Esmaspäev. Kuna meie Bulgaaria reis lükkus lennuki rikke tõttu päeva võrra edasi, siis kodumaale saame tagasi alles täna. Lennuk toob meid enne keskpäeva Tallinnas maha. Siit edasi kasutame taksoteenuseid, õigemini Bolti. Taksojuht vaatab meie sihtkohta ja mainib, et see on päeva rekord lühima distantsi osas 
Ardol vist kedagi kodus ei ole, aga me ei hakka väga koputama ja uurima ka. Paneme oma asjad siin kokku, paigutame pagasi ja sõidame siinse Selveri külastusega Tartu poole.
Miia jääb kiirtee osal magama. Väsimus on peal ja kõht on tühi, nii teen peale Koset pisipeatuse, et kaasa ostetud salatit süüa Eestis on soe, mingi peale 20 kraadi, päike paistab. Aga liigub ka vihmapilvekesi millest me küll puutumata jääme.
Kodus hakkame asju lahti pakkima. Varsti tuleb Arlette külla, aga me oleme kõik parajalt väsinud Vaatame kätekat ja keerame magama.
Kass on meie tuleku üle nabast ära ja tuleb magama minnes meie kahe vahele tuttu, ise nurrub kui lennukimootor Aga see mootor on poolenisti minu padja peal ja ma ei saa sõba silmale. Kui Kaja on uinunud, võtan vaikselt oma padja ja teki ning lähen ära ette tuppa diivanile
Aapo Ilves on välja toonud laulud mis on tema arvates sisu osas pärlid. Rõõm on selles nimekirjas kohata üht oma lemmikutest: Kurjamit, looga Raske Lapsepõlv.
Teisipäev. Kajal oli eile tööpäev, aga meist mittesõltuvatel põhjustel ta sinna ei jõudnud. Täna aga läheb. Hommikul ärkame enne kaheksat kui Miia üles ärkab - taoleks ju võinud pikemaltki magada, aga ju siis tema pole nii väsinud kui meie.
Täna külastame MHG’d. Käin koos lastega. Vaatan üle mis seisus on remonditavad klassiruumid. No need on veel väga kaugel valmimisest...
Käime Prismas toidu järel. Külastame ka Jaanust sangaris. Nimelt olid mul talle veel mõned rahad maksmata ja vajas uurimist ka teema mis enne puhkust MHG’ga seoses üles kerkis. Tema väitis, et on süüst puhas. Hea kuulda.
Ka Inna juures käime, aga praeguseks ma enam ei teagi miks 
Siis sai emme töölt ära toodud. Aga midagi teha või kuhugi minna väga ei saanudki – vihmasajud ronisid peale.
Käime jäätisekokteile ostmas ja suundume kodu. Hiljem tuleb Arlette meile, käime terve kambaga Emajõe ääres ujumas, vaatame kätekat ja keerame põhku.
Kolmapäev. Miia ronib öösel minu juurde – tema kartvat miskit. Mida tal ikka karta on kui Kättemaksukontorist nähtud kaadreid. Võib ju tunduda humoorikas ja kaasahaarav saade, aga pisematele võib ka häirivalt mõjuda. Selle kätekaga teeme nüüd mõneks ajaks rahu majja...
Discsportil on tekkinud mitmeid küsimusi ja probleemikesi, neid saan siis pool hommikut korraldada ja jääb aega laste, söögi ja muugi peale. Kella ühest aga võtan lapsed kokku, Reijo ka peale ja sõidame ära Tõrva. Olen siis lastega homme õhtuni seal, aga tagasi tulen üksi, kuna nädala lõpu veedan Kaidoga Ostrova Festivalil.
Algatuseks sööme minu ema juures, siis viime lapsed Õnne juurde ja sõidame emaga Valga linna. Ema tahab pensioniametis end arvele võtta. Kui ema vastuvõtule saab, lähen mina linna nautima. Aga ma ei jõua suurt kuhugi, ema on kohe kannul: ta oli pensioniametisse registreerima liiga vara tulnud Selge, kui nii, siis nii. Käime veel mõnes suuremas kaubandusettevõttes ja suundume Tõrva tagasi.
