Esmaspäev. Nädal, võiks öelda, algas üsna kenasti. Kole raske oli ärgata, ka Kadi veab enda üles viimsel hetkel 
Täna viime Miia lasteaeda ja siis viin emme tööle – auto jääb minu kätte, võibolla on vaja päeva peale väike sõit teha. Lisaks on emmel lühem tööpäev, aga kohe peale seda ei saa veel Miiat lasteaiast ära tuua, nad alles ärkavad ja söövad.
Tööpäeva hommik algab sõiduga, päeva ülejäänud osa olen majas.
Päeval on lumesadu. Tuleb seda valget ilu järjest juurde. Liikluses see minu jaoks veel ebameeldivusi ei tekita – nii palju teda ka veel sadanud ei ole 
Väljas on miinuskraadid -10 ja -5 vahel, seega kütma peab mõnuga. Kuna tuba kiiresti jahedaks vajub, teeme täna pisut asjalikuma ahju ja see hoiab sooja toas päris hästi.
Kui muidu on õhtu nagu õhtu ikka, siis magama jäämisel Miia muudkui seletab ja jutustab ja kutsub meid – no ei taha magama jääda!
Teisipäev. Täna on Miial lasteaias suusatamise õppimine. Leidsin eile pööningult suusad ka üles ja täna saavad need kaasa. Ma juba põnevusega ootan mis sest asjast saab
Tööpäev on täna pisut rohkem ringi lennutav. Üsna tihe toimetamine.
Ka täna olen autoga tööl, sest Kajal on mingi teema õhtul. Samas unustas Kaja täna telefoni kodu. Kui Miial järel käin, ei suuda ma seisukohta võtta, et kas minna pereleiba emmele järgi või suunduda kodu. Lõpuks siis suundun kodu, kuna juttu meil järele minemisest ei olnud ja ta ise pole ka helistanud
Ja emme ongi juba kodus! Tal oli täna lühem päev ja nüüd meenub, et Gerly pidi talle juukseid lõikama tulema Hea, et pereleiva juurde ei keerutanud :P
Miia on täna kuidagi teistmoodi. Kõik, no sulaselgelt KÕIK, mis Kadi teeb või arvab või valib, seda peab Miia järgi arvama/valima. Jaburuse tipp! Kadi muidugi läheb selle peale parajalt pöördesse. Seleta või ära seleta, miski ei aita, aitas vaid see, kui Miiale teine tegevus leida.
Kolmapäev. Rahulik öö, rahulik hommik, rahulik lumesadu, rahulik Miia lasteaeda jäämine, rahulik jalutamine tööle.
Rahulik tabelite täitmine, rahulik Joomlate uuendamine, rahulik arvutite seadistamine, rahulik sülearvuti installimine ja rahulik surnud ketta taastamine.
Kaja käis peale kooli poes ja võttis Miia ning nad suundusid koju enne minu tööpäeva lõppu. Tööpäevajärgselt jalutasin rahulikult koju.
Kui mina jõuan, on kõik kodus ja Kaido on Cristoferiga külas. Sööme ja majandame. Suuremad lähevad õue lume sisse mängima – Kadi laseb Cristoferiga aias traavi. Kohe näha, et Kadi jaoks mõni omavanune aias on puudu...
Õhtuste toimetuste saatel teeb kell kiiremaid hüppeid ja üsna hilja turgatab, et Kadil ju vaja õppida. Õppimisega läheb täna kauem ja seega kõik asjad hilinevad. Ja siis ei taha Miia magama jääda, seletab uusaastarakettidest ja jaurab. Kas on see nüüd jonn või tegelik uue aasta vastuvõtmise hirmuline tagajärg?
Neljapäev. Hea ja rahulik öö. Samas mitte nii väga rahulik hommik: märksõnaks ’lapsed’... Hommikusse mahub ka lume lükkamine, sest öösel oli sadanud kümne sentimeetri jagu pehmet valget lund.
Miiat lasteaeda viies on rühm lahti, aga õpetajat ei ole (lapsi ka polnud veel). Miia, lootes eest leida õpetaja Heidi, ei saanud kuidagi rahu, et kus õpetaja on Aga ruumis töötas parasjagu veekeedu kann, seega ei saanud ta kaugel olla ja varsti saabuski (käis kääride järel). Miial oli õnnejume põskedel kui Heidi välja ilmus
Tööpäev on kontori lainel, igasugu pisiasju saab lahendada. Õhtupoole on veidi vaiksem, ka teisi pole kontoris.
Viimastel aegadel tõrgub mu panga viipekaart – vahepeal töötab, vahepeal mitte. Jama. Mõelge, ma pean kasutama vana, iganenud, ebaturvalist (keegi võib näha), ebahügieenilist (pean ju puutuma), manuaalset PIN koodi sisestamist selle asemel et lihtsalt viibata! Õudne!
Pealelõunal helistatakse lasteaiast. Mul võttis juba hinge kinni. Juttu alustatakse umbes nii, et nüüd on ikka mingi jama, aga lõpuks selgub, et jama ei ole, vaid uuriti, kas ma saan poole viiest aidata rühmas kappe ümber tõsta Kivi kukkus kohe südamelt (Y)
Peale tööpäeva tõttangi lasteaeda kappe sikutama. Minu kohale jõudes juba kolm meest majandavad ja just ongi see koht kus oleks neljandat vaja kapimürakat tõstma Aga muidu polnudki nagu midagi teha Tulevast nädalast peaks lapsed taas oma rühma saama.
