Esmaspäev. Nädal algab nii, et teised jäävad kodu magama ja mina jalutan tööle. Kadil palavikku ei ole ja Miial on ka tervenemismärgid, nagu Kajalgi. Köhivad küll kõik palju ja Miial on nohugi.
Tööpäev on enamasti kontorist eemal – vaja ringi lennata ja klientidel kätt hoida. Aga asjalik päev, vägagi.
Päeva peale on lumesadu, aga samal ajal püsib sula. Õnneks nii palju ei sulata, et kõik ära sulaks ja sulavee-jõed tänavatel voolaksid.
Kaja uurib lastega arstile minekut, aga arst neid näha ei taha enne kui reedel. Seega on Kajal ka teine sinise lehe nädal. Õhtul tuleb Kaido poisiga külla, aga kaua nad ei ole, trükime mõned materjalid välja ja nii nad taas lähevad.
Teisipäev. Täna nägin unest sellist võimast vaatemängu millest võiks eraldi artikli kirjutada või suisa filmi vändata 
Nimelt mingit progejad kirjutasid virtuaalreaalsuse programmi. Mõtlesin, et vaatan, kuigi ma erilises vaimustuses ei olnud. Siis aga selgus, et nad tegid vanade piltide põhjal Lõve mõisa kolmemõõtmelise vaatamisvõimaluse. Lõpuks läks vaatamine üle tavaliseks eluks kus olingi üles saja aasta taguses mõisakompleksis ja ülimas põnevuses muudkui uurisin ja nautisin! No seal oli hooneid palju ja väga laial alal, ehk siis reaalsusest üsna kaugel, aga ikkagi, väga põnev. Hommikul oli kõik ideaalselt täpselt meeles ja on seda siiani. Ülikõva unenägu! 
Aga reaalne elu viib mind taas tööle. Algselt on mul ette teada, et tuleb suur klientide külastamise ring, aga siis läks nii, et Ivar läks päevaks tööautoga kliendi juurde ehitama ja nii oli mul hoopis kontori päev. Aga tööd oli ikkagi palju 
Kadil on täna suur õppimise päev. Kõik tegemata asjad tuleb ju järele teha, pealegi, homme läheb tema taas kooli, aitab sellest kodus istumisest. Ise ta on küll kooli mineku vastu ja tusatseb, aga seadus käsib, ja nii on.
Kolmapäev. Täna öösel magasin halvasti ja Kaja magas veel halvemini. Ei tea kas eile alanud sea-aasta või mis jama see meil oli, aga ei midagi meeldivat...
Kadi puikleb ka hommikul vastu, et ei taha kooli minna. Nädal koolist eemal olemist on talle meeldima hakanud Küsin siis, et kas teised kooli lähevad, vastas jah, küsisin siis, et aga kas tema on mõni lumehelbeke kes ei pea kooli minema, vastati, et ei ole lumehelbeke Ja sellega oligi kõik 
Kajal õnnestus eile leida Miiale lapsehoidja pooleks päevaks, et saaks ise kooli minna (Y) Kui mina jala tööle tulin, siis viis Kaja Miia hoidja juurde ja saigi ise kooliteele asuda.
Tööpäev jooksutab ringi, palju pisitegemisi ja palju kliente. Pealelõunal saan maanduda laua taha ja hakata masinaid installima. Tegemist on palju, tõsiselt palju...
Öösel sadas paras ports lund ja päeval sajab juurde. Lumesahad lükkasid viie autoga Turu tänavat lahti, aga kvaliteet oli nigel. Tee on vajunud autojälgede rööbasteks ja vaat neid kraave nemad puhtaks ei saanud...
Kontorisse jäämisega saab kõht täis söödud ja väsimus hakkab murdma. Ei tea kas magamatus või viirus minu sees üritab pead tõsta. Olemine on veits nigel küll, seda oli ta ka öösel.
