Esmaspäev. Eriolukord, kaugõpe, kaugtöö. Tulen seitsmest üles, toimetan, viin Kaja tööle ja tulen koju tagasi. Ma veel ei teagi kui meeletu nädal ees on algamas 
Ise lähen üheksaks töö juurde. Vaja majandada erinevate asjadega, serveritega, läpakatega ja veel terve rea pisiteemadega, et kaugtöö ja -õpe oleks kõigil lihtsam. Lõunani olen majas, siis lahkun.
Käin kebabist läbi, kuna kell on palju ja lastele oleks süüa vaja. Nüüd algab aeg kus ise teen tööd ja üritan Kadit õppima panna. See pole mitte kerge töö! Vajame kõik aega, et asjadega harjuda ja uue elukorraga raamidesse saada. Kadi õpetamine polekski probleem, aga Miia, keda tänasest enam lasteaeda ei vii, vajab ka pideval tähelepanu.
Hiljem toon Kaja töölt ära, läheme talle lastega järele. Sõidame Aardla ristini, siit edasi sõidavad teised koju ja mina lähen jooksule, joostes raudtee äärsetel kergliiklusteedel.
Sööme, teen puhkuse ja asun tööasjade juurde tagasi. Stuudiumi ja Classroomi sidumise eeltööd. Kui korra täna õpetajatele oma plaani mainisin, lennati kui mesilased peale ja hakati survet avaldama selle kiiremaks arendamiseks, sest kõik tahtvat seda just nüüd kasutada Muidu oli see suvetööde plaanides, aga noh, anname siis tuld!
Õhtul tulevad Mirtel ja Lisandra külla, jäävad ka öömajale. Ongi hea, et lapsi juurde tuli, saavad omavahel mängida ja saab ise tööd teha (Y) Ainus probleem oli nende magama jäämine, vaja on ikka lulli lüüa ja siis muidugi sosistada...
Toon siia välja presidendiproua häbitekitava kampaania: õhtul kell kaheksa istume kõik aknale ja paneme oma telefonil lambi põlema ning lehvitame kiirabitöötajatele... Kui Kaja sellest rääkis, olin ma esmalt ikka täitsa nõutu ja siis ajas asi nii naerma et ma ei või. Nõmedaim avaldus ja kampaania siiani selle inimese ja tema ametkonna poolt...
Aga midagi ilusat ka, Tartu LV vabastas lapsevanemad laste lasteaiatasust pooleteiseks kuuks.
Corona on tänaseks võtnud üle 7000 inimelu.
Teisipäev. Emmel tööpäev, mina kaugtööl kodus, lastega. Ärkan peavaluga ja üldse on veidi raske olla. Sööme ja toimetan tööasjadega. Kümnest algab mul konverentsikoosolek, õnneks paluvad lapsed kümme minutit enne seda, et lähevad õue 
Pakin nad riidesse ja saadan aeda, ise laskun konverentsi lainele.
Meil on tegelikult kriisikoosolek. Paneme mitmed suunad paika. Rõõm on näha, et kõik on tegelikult põnevil, avatud uuteks väljakutseteks, ja mis peamine – koostööks. Selline töökorraldus on kõigi jaoks uus, aga väljakutseid pakkuv, seega jagatakse igasugu töövõtteid ja nendega seonduvaid ressursse. Igav juba ei hakka!
Lõuna ajal tuleb Sigrid ja viib Mirteli ning Lisandra ära. Üritan panna tüdrukuid koos õppima: Kadi teeb oma koolitükke, Miia tegeleb minu juhtnööride järgi tähekuubikute ja tähtede kirjutamisega. Kõige selle vahelt tegelen ka jooksvate küsimustega oma töö lainetel. Keeruline on, aga saame kuidagi hakkama. Hiljem käime jalutuskäigul, nii et saame raudteejaama juures oleval mänguväljakul ka mängida. 
Õhtul toon emme ära. Emme hakkab süüa tegema, mina tegelen auto koristamisega. Selgub, et pean homme vanaema Tõrvast hommikul Tartusse tooma...
