Esmaspäev. Lapsed kergelt nohutavad, ise muidugi ka. Aga ei midagi sellist, et tööle/kooli/lasteaeda minna ei saaks.
Tööl võtsin meilimahu patustajad ette. Ei ole ikka normaalne, et inimesel on sissetulevas kaustas 79997 e-maili ja ta kooliga enam seotud ei ole 
Sellesarnaseid on mitmeid, aga põhiteemaks on see, et kas keegi ei kasutagi enam oma vana postkasti või siis on suunatud, aga koopia jätmisega serverisse...
Päev on toimetamisi täis nii, et tekib küsimus: kuhu kell küll kaob? Lõunale saan alles ühest, enne lihtsalt ei pannud aega tähele.
Päeval kallab, õhtupoole on päikeseline – saab kuiva jalaga koju.
Emme viib Miia Randeli sünnipäevale. Meie Kadiga sõidame bussiga Raatuse tänavale. Oleme peaaegu kohal kui emme helistab, et ta ise sünnipäevale ei jäänud ja võtme unustas maha. Aga võtmetele ta järele ei tule.
Meie Kadiga jalutame kesklinnas, niisama uidates ja lollitades. Lõpuks liigume üle Toomemäe, vaadates mäe otsast kesklinna kauneid vaateid. Ja siis jalutame koju Tiigi tänava poekese kaudu. 
Emme istub autos ja teeb aega parajaks Meie saabumisega saab temagi tuppa. Aga kaua me kodus ei ole, läheme Miiale sünnipäevale järele, nii et oleme pisut ka kohapeal.
Teisipäev. Tööpäevatoimetustes läheb kell kole kiiresti! Õnn on asja juures see, et palju asju saab ka tehtud ja korda aetud.
Õhtul koju jalutades olen parasjagu Riia tänava ääres Pauluse vastas üle tee. Liiklus on tipptunniline. Äkki käib selja taga pauk – üks auto sõitis teisele tagant sisse. Mingi meeshääl hüüdis selle peale ’assaraisk’ vms, aga kas see oli nüüd autojuht või keegi bussipeatusest, ei saanud aru.
Koju jõuan nii, et Kaja sõidab just Miiaga maja ette. Kadi on sõbranna pool. Viskame asjad üle ukse tuppa ja sõidame bussiga alla linna. Teeme täna pisikese õhtusöögi kodust väljas. Kui me linnas lõpetame, saabub Kadi bussiga linna ja siit suundume juba kõik koos üles tagasi.
Kell on juba seitse kui koju jõuame. Kaja õpib, ülejäänud puhkavad. Teeme ka jalavanni, sest nohud on kõigil, va emmel. Tänu nohule helistame ka Miia eelolevasse hambaravisse, et meil on nohu, ja nii lükatakse reedene operatsioon määramata ajaks edasi :S
Õhtul saab telest jalgpalli vaadatud (alguses Eesti meistriliiga mängu Tallinna Kalevi ja Kuressaare vahel ja siis juba Meistrite liiga teleülekannet) ja artiklitega tegeletud. Jalgpall on väga põnev, õhtune mäng on kurjavaimu aktiivne ja tegevusterohke. Mängivad Napoli ja Liverpool. Liverpool tiitlikaitsjana saab Napoli käest kahe väravaga pähe! Mulle meeldib kui väiksemad suurematele tuule alla teevad Oli vist selline fakt, et tiitlikaitsja uues ringis esimese mängu pähe saab, seda juhtus viimati 25 aastat tagasi :P
Kolmapäev. Eile õhtul sai hiljem magama, aga ikka ärkasin ma kuskil poole kuuest üles ja siit edasi on uni selline õrn ja õhuke kuni ülesminekuni. Selline varane ärkamine on juba viimaste kuude teema. Imelik, pole justkui liigseid pingeid või masendust ega midagi sellist mis peaks või võiks häirida. Aga on mis on, uurin ja mõtlen tagamaade üle veel.