Õhtul on RaudSaller kontsert kuhu Kaja oma köhaga tulla ei taha. Kaido aga on oma tervise probleemidega samamoodi kimpus ja tujutuse tõttu ei liituks minuga. Leian siis kompanjoni Aixi näol (Y)
Peale tööpäeva tuleb Aix meie juurde, tõstab oma seljakoti nurka ja nii läheme Vanemuise Kontserdimaja poole. Ka Vanemuise Väikeses majas toimub midagi ja terve Vanemuise tänav ning lähedased alad on autosid täis.
Rahvast on majas palju, kui ma ei eksi, siis oli üritus välja müüdud. Tuttavaid nägusid sai kohatud vähe: Ergo oli emaga ja poolajal leidsin üles ka sugulase Jaagu oma naisega.
Üritus meeldis, ei olnud küll päris see, mida ootasin, aga pettumust ka ei valmsitanud. Enamus laule oli tehtud ’kunstilisemas’ võtmes, mitte nüüd džäss, aga sinnapoole :P Ja sellised seaded minu arvates Rauale ei passinud. Aga muidu, juttu aeti palju, oli lõbus. Paar hoogsamat ja käredamat lugu ikka tehti ka ja tagasikutsumise lauluks tehti Anarchy In UK mis teadagi on Sex Pistolsi lugu. Üldse olid enamus lood kaverid nende lemmikutest, sinna sekka mõned omad lood erinevatest ajastutest. Kui üritus algas seitsmest, siis vahepeal oli pooletunnine paus ja lõpuks kestis kümneni välja. Jah, oli tore õhtu, ei kahetse Aitäh Kajale piletite eest! 
Neljapäev. Täna magasin üsna sügavalt, hommikul küll Griffin käis ja noris paisid, aga ma ei teinud sellest välja vaid magasin lihtsalt edasi :P Hommikul tuleme Kadiga üles, teised magavad edasi.
Tööl on ennelõunal ringitamine ja siis kontori tööd. Asjad lihtsalt sujuvad, ilma eriliste tõrgeteta.
Samas on aga päev läbi imelik olla. Ikkagi miski veel murrab minu sees, aga maha ei murra. Saatsin täna oma puhkuseavalduse mis sisaldab kuu viimaseid nädalapäevi, aga see kõik on klausliga, et kui peaksin haigeks jääma, siis võtan selle hoopis puhkusepäevadena mitte sinise lehena (nii vist võib ju teha?). Loodame muidugi, et ikka ei jää haigeks
Õhtul on väike tagasilöök: päeval tehtud läpakal pole heli, ja pole isegi näha, et heliseade masinas olemas oleks – aga kindlasti enne oli! Ja inimesel oli vaja just täna õhtul teha Skype kõnet :S Ja ei saa ma seda asja korda täna õhtul.
Kui Miia veel sööb, siis Kadi ei taha ei üht, ei teist asja. Lõpuks teen jooksu Meie poodi, et tuua mõned asjad mida ta süüa lubas...
Reede. Öö oli magamist väärt, hommik Kadiga sujub ja poole kaheksast sain juba istuda tööautosse ning võtta suuna Pärnu peale. Seal on vaja külastada klienti.
Tee pärnusse suurt midagi ei paku, ei suurt positiivseid muljeid ega ka negatiivseid. Suhteliselt üksiku autona sai liigutud ja omi mõtteid mõlgutatud. Aga ka mõtetest ei koorunud suurt midagi huvitavat
Kliendi juurde jõudsin enne plaanitud aega ja kolmas osapool polnud selleks valmis. Läks aega enne kui asjad said kliendi juures jooksma. Et lõuna oli käes, uurisin võimalusi. Reijo, kellega eile panime plaani lõunatamise, on kohtumisel ja tulla ei saa. Lendan siis Kaubamajaka BBQ’sse kus Jane töötab. Ja ta on isegi siin, kuigi mitte tööl, saame pisut juttu puhuda ja kohvi juua ning siis tuulutan juba Tartu poole tagasi.
Teel tuleb teha peatus, kuna üks klient on vaja Teamvieweri abil hädast välja aidata. Ja sõit võis jätkuda. Ilm oli ilus, teeolud head, alles Võrtsjärve põhjakaldal sadas midagi. Seal sajualas sai peale võetud ka üks noorehärra kes hääletas, vajas Väike-Rakkesse pääsemist, et tuli kutsekast ja liikus kodu – reede ju.
