Esmaspäev. Miia ronib vastu hommikut meie juurde üles. Miks? Ei tea. Tuleks selline asi ära lõpetada kuidagi, kõik peavad saama rahulikult magada.
Neljast tööpäevakorrapunktist piisab terveks päevaks. Eks vahele trügis ka üht-teist, aga need neligi, mis algselt väga lihtsatena tundusid, kerisid igasugu jama üles. Ühte masinat läksin paigaldama – neil ei ole võrku toas, vaja WIFI-pulka arvutile... Teist masinat pidin minema paigaldama – panen ta kontoris käima ja tema ei käivitu, null, koolend... Sai juba tuttuuena garantiisse minna... No ja igasugu asjakesi lisaks. Aga noh, igav ei olnud, põnevust sai hoopis juurde 
Lõuna ajal linnast baasi liikudes võtan Kadi Mirteliga Filosoofist peale ja toon nad ekaubsi sööma. Käin ise ka söömas. Tagasi lähevad nad omal käel, kuna mul on piisavalt tegemist.
Kaja tuleb täna mulle järele, sest Kadi Hansaposti tagasisaadetav ratas on vaja töö juurde tõsta (homme tuleb kuller sellele järele). 
Ilm on suurepärane, seega vegeteerime aias, käime jalutamas, lapsed sõidavad tõukeratastega. Elu nagu lill 
Õhtul jään filmi vaatama: Enderi Mäng (Ender´s Game, 2013). Paras ulmekas ja kohati lastefilm, aga kena visuaaliga ja üsna põnev, nii et tasus südaööni üleval olla küll
Teisipäev. Filmijärgselt sain pisut peale südaööd magama. Kell kolm oli äratus kui Kadi kurtis, et jalad valutavad. Käisin all, andsin rohu ja keerasin tagasi magama, ilma midagi ütlemata. Järgmine äratus oli Kaja kella peale.
Tänases hommikus tahan vaheldust ja lähen tööle jala. Jalutan mööda kõrvaltänavaid, pildistan ja naudin kena päikeselist ilma. 
Töökaaslased on täna pealinnas, seega on kontoris pisut igav. Eks saab ka ringi liikuda, aga liiga vähe. Üritan lahendada hoopis kahte vastikut probleemi, aga ei saanud kummalegi ikka veel lahendust.
Õhtul käime ratastega sõitmas. Sõidame Kadi sõbranna Mirteli juurde ja tagasi. Hiljem oleme ka veidi aias. Siis saab jooksuke tehtud ja lõpuks vaadatud karikamängu Nõmme-Kalju ja Tammeka vahel. Kui normaalaeg lõppes 1:1 viigiga, siis lisaaja teisel poolel üsna lõpus suutis Nõmme meile teise ära lüüa ja nii me selle 2:1 pähe saimegi.
Miia mängis üleval voodil ja äkki hakkas nutma. Alguses arvasime, et äkki tõmbas makaroni ninna, aga seda ei paistnud, samas oli ta kuidagi nina vigastanud, sest kippus verd tulema. Aga tema hakkas hoopis kõhuvalu kurtma. Ja see paistis ikka reaalselt teda piinavat. Iga valu korral ei hakka ju kohe arsti poole pöörduma, nii ootasime veidi ja lasime asjadel kulgeda. Mõnekümne minuti pärast läks asi mööda. Mnjaa, aga lapsevanema hirm siiski jäi :S
Ka täna õhtul vaatasin veidi filmi, aga seda arvutitoimetustele taustaks. Taaskord üks ulmekas, aga oluliselt nigelam kui eilne (või pole lihtsalt minu teema). Tänane oli libahuntidest ja vampiiridest kõnelev Teispoolsus (Underworld, 2003)
Kolmapäev. Miia vastu hommikut korraks nuttis läbi une, mõni aeg hiljem aga hoopis naeris ja ärkas selle peal üles. Kummaline.