Kadi on hommikul üsna köhane. Seega me teda täna Aurasse ujumistundi ei saada vaid läheb üheksaks kooli. Paneme õpetajale ka sellekohase teate teele.
Härmas algab rebaste aeg, kolm päeva. Juba varahommikul on valgetes ürpides kolme klassi jagu rebaseid maja ees staadionil virgutusvõimlemist tegemas. Täitsa lõbus. Päeva peale need värviliseks joonistatud näod liiguvad iga nurga peal mööda kooli.
Tööl oli ühe läpakaga garantiitoiming. Veider toiming, kuna kasutati kahtlast kulleriteenust ja mingit tagasisidet paranduse kulgemise kohta ei saanud. Aga masin jõudis sama kentsakalt tagasi kui läks ja korda ta oli tehtud
Õhtul liigun koju ja käime emmega Miial järel. Hiljem toimetan aias ja teeme hooaja esimese ahjukatsetuse. Ka tervist turgutame jalavannidega.
Neljapäev. Öö oli OK, eestoas, nagu ikka viimased ööd minu kurguvalude ja nohutamistega. Kurk küll ei valuta, aga nohu on suur ja nina on seestpoolt päris katki... Valus! :S
Täna on meil lühemate tundidega koolipäev. Pidin seks puhuks koolikella juhtivat programmi seadistama. Paistis, et õnnestus. Miks siis tunnid lühemad? Sest siis on päev pisut lühem ja saab kõik õpetajad koostöö-päeva temaatilisele koosistumisele kupatada. Olin ise ka seal kohal. 
Jahedad ilmad jätkuvad ja ega siin enam soojaks ju lähegi :P Nii et õhtul taaskord kamin/ahi kütte. Hiljem käime Selveris poes ja saame kätte pakiautomaati saabunud fotoaparaadi mis on mõeldud Miiale sünnipäevaks.
Täna olen väsinud ja lähen laste ja emmega koos magama. Õhtul aga ei saa Kadi unele jäädud, nutab. Emme läheb talle toeks. Ei olevat mitte midagi viga (ei koolis ega sõbrannadega ega muud), lihtsalt und ei ole ja nutt tulevat peale. Ei tea, kahtlane lugu, peab lapsel silma peal hoidma.
Reede. Emme keeras siiski õhtul Kadiga ette tuppa, kuna laps nuttis ikka edasi. Kaja pinnis küll, et teada saada kas ikka midagi tõsisemat asja taga ei ole, aga ei olevat... Miia ronib aga vastu hommikut minu juurde üles, ei tea mis temal hakkas..
Koolis on rebaste viimane päev. Täna öösel olid nad kooli juures telkinud... Igatahes on päev mürglit täis ja saab õhtul takistusraja läbimisega läbi. 
Oh mina ja mu puine inglise keel! Nimelt olen mentoriks Sithil’ile, väljamaalasele, kes kahe sõbraga tahavad flopiketaste lugejad muusikat tegema panna. Näis, prototüüp olla valmis ja kunagi saab ka lõpptulemust näha. Igatahes vajasid nad mõningaid tarvikuid mida mul vanakraami avarustest pakkuda oli.
Õhtul kodus viskan mõne pitsi viina. Olemine hakkab pisut paranema, aga ehk annab mõni pits tugevust juurde.
Täna sajab vihma. Sellest hoolimata käime Kadiga jala Maximas. Mitte et midagi väga vaja oleks olnud, aga jalutuskäik tegi meile head.
Õhtul vaatame Joel Ostrati kokasaadet Tõnis Niinemets’ga. Kuigi ma olin alguses selle saate osas väga skeptiline, siis tegelikult oli väga lahe saade, sai nalja ka korralikult ja oli meeldiv tõdeda, et ka minu kokaoskused on võrreldavad kuulsuste omadega :P
Laupäev. Täna peaks olema nii, et Kaja ja Kadi jäävad Tartusse ning mina Miiaga läheme Tõrva. Kadil on aga nohu ja ta ei taha täna sünnipäevale minna, vaid tahab ka minuga Tõrva tulla. Kui nii, siis nii, mul vahet ei ole Igatahes sõidangi lastega maale ja Kaja jääb linna toimetama.