Tänane õhtu on telekavaba. Ma ei tea kuidas see nii läks, aga keegi telekat käima ei pannudki Vaatame Kajaga tema õppimisi. Siis aga lastele muinasjutt ja ise töölainele. Täna saan asjad nii kaugele, et Classroom saab Stuudiumiga seotud! Nüüd siis vaja hakata muid ressursse häälestama ja seadistama (Y) Aga seda ma täna enam ei tee, tegelen nädalakokkuvõttega 
Tallinnast läheb laev Romantika rahvale Poola järele Meie suur päästeplaan peale seda kui Poola, kuigi lubas, ei lasknud Saksamaale jäänuid konvoina üle oma maa.
Ja mis veel: Soome pani piirid kinni, lõpuks, olles üks viimaseid.
Kolmapäev. 6:15 tulen üles, teen kohvigi kaasa ja sõidan Tõrva. Kajal on täna koolipäev kaugõppena ja ta on kodus, seega ei pea laste pärast muretsema (Y)
Tõrvas sõidan ema juurde, liigume mamma Jutta juurde, võtame ta seal auto peale. Enne tuulutan auto ära ja panen endale igaks juhuks maski pähe. Tartusse sõit võib alata.
Vanaemal on jalgadel mingi lööve, see kiheleb ja ei lase tal magada. Ta olla juba neli ööd mitte maganud... Tema eas! Reedel käis Riina ema ja mammaga Tartus, siis võeti proovid, ja et näitajad olid halvad, siis suunatigi tänaseks haiglasse. Nii me siis sõitsimegi, vanaema vahepeal jutustas, siis suikus, siis jutustas, suikus...
Kuna haiglad on külastusteks kinni, siis läheb vaid ema mammaga haiglasse kaasa. Tal lubatakse saatjaks olla. Mina käin vahepeal koolis, võtan kaasa virna läpakaid mis õpilastele jagama hakkame. 
Kui emal asjad ühel pool, sõidan talle Raja tänava nahakliinikusse järele ja viin ta Lõunakeskuse juures olevasse bussipeatusesse, et ta saaks koju tagasi sõita. Kui juba jõuame arvata, et buss ei tulegi, kargab ta vaatevälja Ema ootab bussi esiukse juures, lahti aga tehakse keskmine uks. Tegemist on tasuta bussiga ja nii pole bussijuhiga kontakti luua vaja.
Ja siis tagasi koju. Hakkan läpakaid ette valmistama, samal ajal on Stuudium täis igasugu probleemikesi, nii et saab muudkui toimetada, mitmel rindel. Mul tavapäevadel ei ole ka nii suurt töökoormust kui praegu
Täna on Kajal mitu kooliasja konverentsina. On tehtav küll kui lapsed pidevalt kas lollitada ei taha, tähelepanu ei vaja või lihtsalt mänguhoos ei lärma :P
Vahepausil käime väljas jalutamas. Kadi läheb Kristinaga ja mina olen Miiaga. Väljas aga sajab, korralikult. Aga mis parata, värsket õhku on ka vaja. Miia muidugi kasutab kohe võimalust veega solkida ja toimetada, aga ma ei keela talle seda rõõmu, olgugi et ta üsna märjaks saab
Toas tagasi hakkab Kaja Kadiga õppima, mina laskun töölainele. Hiljem jalutan Miiaga meiekasse ja siis võtan õlle ette ja puhkan (Y)
Eestis teadaolevalt kokku 258 nakatunut.
Neljapäev. Õhtul hakkas pea jubedalt valutama, aga siis rohtu ei võtnud. Magasin sügavalt üheni, siis hakkas peavalu unenägudesse tungima. Viskasin kaks tabletti alla ja keerasin ette tuppa magama. Hommikuks, õnneks, oli jama möödas.