Täna on lasteaias tõukeratta päev. Hommikul võtame kiivri ja tõukeka kenasti kaasa. Lasteaia juures on näha, et ka teistel on kõik kenasti kaasa Loodame, et tuleb neil tore ja vigastustevaene päev (Y) 
Täna sai palju linnas jalutada tänu mitmetele kliendiväljasõitudele. Ilm on super, suisa suvi! Puude pungad on lõhki rebenemas ja juba on näha rohelust tärkamas. Küüni tänaval musitseerisid mõnekümnemeetrise vahega kaks akordionimängijat ja linn on rahvast tulvil. Elu hakkab tänavatele tagasi tulema
Lapsed vedasid tuppa ämbri ja kausi sooja veega ja hakkasid spaad pidama. Trikood seljas, üks kargas ühte nõusse, teine teise. Ilm oli vett täis... Lõpetasin nalja ära, panin neile duššinurka vee ja nii nad siis spaa-mõnusid seal nautisid...
Õhtul teen ka jooksukese, kuigi üldse ei ole viitsimist Üleeile sai kõhulihaseid tehtud, ma ei mäleta millal viimati tegin, ja nüüd täna neid teha ei andnud – lihased on valusad Ja huvitav on, et kui neid tegema hakkan, siis kass on kohe jaol ja tahab sülle ronida, lapsed samamoodi :P Igatahes lasin siis lastel ka kõhulihaseid teha: Kadil polnud probleeme, aga Miia ei suutnud ühtegi! Kadi tema vanuses suutis küll. Järelikult on aeg lapsed, vähemalt Miia, trenni panna või temaga ise pisut trenni teha.
Neljapäev. Vastu hommikut hakkab pea valutama. Viimasel ajal juba liiga tihe külaline. Õnneks kõik taandub ise kui majast välja hakkame minema. Aga millest sellised jamad?
Täna sõidan rattaga tööle ja viin ka Miia enne rattaga lasteaeda. Miiale meeldis selline minek, aga lasteaia juures avastas, et unustas oma mänguasjad maha ja oi seda jonni siis... Aga õnneks rahunes enne minu lahkumist maha.
Tööpäeva suurem aeg kulgeb viimaste aegade vastik-probleemide lahendamisele, näiteks nagu: IMAP sünkroniseerimine. Ma pole kindel, et asjaga joon alla sai, aga eks aeg näitab.
Lasteaias on täna südamenädala üritus lastevanematega. Lähen meie peret esindama. Imelikul kombel on lapsevanemaid üsna vähevõitu. Aga sellel vähesel hulgal on üsna tore Teeme läbi kõik ülesandepunktid. Kokku mingi tund aega toimetamisi
Ja siis Miiaga ratta selga ja Metsapere mängumaale Kristiina sünnipäevale. Oleme terve perega kohal, sest nagunii ei oleks viitsinud täna kodus enam midagi erilist teha. Esimest korda märkasin sel sünnipäeval, et lapsed saavad mõlemad nii ise hakkama, et üldse mingit sekkumist ei vajatud. Kui, siis ainult morssi või vett välja valades, aga seda oleks saanud kes iganes teha Nii et kasvavad me lapsukesed ja järjest vähem vajavad sajaprotsendilist kõrvalolekut (Y) 
Reede. Et viimastel aegadel kipuvad peavalud kummitamas, siis proovin magada eestoas, äkki annab see mingit efekti.
Kas olete märganud, et puud kergelt rohetavad?! Väljas läheb täna temperatuur 24 kraadi peale, nii et puude rohelus võtab õhtuks uuema mõõtme Kevad! 
Tööpäev läheb kiiresti, midagi nagu esile tõsta ei olegi, lihtsalt toimetamine ja toimetamine ja veelkord toimetamine...
Õhtul korjan terve pere peale ja siis teeme ringi Tartu peal. Korjame homseks filmimiseks muinasaegset riietust ja kola kokku, et need homme võtetele kaasa võtta.
Õhtusöögi teeme grillina. Väljas on lihtsalt niivõrd kena ilm, et toas oleks seda patt mööda saata.
Laupäev. Laste tungival soovil magasime eestoas: mina diivanil ja lapsed madratsitel. Hea meelega oleksin oma voodis maganud, aga nemad tahtsid nii.
Hommikul toimetame pesupesemistega ja asjade kokkupakkimisega. Kui pesu välja saab, hakkab Tartus sadama. Sajab küll ainult tolmu kinni, aga hea seegi, peseb vähemalt muru puhtaks Siis käime Maximast läbi ja võtame suuna Otepää peale.