Kadi tahab Õnne juurde jääda ja Miia tahab minuga Lõvele tulla. Mulle meeldib kui laps tahab väljas toimetada mitte toas istuda 
Kuigi ilm on kole vihmane ja niiske tulemas, on mul lapsele kõik vajalik topelt-varustus olemas. Nii jääb Kadi Õnne juurde ja mina lähen Miiaga Lõvele kus minu ema, Inna, Reijo ja Ragnar juba ootamas on.
Meie plaan Lõvel on õunamahla tegu. Võtame sügisjoonikuid mahlateoks. Vaikselt lükkan paika ka töökorralduse: Inna purustab, ema Ragnariga keeravad pressi vintsi ja mina toon Innale õunu ette. Toimib kui õlitatult. Vahepeal saab ka paar suuremat sajuhoogu üle elatud, aga tööseisakut see erilist ei tekitanud ja lõppeks saime kokku ~70 liitrit mahla Rohkem polnud vaja ka. 
Koristasime asjad kõik kokku, Ragnar läks teistega Tõrva peale, mina Miiaga aga sõitsime Jaagu poole, sest sealt pidime tooma suitsuvorstid ära. Aga, nagu heade sugulastega ikka, ei saa nii lihtsalt kohe tulema (ausalt ei tahtnudki tulema saada, hea meelega oleks võinud mitu tundi külas jutustada ja olla). Miia mängis koertega kuniks üks neist kurja häält tegi kallistamise peale. Nüüd polnud see koer enam Miia jaoks sõber ja nõudis koduminekut
Tõrvas sööme, võtame Kadi ka peale ja suundumegi Tartusse tagasi.
Meil on täna külalised. Meie saabumiseks on Janika läinud, aga Hugo ja Jenna on kenasti külas Nad jäävad meile täna suisa öömajale (Y) 
Pühapäev. Öö lastega oli täitsa OK. Suuremad tüdrukud ärkasid vist juba kuuest-seitsmest, aga teised kõik ikka oluliselt hiljem. Hommik kulgeb enamasti kodus, lapsed mängivad, suuremad käivad jalutamaski.
Kui Kadi ja Jenna batuudikeskusesse lähevad, läheme meie ülejäänud Ilmatsalu taha metsa jalutama ja seeni korjama. Saame nii jalutada kui ka seeni, 99% puravikke ja ühe kukeseenekese :P
Pealelõunal on Tammeka – Flora mäng. Lähen tegelikult lastega jalutama (ainult Miia on väsinud ja ei liitu) ja nad ise tahtsid Tammekale mängima ka minna. Nii sain mina esimest poolaega tribüünil fännide seltsis veeta. 
Mäng on muidugi kohutav. Teist poolaega saan silmitseda kodus, aga 1:6 seis on ikka kole. Selle ühe saime ka penaltist enne mängu lõppu... Kahju kohe nii suur peksupoiss olla.
Kui külalis-lapsed Boltiga ema juurde sõidavad, hakkame meie mahla keetma mis eile Lõvel tehtud sai. Mul oli aastate eest ostetud mahlakotte kraaniga, nüüd siis saame need käiku lasta Saame kolme koti jagu mahla millest ühe jätame tuppa ja võtame kasutusse, teised kaks aga viime keldrisse talvituma.
Kui juba pimedaks kisub, käime Kadiga jalutamas - viime pakendikoti ära. Tagasi jõudes hakkab Kaja Miia suunal rääkima, et lapsel on nohu pisut liiga suur, et talle tundub, et keegi peaks temaga kodu jääma. No ma ei tea, vaatame seda teemat veel. 
Aga etteruttavalt ütlen, et Miial hakkas öösel kõrv valutama ja nii jäi Kaja lapsega uuel nädalal koduseks.