkame meie lastega Aliast mängima. See pöördub aga hoopis teistsugusemaks ja lustlikumaks mänguks. Kell läheb aga kiiresti ja varsti juba saavad lapsed viimase söömise, hammastepesu ja muinasjutu. Ise olen veidi veel arvuti taga, taustaks jalgpall.
Reede. Emme saabus öösel poole ühe paiku. Nii et hommik ei ole talle just eriti kerge. Ta arvab, et promilli tase võib veres nii suur olla, et ta roolikõlbulik ehk ei ole. Seega viime ta Miiaga tööle nagu eile.
Tööpäev on täna õudne. Ma ei oska mitte midagi teha kui midagi teha ei ole. Paar telefonikõnet oli, aga tööd need midagi erilist ei pakkunud. Pealelõunal kippus ka uni peale ronima. Ei jäänud muud üle kui hakkasin kolimiseelset isiklike asjade ülevaatust. Et pakiks kõik isiklikud asjad kokku ja neid uude kohta enam ei veaks. Ehk siis väga vaikne tööpäev üle pika aja.
Miia kodus räägib, et nemad Georgiga abielluvad. Jutt selge ja konkreetne. Enne olla Georgil keegi teine olnud, aga tolle olevat maha jätnud Georgi ema ei teadnud asjast veel midagi :P
Tööpäeva lõpus selgub, et meil on siiski pisike firma õhtusöök Eedenis. Kaja viib mu sinna. Oleme kenasti kolmekesi, sööme, joome, jutustame, vahime ringi ja mängime spordipubis ka paar mängu. Ivar viib mu kodule pisut lähemale, nii et enne üheksat olen kodus.
Kodusõit on ilus! Päike on loojumas ja see joonistab Annelinna poole väga ilusaid vaateid. Ilm on seks ajaks tuuletu ja veel piisava temperatuuriga, nii et mõnus on jalutada 
Eesti metsa teemal taas üks asjalik kirjutis Postimehe vahendusel. Aga ükspuha kui palju sellest teemast räägitakse, neile, kes rahakangide juures on, on kõik ikkagi õige ja õiglane ka veel...
Laupäev. Kaheksast oleme kõik üleval ja emme on seks ajaks tööle läinud. Toimetame, majandame, saame kümnest liikuma. Võtame peale Kroko ja põikega Lõunakeskusesse, võtame suuna Valga peale. Teel peatusi ei ole, paneme ühe valuga lõpuni välja.
Valgas sõidame keskstaadionile. Siin on täna Valga-Valka jooks millest Kaido 10km distantsist osa võtab. Mina aga loodan siin lastega midagi lõbusat teha. Aga tuul on vali ja kohapeal midagi erilist teha ei ole. Kadil hakkab külm ja nii on tal kohe kulm kortsus. Ka Miia tahaks Tõrva ära minna. Nii ma siis, kerges pettumuses, käin lastega piirikaubandusest läbi ja sõidamegi Tõrva.
Alustame minu ema juures söömisega. Siis uurin lastelt, kas nemad tahavad maale kaasa tulla. Saan eitava vastuse mõlemalt, nemad tahavad Õnne juurde. Nii viingi nad sinna ja ise emaga võtame peale Tõrvat külastama tulnud ema kooliõe ja lapsepõlvesõbranna tiiu ning suundume maale.
Lõvele sõidame üle Linnaküla, et oleks huvitavam ja sõidame otse Tiiu lapsepõlvekodu juurde. Olen siin ka varem käinud, aga sel korral on mul ajaloovestja kaasas ja ma üritan meelde jätta mis siin on kunagi olnud ja kuidas. Klõpsin hunniku piltegi. Majas, mida on kunagi renoveerima hakatud aga siis pooleli jäänud, suurt mitte midagi ei ole. Siin on üks kapijäänuk ja ajalehed/kooliõpikud. Leian sealt ka Tiiule kuuluva vene keele vihiku. See oli sisuliselt ainus asi mis temast siin veel järel oli Saatuse iroonia järgi oli just vene keel see aine koolis mida ta absoluutselt ei sallinud, aga see pole vene keelega ainus saatuse sähvatus olnud...