Linna tagasi jõuan kolme paiku, külastan klienti, pesen auto ja kobin kontorisse. Silmad on sõidust krussis, toss väljas ja pea tuikab :S Aga lahendatud saab ka eileõhtune probleem, nii et nädalavahetusele võib rahuliku südamega vastu minna.
Ja silmad on krussis terve õhtu. Ma isegi vahepeal pikutan ja lasen lastel seljas elada, aga ei muud kui et peavalu süveneb ja lõpuks tuleb tableti järele haarata :S
Täna läheme terve perega vara magama. Lapsed on eestoas ja uinuvad kiiresti.
TV3 uudistesaates oli täna küsimus: kas saate omale välismaa reisi lubada? Ma kaldun selles vastuse JAH poolele, sest paar korda aastas Tallinnasse sõita ma veel jaksan.
Laupäev. Lapsed ärkavad enne lapsevanemaid ja Miia hakkab süüa nuiama, ehk ei lase meil magada. Mõnda aega pareerime ära, aga siis tuleb ikka kohustuste juurde liikuda.
Mida täna teha, selles on küsimus. Pakun Viljandit, Miia Tallinnat, Kadi Tõrvat ja Kaja on erapooletu. Ja siis helistab minu ema ja küsib sama küsimuse :P Lõpuks otsustamegi Tõrva sõita.
Kaja arvab, et võtaks Tõrva kringli kaasa, seega sõidame pereleiva poole. Teel aga tundub, et auto kisub vasakule. Käime Statoilist läbi ja ongi 2,2 asemel 1,0 baarine rehvirõhk. Laseme rehvi täis, käime pereleivas ja suundume üle maantee Statoili, et kontrollida rehvi seisu - 1,8 baari. Selge, rehvil on probleem ja seega meil ka. Sõidan oma ametlikku rehviposti Käpp Grupis Saame teada, et rehvis on korralik kruvi sees, poisid on kiired ja osavad, nii et varsti juba saame oma teed Tõrva peale alustada.
Kuigi tahtsin, et Kaja sõidab, kartis ta, et teeolud võivad nigelad olla. Lubasin küll, et ei ole, või kui, siis alles peale Rõngut, aga sõitsin siis ise ja nii ka oli. Ilm on plusskraadis, teed on lahti lükatud ja soolatatud, nii et kui hakkakski pisike külmakraad ligi, siis teeolusid see ei muudaks.
Alustame minu ema juurest. Sööme, oleskleme. Siis aga jäävad lapsed emaga ja mina, Kaja ning Õnne käime surnuaial ning linna peal. Siis saavad lapsed Õnne juurde ja mina olen veidi veel oma ema juures enne kui Õnne juurde liitun.
Tõrvas, nagu ikka, uni hakkab ju kohe murdma kui kohale saad! Lõpuks viskasime Kajaga Õnne juures suisas siruli. Siis aga korjasime asjad kokku, viisime ema vanaema juurde ja tulimegi Tartusse ära.
Selline päev sai. Õhtul tuli Kaido Cristoferiga külla. Sai veel nii, et õhtuse multika ajal oli Kaido lastega ja meie Kajaga käisime saunas
Pühapäev. Täna hommikul ärkasid lapsevanemad enne lapsi, aga mitte oluliselt varem, me ei jõudnud alla minnagi kui elu ka teises toas peale hakkas
Kaja tahaks täna perega ujuma minna, aga vaadates piletite hindu ja teades sel kuul ees ootavaid kulutusi, ma selle plaaniga hea meelega ei nõustu. Aga midagi paremat ka välja ei mõtle ja ujumas pole me tõesti ammu enam käinud. Nii lähemegi Aurasse.
Auras on loomulikult mõnus. Oleme kokku kolm tundi ja Kaidogi tuleb Cristoferiga siia, kuigi ta ei teadnud, et me siin oleme Mõni tuttav oli siin veel.
Ülejäänud osa päevast ja õhtust olime kodus. Koristaime, seadsime elamist korda ja õppisime Kadiga koolitükke.