Pisukese seiklemisega metsavahelistel teedel jõuame metsamajakeseni Kuutsemäe taga. Siin on baas kus on kokku kogunenud seltskond muinashuvilisi. Kui algselt tundub, et hommik siin alles läheb käima, siis tegelikult on osa seltskonnast teisel võtteplatsil.
Ilm on väga palav ja siin metsades küngaste vahel hakkab päikese käes eriti soe. Viskan särgi maha, õnneks said ka lühikesed püksid kaasa – nüüd võib päike paista minu üle Siin on kolm tiiki, ühes käime Miiaga karastamas. Täitsa mõnus on! Ja hea, et alguses ei teadnud, et siin ka mõni kaan pesitseb :P 
Selgub, et rahvas on söömata. Uurin Matilt järele, mis plaanid on, ja korraldan rahva ühepajatoidu jaoks aiasaadusi tükeldama. Ja siis saabub ka võttemeeskond. Kinnitatakse keha ja tehakse filmiklippe millest ühes on ka Miia – lõik lõkke juures naise ja lapsega süüa tegemas Miia on kui omas elemendis, ei aja vastu ega midagi, lihtsalt ON. Päike särab liiga silma ja lõke oma kuumuse ning tossuga pisut häirivad teda, aga muidu saab väga kenasti hakkama Näis, kas see klipp lõpuks ka reklaamvideotesse-tiiseritesse jõuab
Tagasiteele asume kolme paiku. Sõidame Otepääle, käime siin suushüppemäge vaatamas (sisse veel ei lasta) ja National Geographicu akent uurimas. 
PILDIRIDA.
Ja siis sõidame Tartusse tagasi. Algselt plaanisime ka kambjakaid külastada, aga nemad olid sel hetkel kõik kodust ära.
Suurema osa õhtust veedame aias. Lapsed koos naabritüdrukuga käivad ka Riiakvartali majade vahel mänguväljakul. Lubame Miial ja Kadil Arlettega kolmekesi minna, klausliga, et Miial hoitakse silma peal ja võetakse kõiges kaasa.
Õhtul on ka saun. Kadi ei taha tulla, Kajal hakkas pea valutama – seega lähen Miiaga. Miia aga on heal juhul kümme minutit, kui avastab, et üksi on ikka igavavõitu Nii viin ta tuppa tagasi multikat vaatama ja saan ise üheksani saunamõnusid nautida.
Õhtul läheme sama valemiga magama mis eilegi. Loen lastele muinasjuttu ja Miia uinub lugemise ajal Ja kui ise ka pikali viskan, hakkab kass aknalaual tantsima ja lükkab lillepoti alla...
Pühapäev. Elu algab pool üheksa. Algselt planeeritud rattasõit lihaturule lõpeb jaheda ilma ja tugeva tuule puhul autoga linna sõitmisega. Keegi ei kurda Paneme auto parklasse ära ja jalutame linnas. Lapsed saavad mänguväljakule ja kuniks emme lihaturul käib, olengi lastega platsil. 
Siis avastame, et tudengite Kevadpäevad on alanud ja parasjagu on oma algust loomas Karsumm - omaehitatud motoriseerimata masinate lennuvõistlus Emajõel. Võtame vastaskaldale platsi ja vaatame lennumasinate tramburaid. Tuleb aga tunnistada, et üsna nõrk värk. Osalejaid oli vähe ja pealtvaatajaid samamoodi, kuigi ilm oli pealtvaatajate jaoks oluliselt parem kui osalejate jaoks :P Peale Karsummi käisime Rimis ja tulime kodu tagasi.
Kaja hakkab lõunasööki meisterdama ja mina olen lastega väljas. Hakkan Kanni poolt kokku korjatud materjali tükeldama ja riita laduma - saunapuudeks. Lapsed aga lasevad traavi, on tore näha, et Kadist kaks aastat vanem naabritüdruk Arlette suudab ka Miiat kambas hoida (Y)
Õhtupoole käin lastega ratastega sõitmas. Käime tiiruga ka Tamme mänguväljakul. 
Lõpuks saavad lapsed pessu ja Kadi teeb ära oma õppimise ning paneb asjad kokku. Tema koolivaheaja nädal saab täna lõpu ja uuest nädalast algab taas kool.