Emal on soov surnuaias käia. Võtame sellele pühale üritusele ka lapsed kaasa (tulevad ülima hea meelega). Siis külastame ka mamma Juttat ja liigume öömajadesse. Miia otsustab magada Õnne juures. Enne magamist küll virilaks minnakse, aga Õnne saab temaga hakkama ja lõpuks kõik magavad.
Mina aga Kadi ja Reijoga veel magama ei kipu Sõidame Vanamõis järve äärde, seal on mingi lauludega lõkkeõhtu tulepäevade raames 
Ei saaks öelda, et rahvast oleks palju olnud. Suur osa olid vist juba staažikamad olijad (üritus on juba mitmendat-setmendat korda). Noorhärra mängis pilli ja laulis, preili ainult laulis ja kogu rahvas sai karaokena asja kaasa laulda. Rõõm oli näha, et rahvast aina juurde voolas. Sai siis ka natuke lauluhäält teritatud, siis klõpsisime pisut pilte ja tulime kodu tuttu ära. 
Ma pole ühelgi aastal näinud, et kaskede õisi tuules nii palju lendab. No neid oli Tartus, Tõrvas, Valgas ja ka sõidu ajal. Omamoodi kena vaatepilt
Neljapäev. Õnne kurdab, et Miia jäi nutuga magama, aga põhiline probleem oli pigem selles, et ta laiutab palju ja krigistab hambaid. Tegelikult krigistab ta kodus ka, võibolla peaks arstiga taaskord suhtlema?
Meil oli öö OK. Hommikusöögi ajal tõstan tooli ja Kadi liigub samal ajal mööda, korraks tundus, et tooli jalg Kadi varba peale läks, aga temal polnud sellest mingit reaktsiooni. Alles minuteid hiljem ta märkab, et varba juurest on pisut verine ja nahk ripendab Seega, ikkagi jäi varvas alla, aga ju siis kuidagi nii, et valus polnudki. Aga päeva peale läheb ikka asi valusamaks ka, õnneks on soojad ilmad ja saab plaastri panna ning plätudega olla.
Täna läheme ema ja lastega Lõvele. Päev on hommikul jahe, aga kiiretsi läheb palavaks, lõpuks on suurepärane ilm suve veetmiseks just maal. Ema laseb traavi aiavilja ja kastmiste teemadel, mina aitan pisut siit ja sealt kaasa. 
Vaja oleks üle heinamaa rada sisse niita. Küll mina üritan Inna trimmerit käima saada, sedasama millega kunagi kõvasti vaeva sai nähtud, aga ei kuuletu ta mulle. Õnneks on mul vikatiga niitmine piisavalt käpas, käin vana vikatikronu käia peal üle, löön luisuga teravaks ja lähen niitma. Kõrge hein langeb loogu (Y) Hein on praeguseks juba üsna puitunud, paljuski lamandunud, seega tuleb selle 50 meetri peale vikatit korduvalt teritada...
Bulgaarist sai kaasa toodud kaks lennutatavat mänguvahendit. Saame neid lastega siin mõnuga lennutada, eriti just Kadi ja Reijo. Üks mänguasi teeb lennates häält ja pimedas peaks kenasti helendama, aga seda helendamist siin päevavalguses ei näe.
Maal oleme kaheni, siis liigume mamma Jutta poole. Hiljem olen lastega maja ees mänguplatsil kuniks ema süüa teeb. Siis aga on aeg jätta lapsed Tõrva ja ise jalga lasta. Kui algselt tahtis Miia Õnne juurde jääda, siis veel enne minu lahkumist mõtleb ta ümber ja nii on kõik lapsed minu ema juures
Enne tagasisõitu käin surnuaias. Käin paar hauda üle mis on meil kaugete sugulaste omad, aga milledel enam käijaid ei paista olevat. Teen neile haudadele kiirkorrastuse. Ja siis teele Tartusse, aga selle klausliga, et vaatan ka Rõngu surnuaial ühe hauaplatsi üle.
