Esmaspäev. Unes: Isa kutsus mind millelegi üles mida ma teha ei tahtnud kuna asi oli midagi okultset; asendasin kedagi koroonahaiget ja sain Kajalt sõnumi, et nüüd olen ise ka; Argo sõitis tankiga ja kõmmutas kus juhtus; Taukar ja Toome valasid mulle toitu krae vahele – mingi challenge; Kaidoga midagi toimetasime; keegi Ain sai isaks... Muljetavaldav ja inimesterohke maailm oli, mitte nii nagu praegu reaalses elus, kus tuleb kahte meetrit teistega hoida...
Kaja on tööl, meie kodused. Hommik viib kiiresti töölainele, samas annan õppimised ette ka Kadile ja Miialegi leiutan erinevaid ettevõtmisi. Asjad sujuvad, aga ajaplaani järgi õue ei saa minna. Õues on päikeseline, aga külm, nulli ümber. See null õues annab ka toas tunda, nii et lõpuks kütan elamise üsna palavaks 
Lapsed välja ei kipugi. Sööme ja toimetame edasi. Täna nad isegi mängivad ja päris hästi, ja seda just legodega. Aga ega me päris tuppa ei jää, käime ikka jalutamas ka. Viime pakendi ära ja teeme Karlova peal ühe ringi.
Sööme õhtust, siis saabub emme. Mina viskan natukeseks pikali – päev on ära kurnanud. Jah, kurnanud, ise ka imestan. Ja siis käin koolis. Vaja on paar klassi üle käia. Alguses mõtlesin seda homme hommikul teha, aga et Kaja on ka homme töö juures tööl, siis ma seda aega hommikusse ei mahuta, vaid käingi täna ära. Ja seda teen jooksuga sinna ja jooksuga tagasi, et pisut liigutada ka saaks 
Ja siis oleme kodus. Kaja langeb lastega legode soonele ja nii nad siis muudkui ehitavad. Miia aga väga ei viitsi ja pigem segab ning toriseb
Teisipäev. Ärkan, nagu ikka, enne kaheksat. Lapsed aga magavad rahulikult ja ma luban neil täna pikemalt magada. Õigemini Miia võib magada kaua tahab, Kadil peab piiranguid tegema, et õppimisega tegeleda. Ajan Kadi kell üheksa üles, aga ta ei saa mitte maast lahti. Viilida on ju nii mõnus! Sööb nii pikalt kui saab ja üldse ei taha õppimisega tegelema hakata... Läbi suure häda. Igatahes enam ma tal üheksani magada ei lase.
Sööme lõunat ja tahan, et Kadi minuga koos oma laulmist teeb. Vaja on Youtube laulu taustal järele laulda, sõnad on õpikus olemas. Tema aga lööb pisara välja, et tema ei taha ja ei hakka. No ma olin püha viha täis loomulikult, aga ei hakanud karjuma ega miskit. Lasen ta hoopis pausile mängima, küll me hiljem uuesti proovime!
Mõne tunni pärast võtan taas lauluteema ette. Juba on ta hoopis leplikum ja kui Miia mulle sülle tuleb ja üritab kaasa laulda, siis ka Kadi soojeneb ja lõpuks laulame laulu kaks korda täies pikkuses läbi. Ei olnud viga mitte midagi, kenasti laulis ja oli ise ka rõõmus. Kõik on ikka mõtlemises ja trotsis kinni.
Kolme paiku saabub emme. Läheme kõik aeda grilli tegema. Mina lõikan õunpuid, Kaja grillib Peale söömist saab pisut puhatud ja käin jooksmas. Vahepeal tekib Stuudiumisse mitu teemat õpetajate poolt ja tegelen siis nende abistamisega õhtuni välja. 
Vahepeal aga saab Kadi oma klassijuhatajaga telefoni teel juttu ajada ja isegi Miia saab ühe oma lasteaiaõpetajaga telefonis vestelda. Miiat on lahe kõrvalt vaadata, kohe selline asjalik ja muudkui jutustab mis on teinud ja kus käinud Sellised hetked annavad tõelist kosutust!
