Esmaspäev. Ooo, mina magasin hästi 
Hommik kodus sujub kenasti, ainult söögiisu ei ole ja ma ei hakka endale peale ka suruma, koolis saab ka hommikust süüa kui vaja.
Täna jään, juba teist korda, häbisse, kuna kantseleis oli sünnipäev ja ma polnud selleks ette valmistunud. Mitte et nüüd keegi pahaks midagi pani, aga endal oleks olnud mugavam tunne 
Täna on olmetoimetused klassides ja saab ka kodulehega toimetada.
Kajal on lühem tööpäev, käib kassiga arstil ülevaatusel. Kassi ja Kajaga jäädakse igati rahule. Kajaga siis selles osas, et ta viitsib looma eest hoolitseda ja tal hambaid pesta, enamus löövat käega.
Rattaga kodu sõita on täna kuidagi eriti teravalt külm. Üldiselt on jahe ilm muidu ka, aga täna puges jahedus kuidagi eriti teravalt põue :S
Täna on kodused toimetused. Teeme lõpuks kapipealse selliseks, et kass sinna enam ei pääseks ja öösel nende kapi otsas olevate kastide vahel ei marutaks. Need on teibiga kokku tõmmatud ja kass siis kakub teipi, ja kui veel kastikaane vahelt asjadele ligi pääseb, siis kakub riideid sealt seest välja nagu meeletu...
Õhtusse mahub ka poering, muud mõistlikku öelda pole.
Teisipäev. Mina magasin täna öösel nii hästi, et ei kuulnud Kaja üles minekutki. Samas, äratuse ajaks olin juba üleval ja keerlesin voodis
Hommik võtab vastu maapinnast kõrgematel pindadel oleva lörtsikirmega - vastu hommikut on midagi sadanud, maapinnal on see jõudnud ära sulada, aga autodel ja katustel on valge kiht peal 
Üks läpakas on pisut vigane. Garantii laks. Viskan rattaga masina Kernelisse, nii kui baasis tagasi olen ja riided on heidetud, helistatakse, et asi valmis Tähendab, tuleb teine ring veel teha, aga ma sellega ei kiirusta.
Lähen arvutiklassi ümber seadistama, vaatan teise ja kolmanda korruse aknast: staadion on lumine. Arvan, et käin teen klassi ära, siis võtan ühe pildi. Klassis läks aga nii palju aega, et kui ma alla tagasi tulin, polnud valgest vaibast peale märja maa midagi järel :S
Viimased päevad on pakkunud loojuva päikese käes kooskõlas pilvede ja raagus puudega imelisi vaateid – Tartu taga Viljandi poole oleks justkui mäestik Koolis on mul kontori aken just sinnapoole, aga pilti siit mäestikust midagi head ei saa, puud on liiga tihedalt ees 
Kajal on täna taas koristuspäev. Eks ta nii ole, et kui tahad, siis alati on kuskilt miskit sättida/koristada. Homme tuleb meil õhtul külalisi – Kaja kursusekaaslasi, seega siis ka loome pisut korda juurde
Üldiselt on koristamisega nii, et kahekesi tehes sujuvad asjad kehvemini kui üksi – sellel on arvatavasti mingi psühholoogiline taust. Seega ei hakka ma Kaja selle koha pealt segama. Mul on hoopis üks veebilehe pähkel vaja lahendada ja otsin Aixilt abi. Et ma probleemi olemust ei suuda kirjapildis selgeks teha, siis sõidan talle külla. Miia tuleb minuga kaasa, et Eliisega pisut mängida
Aixi juures, loomulikult, saab probleem lahendatud. Aixi jaoks ei ole ükski programmeerimisega seotud asi tehtamatu. Uskumatu, kuidas üks inimene võtab lihtsalt asja ette, klõbistab pisut ja siis räägib, et seda oleks saanud teha nii, nii 2, nii 3 ja nii X moodi ka veel. Ja siis vaatad seda koodirida, mida minu probleemi jaoks oli vaid neli, ja sa ei saa suurt muhvigi aru kuidas see asi toimida saab. Aga ma ei saa paljudest asjades aru, ja ausalt, ei ole ka vahet. Hea, kui on võtta inimesi kes oskavad, ja mis peamine, tahavad sind sinu tühistes küsimustes aidata!