Täna on Tartus Metallica kontsert. Kardan linna jõudes, et kõik tänavad on täiesti kinni ja linn on rahvast umbes. Minu tõsiseks üllatuseks aga on, et linnas sõites ei saa küll aru, et midagi suurt teoksil oleks.
Kuna lapsed on Tõrvas ja meil linnas suurüritus, läheme Kajaga jalutama. Jalutame kesklinna ja siis mööda muuseumi-tänavat (Roosi tänav) Raadile. Alles siin on näha kuidas rahvas igalt poolt just seda tänavat pidi koguneb ja ülespoole liigub. Mida lähemale Raadile, seda tihedamad ja värvikamad seltskonnad. Prügikastid on pudelitest üle ujutatud – taarakollide paradiis Mitmed ärksamad on oma väravasse tänava ääres kohvikulaadse kohagi teinud 
Jalad on jalutamisest väsinud Otsustame siit ERM’i juurest Narva maanteele jalutada ja bussipeatust leida. Bussiliinid on aga parajalt ümber tehtud, nii et jalutame Raadi Maxima juurde, et bussi oodata ja siis sellega Pauluse kiriku juurde sõita
Nüüd on aega ka puhata, ilma kohustusteta. Loeme uudiseid ja siit kumab läbi, et Metallica on teinud Vennaskonna loo Insener Garini Hüperboloid’i. Ülihea tunne, et ühe minu lemmikbändi lugu on saanud sellise staatuse/saatuse!
Poes, vaatasin üle õla ja üks vanamehenäss vaatas vastu, hiljem sain aru, et selja taga oli peegel
Reede. Hommikul on vihmasadu. Kaja sätib tööle minna, mina aga hakkan matkakotti kokku panema Peale üheksat saabub Kaido oma asjadega minu juurde, vaatame kõik üle ja liigume läbi uduvihma Konsumist sularaha võtma, et siis raudteejaama edasi liikuda. Meie sõidame rongiga Piusasse et sealt jala Ostrovasse minna, nii nagu paar varasematki korda teinud oleme. Eile veel lubas ka Sani suure suuga raudteejaama jõuda, aga keda ei tulnud, see oli Sani. Siit edasi on kõik kirjas Ostrova teemas.
.
Laupäev. Hilisõhtul, kell kümme, jõuame Ostrovast tagasi koju. Meil õnnestusid asjad nii, et saime Margarete ree peale ja ei pidanud enam järgmist ööd telgis veetma (Y) Jah, me polnud festivali teist päeva lõpuni, vaatasime The Tuberkuloitedi ära, kuulsime ka pisut Lemsalu Liisi ja oligi kõik. Ivo Linna ja Kosmikud jäid nägemata. Oleks ju võinud neidki vaadata, aga kodumineku soov oli kõigest üle. Sel aastal polnud küll varasema lahkumise soovijaks mina, vaid Kaido, aga mulle sobis ka Tähendab, me ikka pole mitmepäevase festivali inimesed!
Kajal oli ka täna tööpäev, nii et ta sõitis peale tööd Tõrva lastele järele. Nemad jõudsid Tõrvast tagasi tunnike enne mind Uni murrab kõvasti, keeran lastega ette tuppa kummuli ja saigi kõik.
Pühapäev. Magasin kui nott, arusaadavatel põhjustel Täna on linnas Hansapäevad ja me läheme perega linna uudistama. Alguses käime müügiputkade vahel, siis oleme pisut Step Up’is ja liigume miniloomaaeda loomi vaatama. Ka Kaido on Eliisega linnas, nendegagi saame kokku, just seal kus Lille Fitgames raames võistlema hakkas. Vaatasimegi siis esimese võistluse ära ja liikusime kodu tagasi. 
Uni on ikka veel peal ja tahaks magada Kaja läheb Miiaga kaksikutest rühmakaaslaste poole sünnipäevale ja mina keeran magama. Kadi loeb kohustuslikku kirjandust ja joonistab.
Kui emme tagasi jõuab, käime Supilinna taga rannas ujumas. Vesi on hetkel 20 ja väljas 25 kraadi Ehk siis mõnus suvine kosutus.