Kui lapsed magama saavad ja muinasjutud loetud, istun arvuti taga ja otsin Youtubest muusikat. Kosutan hinge, seda on viimasel ajal üha rohkem vaja teha.
Kolmapäev. Unenägude märksõnad: tellistest mõisa uks, autoga sai sees sõita, teisel korrusel olid vaimudest naine ja mees, vanad albumid laual, varastasin presidendi auto ja mantli ning Nõo kirikus sain temaga kokku ja seal oli mingi üritus. Lugesite märksõnu? Jah, tõsi, ma nägin meie presidendiprouat unes, ise ka imestasin. Ja ma keerasin talle paraja jama kokku, aga ta polnudki pahane...
Kaja on kodukoolis, tegeleb õppimisega, Kadi istutab end tema külje alla, sest mina olen matemaatikat õpetades pisut liiga kuri. Jah, olen jah, ma lähen kohe kuidagi eriti leili kui asjaga kaasa ei mõelda ja vastuseid hakatakse huupi laduma. Ega see Kajalegi meeltmööda ole, aga ta jääb vaoshoitumaks kui mina...
Poes on vaja käia. Algatuseks käin Rimis ja siis tuleb ka Prismas ära käia. Kahe poe peale saan kõik nimekirjas vajaliku kätte. Ja kui juba ringil olen, käin ka koolist läbi – vaja on sülereid juurde tuua mida õpilastele jagada. 
Kui ringid tehtud, naasen töölainele. Tegemist on palju ja kell läheb tormates edasi. Aga et asju peale ei tule, siis mingiks ajaks on kõik tehtud ja lähen lastega aeda. Lapsed mängivad, mina lõikan järgmisi õunapuid (nii palju kui oma redelilt kätte saan).
Tegelikult tekkis mul tööalaselt ka üks paras probleemipähkel. Kui Janar minuga ühendust võtab, suhtleme vist üle tunni aja enne kui jõuame järgmiste sammude paika panemiseni. On ülimalt hea kui on keegi kellega selliseid tõsisemaid süsteemseid muresid arutada! Tänan siinkohal Janarit, et ta viitsib nõustada ja kaasa mõelda (Y)
Pea vajab tuulutamist ja seega sõidame perega Salvesti juurde, et sealt siis edasi jalutada. Avastame uue elamurajooni Kvissentali kõrval ja käime uudistamas. Väga põnevaid maju on siin, osad tunduvad kõverad, aga kui otse vaatad on sirgu Lahedad optilised illusioonid PILDIRIDA.
Kodus tagasi asun aga järgmiste töiste sammude juurde, aga nendes jõuan vaid ajutiste lahenditeni. Mulle see aga ei meeldi. Kui juba kõik see maailm meil siin pahupidi juba pööratud on, siis olgu, anname hagu juurde! Toimetan poole ööni et saada kõik e-mailidesse puutuv nii kaugele, et Gmaili peale üle minna. Üheksa korda mõõda! No mõnda asja sai ikka mõõdetud ka, aga jõudsin nii kaugele kui tahtsin, nüüd saab veel ka homme jamada enne kui MX kirjete kallale lähen...
Neljapäev. Vaatamata adrenaliinirohkele õhtule magasin kui linnuke. Aga nagu tavaks, kaheksast olen valmis tööks ja kaitseks! Asun kibekiiresti töödega edasi minema. Eeltööd said eile, täna viimased seadistused ja peale lõunat suunatakse mu MX kirjed Gmaili poole...