Kui kodu tagasi jõuame, on kiire söömine lastele, riiete vahetus, hammaste pesu, muinasjutt ja uni. Kaja läheb ka muinasjutu lõppedes magama ära. Mina aga maandun oma sülearvuti ja Riskikuller 2 seltsi, et midagigi veel korda saata.
Kolmapäev. Ärkan selle peale, et tubade uksed on lahti ja köögis läheb vesi keema. Kohe tuleb Kaja lapsi üles ajama. Hõikan siis, et miks mind ei aeta, ja selgub tõsiasi, et mind juba aeti, ma olevat isegi vastanud... Huvitav, miks mina ei tea sellest mitte midagi :S
Hommik võtab meid vastu -4 kraadiga. Kõik on jääs. Külm kah. Aga ikkagi sõidan rattaga tööle, lihtsalt rahulikumalt tuleb sõita. 
Kajal tulevad kursakaaslased külla. Naistevägi. Söövad, veinitavad ja mängivad lauamänge. Meie lastega neid ei sega ja nemad ei sega meid Ühel hetkel räägivad kõik kui hästi nende mehed süüa teevad, hõikasin siis tagatoast, et aga Kaja mees, vaat, üldse süüa teha ei oska
Vahepeal käin Miiaga ära. Ostsin osta.ee’st ühe Lõve teemalise pildi ja toomegi selle Miiaga ära. Ja käime ka Comarketis Raatuse tänaval.
Comarketi hoones trepil istus naisterahvas, kerjas. Mõtlesin siis, et võtan autost paar münti ja annan talle. Aga ukse taga tossas üks pool-asotsiaalne meesterahvas, muudkui piidles seda naist. Tänu sellele piidlejale ma oma ideest loobusin, sest tundus, et see ei olnud ikkagi aus mäng.
1/8 Tipneri karika voorus mängis Tartu JK Tammeka täna Viljandis JK Tulevikuga ja võitis Tekko väravast 1:0. Seega oleme karikakonkurentsis ja seal on ka mitmed üsna madalate liigade meeskonnad, nii et lootused 1/4 voorus lihtsam meeskond saada, on reaalselt olemas Samal ajal sõi Flora Paide välja 3:1.
Neljapäev. Täna on halloween ehk kõigi pühakute õhtu. Üldiselt ameerikamaa värk, aga noored koolis korraldavad sel puhul omi üritusi. Ka Kadi koolis ja Miial lasteaiaski. On neid, kes kutsuvad üles seda tähistamist boikoteerima, nägin FB’s isegi üleskutset, et ei ostetaks Kalevi selleteemalisi komme Mind isiklikult ei häiri, mina teda ei pea, aga teistel pidutseda ei keela. Saabki halli argisusse pisut värvi juurde.
Eile sai koolikella jaoks temaatilised heliribad nikerdatud, nii nagu õpilased soovisid. Tegin kõik valmis, aga mingil põhjusel esimene kell ei käivitunud. Olin muidugi selleks valmistunud, nii et panin kohe tavaheli kui nägin, et uus ei toimi. Selgub, et programm tahab taaskäivitust kui uusi heliklippe sisestada. Jälle targem!
Kadi helistab päeval ja küsib: ”Issi, mis need liinid on?” „Noh, võibolla midagi järjestikust, nagu jadad?” „Noh, jah, jadad - mis need veel on?” Üldiselt jäigi mõlemal aru saamata mida kumbki rääkis. Hiljem kodus sain töövihikust aru, midagi oli liinidega ühendada vaja, ehk siis lihtsalt ühenduskriipsud luua :P
Koolis saame täna Mozabook õppe osaliseks. On ikka kõva õppematerjalide tarkvara kokku keeratud Detaile on nii palju, et neid on raske üleski leida...