Kuna asjad viimastel päevadel kipuvad lappama ja peataolek hakkab mõjutama peresisest õhkkonda ja iseenda moraali, tegin tänaseks päevaplaani. Oluliselt organiseeritum ja mugavam!
Alustame hommikutoimetustega, siis Kadi õpib ja Miia ka, mina teen nende kõrvalt tööd.
Kümnest jalutame väljas. Siis lõuna ja tagasi õppimiste ning töö tegemise juurde. Vahepeal tuleb Kaja koju, mina aga lähen kella kolmesele jalutuskäigule lastega. Oleme nii Tiigi pargis kui kooli mänguväljakul. 
Üldiselt on olukord selline, et ükspuha mis tegema peab, teen mina vahele tööasju. Täitsa veider kus on ikka igasugu tegemisi! Pahatihti on asi ka selles, et ühegi teemaga ei saa korralikult, pikalt ja süvenenult toimetada. Vahepeal aga tuleb mitmelt õpetajalt/õpilaselt igasugu pisiasju ka vahele mis lahendamist vajavad. Nii et mul pole vahet, hommik, päev või õhtu – kõik sisustakse tööga ära
Kadi ei viitsi õhtul raamatut lugeda. Puikleb mis kole. Aga meil jäi teisipäeval laulmise tunni asi tegemata, ma päeva peale tegin endale selle nootidega ülesande selgeks ja pakkusin siis, et teeme laulmise ära, siis ei pea lugema. Ma küll uskusin, et ta ajab ka nüüd sõrgu vastu, aga ei, nõustus kiirelt ja nii saime asjad kenasti ära tehtud. Muusikast ma saan vähemalt aru, aga kõige raskem on õpetada jagamist. Noh, ei ole tegelikult ju midagi müstilist, aga et asi ära seletada, no selleks tuleb ikka ise mitu päeva uurida kuidas ÕPETAMINE käib... Ei ole lihtne see koduõpe...
„Mida öökullid öösel püüavad?” Miia: „Kummitusi!”
Kui igavus kannustab tegema: ema pani oma tütre tööd Facebooki välja https://www.facebook.com/piret.marmor/posts/10212828512947430
Tänaseks Eestis 267 nakatunut, 8 haiglas, eluohtlikku polevat.
Reede. Magan lastega nende soovil eestoas. Siin aga on õhemad kardinad ja juba kuuest kisub valgeks... Ei meeldi mulle valges magada
Kaja on ka täna kodukontori tööl. Paneme tema jaoks tagatuppa komplekti püsti. Ise aga toimetan eestoas ja üritan samal ajal ka üleeile kirjutatud päevaplaanist kinni hoida. Töötoimetuste tõttu asjad nihkuvad, aga üldjoontes saab järje peal olla.
Ehk siis asjad on keerulisemad kui eile. Täna on rohkem ka oma tööasjadesse vaja just süveneda, aga selles segasummasuvilas see lihtne ei ole. Samas midagi tegemata ei jää, lihtsalt aega läheb rohkem ja närvikulu on suurem.
Käime lastega hommikul ka õues. Sõidame ratastega ekaubsi juurde, seal lapsed saavad auru välja lasta. Kadi sõbranna on ka meiega, nii et siin teeme läbi ka nende koolitantsu harjutused (Y) Õnneks ilm soosib väljas olemist, päike paistab ja paitab põski. 
Küll päeva teises pooles käib üle üks rahelaadung ja siis on ilm kohe jahedam... 
Tööasjad õnneks sujuvad ja päeva teises pooles on kiirtoimetusi vähem. Saan lõpuks aega Ordist läbi käia ja kooli tellitud kõrvaklapid ära tuua. Käin ka Karl Bilderis põrandalakki ostmas – vaja toapõrandad kõik üle käia...
Vahepeal võtan aja nii maha, et upun kõrvaklappidesse. Tahan kuulata Lobjaka ja Vooglaidi saadet, ise samal ajal tööasju tehes. Õnnestub
Ja siis läheme taas lastega ratastega sõitma, Miia minu tagaistmel ja Kristina meiega liitumas. Väljas aga tundub olemine kole jahe, seega ei lähe me Tähtvere mänguväljakule vaid lähemale, Tamme staadionile. Staadioni aia taga aga selgub, et koroonaviiruse ohus on staadion ja tema ressursid suletud... 