Peale Tiiu kodu külastasime ka kokku vajuvat laudahoonet mida ema ja tema sõbranna nooruspõlves ehitati.
Edasi liigume Lõvele, sinna kus meil aiamaa on. Toome keldrist porgandeid, vaatame pisut ringi ja tuleme Tõrva linna tagasi. Paneme Tiiu bussijaamas maha, ema viin mamma juurde ja ise käin Hannesel-Riinal külas. 
Onu on naisega aias – lõikavad pliidipuid. Ei, ma ei tulnud neile appi puid tegema, minu töö oli üle vaadata miks neil sülearvuti internetti ei pääse. See tehtud, jutud toas ja õuel puhutud, liigun tagasi alla linna. Käin poes ja maandun mamma juurde.
Mamma juures jutustame kõigepealt maisematest asjadest enne kui liigun jutuga vanaaja teemadele. Mul on plaanis artikkel kunagisest Lõve vallamajast mis hiljem ka piima vastuvõtupunktiks oli. Esialgu sain hunniku hajusat ja paljude muude teemadega seotud infot, nüüd tuleb see kokku kirjutada ja siis veel täpsustuste jutuajamine teha
Õhtune multikas on lastel plaanis Õnne juures. Liitun nendega. Aga multikani on aega ja ma kuidagi ei taha toas istuda. Pakun Õnnele erinevaid mõtteid, lõpuks käime surnuaial pisikesel jalutusringil. Alguses on lapsed plaani vastu, aga lõpuks sai igati mõnus jalutuskäik (Y)
Ja siis multifilm Beebi Boss. Lõbus multikas, nii et isegi Miia lõkerdas väga palju naerda. Lahe, kui ka neljaastasele on teemat nii palju, et ta huviga kaasa elab.
Magamise aeg aga tuleb järjest lähemale. Kui multika alguses on plaan nii, et Miia tahab jääda Õnne juurde öömajale ja Kadi minuga, siis multika lõpuks on Miia seisukohal, et tema tahab minuga tulla ja nii liigub Kadi sujuvalt üle sellel suunal, et tema jääb Õnne juurde. Ja nii ka asi saab.
Pühapäev. Ärkan öösel selle peale, et Miia tuleb mööda minu jalgu Reijo voodist minu kõrvale. Kell on kolm. No las ta siis tuleb. Aga kell pool seitse on ta juba üleval ja podiseb ning sehkendab endamisi. Aga ega siit enam edasi magada väga saanudki.
Emal on soov käia surnuaias (nagu ikka). Annan ka Õnnele teada, et selline plaan. Ja nii lähemegi kõik viiekesi surnuaiale. Lapsed ei protesteerigi. Miia käib Õnnega, Kadi tuleb meiega. Käime kõik platsid üle. Ilm on päikeseline ja tuuletu. Kui aga auto juurde liikuma hakkame, hakkab tuul puhuma, nii et puude latvades tugevalt kohiseb. Küsin veel emalt üle, et kas ikka käisime kõik vajalikud platsid üle, et äkki keegi annab tuulega märku, et miski tegemata jäi
Lapsed tahavad Õnne juurde, mina liigun oma ema juurde. Sööme salatiti, kohvitame ja ajame juttu. Maast ja ilmast, elust ja hetkeolust. Mõnus. Hiljem lähen olen ka natuke Õnne juures, siis aga paneme asjad kokku, viime ema mamma juurde, oleme hetkekese ise ka seal ja alustame sõitu Tartusse.
Pikassilla külje all tahan ühte mahajäetud majakest pildistada, aga Kadi on minu minekule häälekalt ja valjult vastu, nii et ma minna ei saagi. Ausalt, ma suisa solvusin tema sellise reageeringu peale. Lubasin, et kunagi vastan samaga.
Kajal on kodus talgud. Ta on saanud eile õhtust saati lasteriietega tegeleda, nii nendega mis on kappides, kui nendega, mis on kastides kapi otsas. Mitmed suured kotitäied saavad Janno perele edasi antud.
Lõpuks koristame tuba, käime poes, teen kiirjooksu Konsumi juurde paki järele, peseme puhtaks lapsed ja paneme nad magama. Ka emme läheb tuttu, mina aga toksin arvutis ja vaatan enne unele minekut Bondi filmi.