Koolis on täies hoos halloween. Väga palju õpilasi on end kostümeerinud ja temaatiliselt riietanud. Päris äge, asjalikematele jagati ka autasusid
Kui mina kodu jõuan, on teised kõik juba kodus. Kristiina on meil külas ja Kadi tahab temaga kommi-pommitama minna. Üritame Kajaga nad ära rääkida, et see pole meie maa pidu ja paljud võivad nad lihtsalt ukse tagant ära saata. Kohe ju saabuvad kadrid ja mardid, kannatagu veel. Aga nad ei jäta jonni ja paari tuttavama ukse taga käivad ikka ära. Aga saak jääb üsna kesiseks.
Hiljem käib Kaja vend Kaido külast läbi. Muidu aga rahulik õhtuke.
Loen muinasjuttu kus on tegelaskuju Olav. Nii kui mina Olav loen, Miia kohe parandab: „ORAV!” Ei aita seletamine, et Olav on poisi nimi, tema teab täpselt, et Orav on
Reede. Kuidagi väga valge hommik. Aga tööpäeva hommik. Toimetame. Üks hetk hakkab Miia oma lasteaia etenduse luuletust peast lugema mida siin vahepeal õppinud oleme. Ja teeb seda veatult Hea tunne lapsevanemana, et laps on nii hästi suutnud asja selgeks saada (Y) Nii mõnus
Nädala peale on meil Filosoofis paras prügiteema olnud. Esmaspäeva hommikul suruti suur põrandavaip konteinerisse ja oligi konteiner täis. Teised elanikud on oma prügi toonud ja nüüd on konteineri kaas kõrgel õhus ning varesed veavad prügi õuele laiali. Kõik olid tigedad, aga peasüüdlane ilmus ise välja ja lõpuks võttis konteinerist vaiba ning toimetas ära. Ja õu sai ka puhtaks, küll minu käe läbi, aga vähemalt said asjad korda ja rahu taas majja.
Uudised Tõrvast pajatavad, et Pauli kass Nässu sai täna vikerkaare taha tohtri abil. Õnne on kassikaotusest üsna häiritud, aga no mis sa teed, kass oli ju vana ja peale insulti oleks ta nagunii teise ilma läinud, lihtsalt nüüd kergendati minekut.
Õhtul teeme kodus piparkooke. Lapsed teevad. Kaklevad vahepeal ja ikka teevad Lõpuks küpsetame nad ära, piparkoogid siis, ja siis saavad lapsed neile glasuuri peale panna. Aga nad kurjamid söövad glasuuri rohkem kui piparkoogile jõuab :P 
Miial oli täna selline lasteaia päev kus ta lõuna ajal ära võeti ja ühele rühmakaaslasele külla viidi. Nüüd, kodus, on ta nii puruväsinud, et anna olla. Asi lõpebki sellega, et ta eestoas diivanil magama jääb. Aga me transpordime ta tagatuppa, teda on hea viia, iga väntsutuse peale naljalt üles ei ärka.
Laupäev. Ehh, 7.30 ajan end üles, sest Miia läks üles ja ma ei teadnud kui palju kell olla võib. Täna läheme Rakverre ja ema tuleb bussiga Tõrvast, nii et tema jõudmiseks poole kümneks peame meie valmis olema. Aga et nii vara üles saime, siis jõuame ka õigeks ajaks kõik tehtud.
Pool kümme võtamegi ema alt linnast peale ja suundume Rakvere peale. Ilmateade väidab, et Rakveres sajab, aga meie jõudmiseks peaks kõik juba läbi olema. On ka.