Kaja on täna pereleivas, seega oma tööde kõrvalt tegelen ka lastega. Kõige raskem, nagu ikka, on Kadi laua taha õppima saada. Ta tajub mu tööga tegelemise ja süvenemise vajaduse ära ja üritab laveerida. Aga ma hoian tal silma peal ja üritan töölõnga kaotamata ka temaga tegeleda; ja muidugi Miiaga ka Miiaga on täna asjad korras kui tema lollused välja arvata :P
Kui tööasjadele saab jutt alla, läheme lastega jalutama. Teeme kenakese ringi raudtee ääres ja viime pakendi ära. Lapsed liiguvad tõuksidega ja mina teen jooksu, nii palju kui seda nende kõrvalt teha on võimalik. Miia kipub muudkui peatuma, tal on igasugu asjadega pistmist :P
Kahe kiire päeva töö vilju on õhtul näha (kuigi mitmete eeltöödega tegelikult sai juba alustatud enne jõuluvaheaega). Asjad toimivad. Mõned näpukad lahendan ära ja siis kirjutan kasutajatele pikki tekste töökorralduste muutuste kohta. Saan aru, et keegi ei tahaks enam muutusi juurde, aga laias laastus lähevad asjad tegelikult paremaks. Igatahes tööasjadega tegelen taaskord hiliste öötundideni, ainult vahepeal käin Kajaga koos poes, et pisut õhku saada ja laua tagant eemale
Reede. Täna oleme emmega mõlemad kodused. Ärkame juba seitsme paiku kui kass Kadi sahtli lahti kakub ja sealt midagi otsima hakkab. Viin kassi kööki kinni aga ega enam head und ei saa.
Viimased päevad olen väga hilja magama läinud ja päevad on pingelised olnud. Täna võtan vabamalt ja tegelen vaid kasutajatoega mida saab tänu viimase aja uuendustele omajagu.
Päev on põnev, küll sajab vihma ja lörtsi, küll paistab päike. Ja tuul on väga vali, see sasis juba eile õhtul parajalt puid akna taga.
Kadi õppida ei taha, koristada ka ei taha... Mängiks vaid niisama lolli ja lööks lulli. Vahepeal muidugi peab ka lulli lööma, lasen neil telekast panna Just Dance videoid, et las tantsivad. Tantsivadki, aga siis tekivad komplikatsioonid lugude valikutes ja lõpuks ka ei suudeta videos tantsijaid ära jagada: „Mina tahan olla see tantsija!” Ei, mina olen!” Ja räägi kuidas sa tahad, et te võite ju mõlemad tantsida ühe tantsija samme, aga ei, see neile ei kõlba!!! Absurdistan, nah!
Vahepeal lasen leiba luusse. Õue minek on plaanitud õhtu peale, aga sajab. Seega sõidame hoopis autoga paraja ringi linna lähistel ja maandume tagasi kodus. Miia saab taas tantsida, Kaja vaatab Grey’d, mina ja Kadi molutame niisama Molutama peab!
Jooksma on vaja minna, keha nõuab, las väljas sajab. Panen täna ka kõrvaklapid pähe, proovin, pole enne nii jooksnud. Ja teate kui mõnus see tegelikult on! Wolfheart ja Wintersun vaheldumisi, selline mõnus power annab jooksule justkui mahvi juurde
Kui teised magama saavad, olen mina taaskord arvuti taga – kus siis veel, eks ole! Ja kui arvutis asjad ära saavad, kaen pisut Ali G Indahouse komöödiat. Olen paar korda enne ka näinud, aga see on selline totakalt naljakas, et lihtsalt mõnus meelelahutuseks vaadata (Y)
Laupäev. Laste suure undamise kiuste jäin eile endale kindlaks, et ei maga nendega eestoas vaid magan tagatoas, sest tahan pikalt magada. Eestoas läheb vara valgeks ja ei saa pikalt magada. Nii nagu eile plaanisin, nii ka läks, ma magasin kümneni!
Täna on ilus ja päikeseline ilm, teen ettepaneku minna Tammeluha matkarajale. Ja sinna me ka suundume, ilusti ja kenasti, ilma eriliste viperusteta.