Teeme plaanid ümber ja läheme raudteejaama juurde mängima. Miia aga külmub rattasõidust üsna ära ja ma kutsun Kaja talle järele, pole vaja külma saada ja haigeks jääda. Ülejäänutega aga olime natuke veel mänguväljakul ja siis tegime ratastega ühe suurema ringi enne kui Kristina koju saatsime ja ise kodustusime.
Lapsed soovivad jalavanni ja me ei keela neile seda. Muidu aga ülejäänud õhtu oleme kodused ja toimetame.
Laupäev. Hommik on valge ja päikeseline, kolm kraadi külma. Viin Kaja tööle ja alustan hommikut. Lapsed ärkavad ribu rada pidi ja hommik majas saab alguse.
Kui asjadega ühel pool, võtame Inna ja Reijo peale ning läheme väljasõidule. Käin välja plaani külastada Võrtsjärve. Sõidame alguses otse Rõngu Pagari poodi ja sealt juba liigume Võrtsjärve äärde Trepimäe puhkealale. Päike paistab ja soojendab, aga väljas on nullilähedane ja järvelt puhub kõle ja jahe tuul. Natuke siin oleme ja siis liigume edasi.
Käime limnoloogiajaama juures kus on ka Järvemuuseum Akva:rium. Täitsa inimtühi. Käime sadamakail ja jalutame pisut ringi. Lõpuks tuleb ka inimesi lisa. Muuseum on loomulikult kinni, seega kui me ringkäigu lõpetame, sõidame edasi.
Külastame Rannu õigeusukirikut ja liigume edasi Tamme paljandile. Ka siin jalutame ringi nii paljandi all kui üleval Siis sõidame Kurekülast läbi, külastame Rannu Püha Martini kirikut Neemiskülas, EAÕK hooletusse jäetud Kavilda Püha Aleksandri kirikut ja tuleme Tartusse tagasi. PILDIRIDA.
Lapsed mängivad, mina keeran puhkama. Kohe saabub ka emme, aga temagi puhkab. Ma vist poolteist tundi vedelen... Ja ega muud väga toimunudki. Õhtusöök, saun, siis laskusin töölainele ja teised kolisid magama
Pühapäev. Kuigi mulle tundus, et kõik teised on üleval, olin ma esimene üles mineja Aga kõik oli hästi, teisedki vedasid end jaokaupa üles
Täna teeme taas autoretke. Ilm lubas juba hommikul päikest ja päeva peale suuri muutusi ette näha ei olnud. Kui toimetused kippusid palju aega võtma, siis enne ühtteist saime ikka majast lahkuda.
Kus me siis käisime? Algatuseks Meerapalus. Vaatasime seal ringi, käisime Peipsi ääres teokarpe segamas. Järgmiseks peatuspunktiks sai Järvselja. Seal matkasime matkarajal ühe paraja ringi. Nautisime värsket õhku, ürgset loodust ja mõnusat tuulevaikust päikesepaiste saatel. Ja sellest piisas, sõitsime tagasi.
Meie reis võttis kenakese aja ja päeva parima osa. Nüüd sai kodus pisut puhatud ja toimetatud. Aga see polnud meie ainus majast väljas käimine. Hiljem käisin lastega Supilinna taga rannas, just siis kui päike oli horisondi taha vajumas. Rahvast oli omajagu, kõik jalutavad, puhkavad, lihtsalt on ja näevad jätkuvalt muretud ja rahulolevad välja. Ilusad päikeseloojanguvaated maalisid selle veelgi ilusamaks. PILDIRIDA.
Ja kell muudkui läks, sõime õhtust, teised vaatasid Maskis Lauljat ja mina toimetasin arvutis pilte ja muud.