Teel on meil ka intsident. Nimelt hammustab Miia täiesti ilma põhjuseta Kadi sõrme. Aga see hammustus pole mingi kerge näksamine vaid ikka väga kõva hammustus. Vaene Kadi! Ma ei saa aru miks Miia vahepeal selliseid lollusi teeb?!
Rakveres võtame kohe surnuaiateo ette. Täna on hingedepäev ja rahvast surnuaial päris palju. Õnneks on meil omad tööriistad kaasas ja kuigi me arvestasime, et minna võib pea tunnike, oli meil veerandtunniga kõik läbi kaevatud ja soovitud olukord taastatud. Nii et igati hästi läks. 
Edasi käime ringi Põhjakeskuses, 
ostame süüa kaasa ja sõidame vallimäele parklasse kus siis söögid ära sööme. Rahvas ei ole huvitatud vallimäel jalutamisest, seega jalutama ei lähe, vaid Kadi tahaks linnusemüüridesse minna. Et aga ilm on jahedavõitu ja mõni aeg tagasi alles seal käisime, siis linnuse külastust tegema ei hakka.
Sõidame pisut linnas ringi vaadates üle vanaema viimse elukoha. Lõpuks maandume raudteejaamas. Käime siin kirbukatel ja lapsed saavad mänguväljakul auru välja lasta.
Teeme suurema jalutusringi ka kesklinnas. Vaatame ka siinset kaubandust. Aeg on aga kuidagi väga kiirelt läinud, nii et hakkame vaikselt juba mõtteid kodu suunale sättima. Teeme viimased käigud linna peal ja sõidamegi ära Tartusse.
Emal on õhtuse bussini pisut aega, seega maandume Filosoofis. Sööme pannkooke ja ajame juttu. Kui mina ema bussile viin, saabuvad külalised: Kaja poolvend Tõnu oma perega, hiljem liitub ka Kaido poisiga. Saabub meeleolukas õhtu põnevate teemadega.
Hiljem saab ka sauna. Õigemini saab saunaminekust alguse külaliste lahkumine. Kaja on huuleherpese tõttu pisut kahevahel sauna tulemisega, aga lõpuks siiski tuleb. Leilitame rahulikult, lõpuks kallan endale ka väljas ämbriga vett selga – minu karastamisteemad hakkavad ajas liiga kaugele jääma, loodan Madise peale, et varsti saame koos minna, seni on vaja teha kuiva (loe: märga ja külma) trenni
Pühapäev. Hommik ja ka päev on vihmased. Sisuliselt kallab täna päev läbi. Vahepeal peab kerge pausi või siis vaid udutab, selle aja kasutame Kajaga puulehtede kokkuriisumiseks ja äraveoks aiast ning maja nurga juurest. Mingi hetk liitub meiega ka Miia.
Täna on Cristoferi sünnipäev skatepargis Aardla risti lähedal. Liigume sinna kogu perega. Lapsed saavad siin tõukekate, rulade ja BMX’dega trikke teha. Õigemini siis teevad need kes oskavad, teised ainult üritavad Saab isegi rulatatud pisut. 
Kui päeva peale saab tegeletud koduste ja tubaste teemadega, siis õhtul liigun ma Tammekale viimasele kodumängule Paidega. Sellest sai eraldi teema SIIA.
Mõni aeg tagasi oli üks lahe seik. Olin maja ees puulehti riisumas ja Miia oli mängumajas. Sinna oli jäänud mitu kotti Baby Borni riietega. Ühel hetkel tuleb Miia rahulikult kotid näpus minu juurde, ja siis hakkab äkki suure häälega nutma: „Minu kotis oli hiir!” Tõesti, hiired olid ühte kotti pesa teinud ja sealsed nukuriided ka ära peenestanud. Huvitav Miia juures oli see, et ta nutma puhkes alles siis, kui minu juurde jõudis. Ei tea kas ta enne seda oli šokis või ta tegelikult ei kartnudki seda hiirt?
Ja nädala lõpetuseks Mongoolia metalit: https://youtu.be/v4xZUr0BEfE?t=61