Lasteaiast võtame kaasa ka Cristoferi. Tal on täna lasteaias küll jalgpall kuhu ta minna tahab. Kui ta Kajaga kodu minemise teemal rääkida ei tahtnud, siis minule ta isegi ei üritanud vastu seista Ilma igasugu probleemita jalgpalli suhtes pandi riidesse ja läksimegi meile
Peale söömist lähevad suuremad õuele lume sisse möllama. Meie aga toimetame toas. Hiljem viin Cristoferi Lõunakeskusesse ema juurde ja muud midagi nagu ei toimunudki.
Reede. Öö oli mõnus, aga tunda, et tekib kerge unevõlg õhtuste üleval olemistega. Tuleb nädalavahetusel rohkem unne panustada
Kui hommikul aknast välja vaatan, on autod kõik puhtad – lund pole sadanud. Kui aga lõpuks õuele saame, et tööle sõita, algab lumesadu. Õigemini pole sadu vaid suisa tuisk – väljas on korralik tuul.
Hommik viib autoga linna ja kena on vaadata lumemöllu autoaknast Tuiskab ikka täiega, inimesed mattuvad vahepeal lumekeeristesse
Kaja tuleb töö juurde järele, käime poes, suundume kodu. Kaido aga käib välja idee lastega batuudikeskusesse minna, et tema võtaks Kadi ka kaasa. Kuna aga õhtuks plaane ei olnud, läksin ka kaasa ja siis sai loomulikult ka Miia tulla
Batuudikas oleme tund aega – neil algas seal mingi remont ja kauem ei saanud. Aga sellest piisas, kõigil oli tore, isegi meie Kaidoga mängisime lauajalgpalli
Ja siis teeme lastele hot-dogid. Hiljem lähevad suuremad lapsed õue lume sisse möllama.
Laupäev. Öö oli OK ja lapsed isegi lasid mingil määral hommiku pikemaks venitada Kaua me aga vedeleda ei saanud, Kaido tõi Õnne Cristoferiga meile külla ja läks ise mingit majaehitust üle vaatama. Lõunast aga külalised lahkusid, va Cristofer. Otsustan lastega tuubitama minna. Sõidame kohale: rahvast on murdu, eskalaator on triiki täis ja üleval laskmisnõlvadelgi seisavad inimesed järjekorras. On siililegi selge, et sinna me ei läinud. Käisime kodust läbi, võtsime kelgud ja suundusime kassitoomele kus meil oli sama lõbus.
Kodus oleskleme. Kaja õmbleb midagi. Täna on aga Madise sünnipäeva pidamine ja ma liigun viie paiku Püssirohukeldrisse.
Püssis teeme nö õhtusöögi. Meid on kokku üheksa meest ja tujud on kõigil väga head. Peale söömist käime poes ja siis liigume Juula külakotta saunatama: osad Andrese auto peale, osad taksole.
Juula külakoda on päris põnev koht, eriti pimedas ja selge taevaga Ka selliseks saunatamiseks ja mõnusaks äraolemiseks on koht igati mõnus ja aus. Siin on köök, saun, peolaua ala ja teisel korrusel ka magamiseks mõeldud osa. Me küll keegi öömajale ei jäänud vaid peale saunatamisi liikusime linna tagasi, nii et kodu sain peale kahte.
Saunatamisest. Võtsime Andresega leili ja ajasime juttu. Kuum ei olnud, aga olemine läks äkki nigelaks. Jahutasin dušši all pead ja liikusin ette teiste juurde. Aga ka siin oli üsna paha olla, selline tunne oli, et nii eest kui tagant tuleb kõik välja ja hea kui mõistus üldse kodu jääb. Käisin korra ka õuel jahutamas, aga see oli liialt külm jahutamine ja ma ei tahtnud teiste silme raadiusest sellises olukorras välja minna. Tulin teiste juurde tagasi ja siis läks vaikselt ikka paremaks. Lõpuks käisin dušši all ära ja seks korraks rohkem sauna minekut ei plaaninud. Vanus tuleb – peab selliste tervise kurnamistega ikka ettevaatlik olema!
Pühapäev. Üheksast üles, mingeid tagasilööke kahest õllest ei ole, aga sauna ja õlle kombinatsiooni tõttu on päeval kurnatus suur ja olemine kui vati sees. Aga pole midagi mida värske õhk ei paranda Kadil on täna klassiga Teatri Kodus etendus Klaabu. Sinna on üks koht üle ja selle täidame Miiaga. Nii suundumegi linna: viime lapsed teatrisse ja ise jalutame linnas ning teeme kohvigi. Lund sajab, aga olemine on soe ja mõnus.
Peale etendust liigume kodu sööma. Teatrist võtsime kaasa ka Kadi klassiõe, nii et lastel oli mängimist omajagu. Peale seda kui Kaja sõbranna koju viib, panen lapsed riidesse ja läheme uuele katsele tuubitamise osas.
Täna veab, inimesi on oluliselt vähem. Võtame kaks tuubi: üks Kadile ja teine minu/Miia kombole. Igavesti tore on. Olgugi, et laia lund hakkab sadama ja tuiskab, see meid ei sega, pigem teeb asja põnevamaks
Kaido tuleb taas poisiga külla. Kaja tegeleb lastega, mina arvutiga. Lõpuks saavad lapsed magama. Miia on päris väsinud, nii et kui muinasjutu lõpetan, on ta juba parajalt soss, ja varsti ta juba magaski, vastupidiselt Kadile kes kurtis: "Mul ei ole und," ise aga kümme minutit hiljem magas