Esmaspäev. Äratus on varajane, toimetused käivad ja emme paneb asjad kokku. Täna sõidame linnast ära mitmeks päevaks 
Enne lõunat käin Kadiga arsti juures, näitame tema konnasilmad ette ja räägime psühholoogi teemadel. Näitan ka oma kanda mille paranemise peab arst väga ilusaks.
Sõidame Haapsallu. Paneme GPS’i tööle ja muudkui läheme. Muidu polnud häda, aga kohati ta saatis meid ikka kruusateidpidi ja mingeid kolkaid mööda. Oli mis oli, aga kohale me siiski jõudsime, kas kiiremini, seda ei tea, aga mugavamalt küll mitte 
Samas oli omamoodi põnev (Y)
Haapsalus on meil üürikorter vanalinna külje all. Väga kenasti tehtud korter ka väliselt kenasti korrastatud paneelmajas. Kõik on rahul.
Otsustame linna keha kinnitama minna, aga sellega meie kadalipp algab: lastele ei kõlba üks asi, ei teine ja kui lõpuks leitakse asi mida sööma soostutakse, siis tegelikkuses ikkagi ei sööda. Ma ei tea mille najal meie lapsed püsti püsivad...
Väljas on jahedapoolne, päike on loojumas. Käime korterist läbi ja liigume autoga promenaadi juurde. Külastame vaatlustorni ja käime promenaadi peaaegu lõpuni. Promenaadi äärde jäävad hooned on kenad ja suursugused, väga ilus. Üldse Haapsalu vanalinn ja vana linn on väga ilus ja hubane ala. Muidu aga Haapsalu ei ole ilus linn, kõnniteed on sinka-vonka, hoonestus ja planeering kentsakas – on, mida arendada. PILDIRIDA.
Teisipäev. Öö oli igati hea ja magamist väärt Kaja küll hommikuvalguses väga magada ei saanud, aga teised kõik magasid, kaasa arvatud mina (kes ka muidu valges väga magada ei saa).
Meie peatuskohast Metsa 49 on paari maja kaugusel Teele kohvik-pagariäri kus igasugu erinevaid saiakesi müüakse. Nii kui silmad lahti saan, saadetakse saiakeste järele Kõik saavad meelepärast ja hommik võib alata.
Puhkame pisut, paneme asjad kokku ja liigume väikesele shopingule Rannarootsi ärikeskusesse.
Peale poeringi sõidame Haapsalu raudtejaama uudistama. Väga uhke hoone ja perroon ja muidugi põnevad vanaaegsed vedurid-vagunid-liikurid Tahtsime siin ka muuseumi külastada, aga kahjuks oli see täna suletud.
Pealelõunal saame kätte oma uue majutuskoha võtmed Tallinna 6 aadressil. Lapsed tahavad puhata, nii jätame nad korterisse ja käime ise seal kõrval poes toidukraami hankimas, et kodus siis lõunasöök teha.
Kõhud täis siirdume lossivaremeid vaatama. Minu üllatuseks saab varemete vahel tasuta ringi käia. Küll külastame ka muuseumi osa, sest kui juba siin kaugel oleme, võiks ju ikka enamus asjad üle vaadata Ja ausalt, nagu ei pettunudki Ruumid olid põnevad, kirik oli muljetavaldav ja vaatedki olid kõige kõrgemas otsas kenad.
Nüüd teeme pisikese hingetõmbepeatuse: lastele jäätised ja meile Kajaga kohvid. Peale hingetõmmet teeme holmidel ringi, külastades ka randa. Ujuma päris me seal ei läinud, kuigi varbad said vette ja need tõdesid, et vesi on soe
Ja nüüd siis taas nö shoppame. Vaatame mitmed poed üle, siis liigume taas korterisse ja teeme ahjulõhet õhtusöögiks :P
Kell hakkab õhtusse jõudma, aga meil on veel meres ujumata. Sõidame Paralepa randa. Minul on aga jahe ja just meie jõudes kaob päike suure pilve taha. Nii istusin mina rannas ja teised käivad ujumas Pull oli veel selline, et päike tuli välja just siis kui autoparklasse tagasi saime...
Nüüd me sõidame ka Haapsalu lähistel pisut ringi: käime vaatamas Ungru lossi varemeid ja Uuemõisa mõisa. Siis aga korterisse uut päeva planeerima ja öömajale. PILDIRIDA.
Kolmapäev. Täna sõidame kohe hommikul Hiiumaale! Ärkame varakult, et jõuda kaheksasele praamile. Asjad sujuvad, kõik saavad kiiresti üles, asjad on juba koos, sööme pisut ja sõidame sadamasse.
Sadamaski meil muret ei ole – eile ostsime ju piletid ära. Ootame pea pool tunnikest ja varsti olemegi praamil. Meie tee Hiiumaale algab, mina lähen sinna kolmandat korda (esimesed korrad käisin üheksakümnendate alguses), teised on kõik esimest korda.
Laeva pealt maha saades sõidab autodekett. Möödujaid eriti ei ole, sõidetakse küll üsna aeglaselt, aga vastutulijaid on palju Meie plaan näeb ette Hiiumaale rannikut pidi ringi pealetegemise kellaringis, seega Suuremõisas keerame maha ja algatuseks uurin Suuremõisa mõisa.
Mõis on suur, nagu nimigi ütleb Teen talle ringi peale ja saan lõpuks sissegi, aga teised ei viitsi mõisa vaatama tulla, seega ma siseruume suurt ei näe. Seal oleks muidu saanud kõigil neljal korrusel ringi uudistada... Ehk järgmises elus õnnestub...