Ja siis algab meie metsaalune jalutus, kõigepealt mööda kitsukest jalgrada mis kord tõuseb, kord langeb, tihti on teel juurikaid ja langenud puid, aga keegi ei torise ja kõik on visad, Miia kõige ees 
Ja siis jõuame matkaraja algusesse. See viib üle luha, alguses sillana saarekesele ja sealt edasi laudteena. Laudtee kõrval on metallpostid mille küljes laudtee vastu maapinda on. Alguses ei saa ma nende postide mõttest aru, aga hiljem närin teema läbi: kui vesi tõuseb, tõuseb laudtee pinnale, siis need metallpostid hoiavad laudtee enam-vähem paigal, et see minema ei ujuks Nii lihtne teema ongi
Aga laudtee on muidu mõnus ja hea. Üks koht on märjem, aga saame sealt üsna kuivalt üle. Ja olemegi saarekesel millele teeme ringi peale. Siin on veel inimesi, aga vähe ja kõik hoiavad kenasti distantsi Matkame saarele vapralt ringi peale, kuigi mul vahepeal väga väsinud olla oli. Aga lapsed lasid kui auruvedurid! Ma täiega imestan, et nad ära ei väsinud ja mingit jonni ei tulnud! Matkasime lõpuks auto juurde tagasi ja pistsime nahka peaaegu kõik mis meil kaasas oli (väga vähe oli). PILDIRIDA.
Otsustasime Tartu poole liikuda üle Alatskivi. Kuskil metsa vahel tegime peatuse, sest meid tõmbas sinna kaevatud ja maakividega servatud veesilm ja nõiamaja. Siin oli ka mingi huvitav majake kus kõik istmed olid kiiktoolid. Vaatasime ja imestasime, et kes selle siia ehitanud on, aga ei mingit kirjajuppi me kuskilt ei leidnud.
Alatskivil käib Kaja poes ja toob meile süüa. Lossi täna enam vaadata ei viitsi, niigi on kell juba kolm läbi. Sõidame Tartusse tagasi.
Linnas teen kohe auto puhtaks. Lapsed sõid saia ja kõik on puru täis. Ja siis on toas puhkeaeg. Lapsed olid väsinud ja Miia lihtsalt kas jonnis või elas teistel seljas, nii lõime kõik vooditesse puhkama. Magama jäi vaid Kaja, teised lihtsalt kas vedelesid või toimetasid oma voodil. Aga sellest puhkehetkest aitas, hiljem olid kõik hoopis paremad inimesed
Ja ega siis eriti muud polegi. Käime Kajaga saunas ja vaatame lastega telest multikat.
Pühapäev. Mõnus öö. Kõik magasid, mingeid jamasid polnud, lasime kuni üheksani välja. Hommik on ilus ja helge, päike paistab ja päev Filosoofis algab.
Täna me väljasõitu ei tee. Õpime natuke Miiaga, Kadi loeb samal ajal. Siis lähen Miiaga õuele et harjutada rattaga ilma abiratasteta sõitu. Erilist progressi veel ei näe, aga jätkame selle teemaga.
Ka teised tulevad õue. Ehitan karusmarjapõõsaste alla kaste, et oksad maha ei vajuks ja teeme grilli. Päike paistab, aga kui tuul valjult peale puhub, on jahe. Seega hoiame endid tegevuses 
Ja siis tuli mul kole filmivaatamise isu peale. Aga Netflix on ikka selline mõttetu koht kust ma ei leidnud ühtegi oma lemmikfilmi! Kaja rõhus Telia filmilaenutusele ja sealt leidsime Talve. Vaatasimegi siis seda. Meeldis, väga meeldis, selline tore, mahlane ja lõbus. Ilusad värvilised kaadrid ka, suurel kinoekraanil oleks kindlasti vaateid nautida kenamgi veel olnud
Ja siis tuli töö juures käia. Tegin seda taaskord jooksuga. Suts sinna. Tegin vajalikud tööd ära ja sättisin tagasiteele. Uksel aga valvuriproua tegi suitsu ja jäime jutustama. Ka temale oli pähe torganud, et see koroona on justkui vanainimeste hävitamiseks vaid, kuna temalgi pole ühtegi tuttavat haiget ja millegipärast vanadekodud on just haigust täis... Aga oli mis oli, rääkisime mis rääkisime, tagasitee koju tegin pisut suurema ringiga, et jooksust ka üldfüüsilises mõttes midagi kasu oleks
Kodus oli riiete vahetus ja läksime perega aeda. Miia sai veel rattasõitu harjutada ja siis ronisid lapsed puude otsas, isegi Miia
Õhtul, kui lapsed vaatasid Maskis Lauljat, tegi Kaja õppetööd ja mina nokitsesin kodulehtede kallal