Järgmine peatuspunkt on Kassaris. Siin me kunagi klassiga kuskil rahvamajas ööbisime. Arvatavasti leidsin selle hoone ka üles, kuigi ma 100% kindel olla ei saa. Siit edasi käisime ka Sääretirbis.
Sääretirp on üsna pikk. Nautisime kadakaid ja eemal luhal hobuseid. Aga et päike leekis ja oli palav, siis me ei viitsinud lõppu välja minna (eks aeg ka surus peale). Nautisime natuke hoopis kivist merepõhja varvaste leotamiseks. Miia otsustas siit ühe kivi kaasa vedada, suur ta pisut oli, aga kaasa oli vaja võtta Hiljem selgus, et ta oli kivi nö vahetanud oma meigikotikese vastu välja, sest see jäi tal sinna rannale kust ta kivi võttis...
Ja siis edasi: Emmaste, Leisu, Vanajõe org. Siin sõitsime metsa vahele orgu vaatama. Oli kena kohake ja rahvast oli siin omajagu. Mustikaidki saime korjata ja süüa
Järgmiseks võtsime Kõpu tuletorni. Olen siin kaks korda elus olnud: esimene kord oli kinni, teine kord renoveerimises. Täna aga oli kõik lahti, käisime perega üleval ja siin tegime ka lõunasöögi.
Käisime ka Ristna tuletornis. Kahjuks olin ma Kõpus unustanud osta kolme tuletorni pileti ja siin ei saanud kaartiga maksta... Noh, uudistasime siis vaid väljast. Tuletorn tuletorniks, aga siin olid põnevad puit- ja kivihooned.
Järgmine peatus Luidja rannas. Siinne liiv küll ei laula, aga krudiseb kohati huvitavalt. Miia meil muidugi kakkus riided seljast ja käis ka ujumas, kuigi ilm polnud väga soe, tuul puhus ja vesi jahe oli. Tema aga nautis Lahe tegelane see meie Miia!
Tahkuna tuletorni juurde viib kurviderohke ja küllaltki kitsas asfalttee. Aeglased sõitjad võtsid ise kenasti tee äärde ja lasid kiiremad mööda, aitäh neile! Lastele lubasin, et Tahkunas saavad adruhaisu ninna, nii kui kohale jõudsime, oli esimene küsimus, mis siin haiseb Aga ei midagi ületamatut. Siin tuletornis käisime Miiaga kahekesi. Kaja ütles kohe ära, et tema ei julge, Kadi tuli suure palumise peale torni esimesele platvormile, tegime pildi ja nii ta emme juurde kadus Aga ei imesta, torn on seest üsna hämar, metalne ja kurjakuulutav Ma ise mõtlen, mis tunne siis on kui tormituuled uluvad ja vihmarajud vastu torni peksavad Aga jah, käime Miiaga üleval ära – Miia on ülijulge! Mul pidi süda seisma jääma kui ta üleval kahest aiakese pulgast kinni võttis ja pea vahelt välja pistis!!! Siit edasi ma ei suutnud enam tornirõdul olla, tekkis kohutav hirm lapse pärast! Ma oleksin võinud seal tavaolukorras julgelt ringi käia, uudistada, pildistada, aga Miiaga koos hakkasid mingid muud instinktid tööle – psühholoogid oskavad kindlasti seletada.
Ristimägi on koht kus kahel eelmisel korral on käidud, ei saanud ma ka omasid siit siis mööda vedada Käisime, külastasime, saime oma emotsiooni kätte.
Kärdlast ootasime midagi enamat, aga see oli üks mitte midagi ütlev väike ja madal linnake. Kesklinn on hetkel uuenduskuuri läbimas, aga selle ääres olevad vanad hooned ootavad kosilasi. Käime siin ka postimajas Kautsidele postkaarti saatmas (nagu nemad meile saadavad).
Eelmised korrad olen külastanud ühte kivimürakat, arvatavasti Kukka kivi. Üritasime seda ka leida, aga metsateed läksid kitsaks ja pikka maad jala ei viitsinud enam keegi käia. Hakkasime hoopis otsi kokku tõmbama, arutledes, kas Miia kotikese järele Sääretirpi viitsime minna või jõuame hoopis poole tunni pärast väljuvale praamile. Toss oli väljas, Kaja läks rooli ja nii otsustasime minna poole kuuesele praamile.
Praamile jõuame kenasti. Kõik on õnnelikud. Kaja ja Kadi istuvad praamitekil ja naudivad peale paistvat õhtupäikest. Tahaks isegi sooja ja päikest nautida, aga prillid jäid autosse ja päike on liiga ere koos merepeegeldusega... Nii oleme Miiaga siin ja seal.
Täna on otsus kindel – sõidame Tartusse ära, ööbimiste peale läheb palju raha ja emotsioonikarikas on seks korraks täis. Kunagine hea ühikasõber Katrin, kelle juures me algselt ka öömaja plaanisime, ei luba aga meil Haapsalust lahkuda enne kui me ikkagi tema juurest läbi käime Et me saame mõistlikul ajal mandrile, siis otsustame enne Tartu sõitmist Paliverest läbi käia. Üks peatus tuleb kaubanduses ka, Kajale on jalanõusid vaja ja külakostki oleks abiks.
Öömajale sättiva päikese saatel jõuame telefoni juhatusel Paliverre otse õige koha peale. Katrin juba ootab meid ja võtab rõõmuga vastu. Me pole ju 20 aastat näinud! Ajah, aegajalt oleme helistanud, aga see on ka kõik. Nüüd siis ’ülevaatus’ tehtud ja võib öelda, et väga tore kohtumine sellise aja tagant. Sõime arbuusi, aiasaadusi, vaatasime üle aiapidamise ja majapidamise. Ainult koer ei saanud asjast osa, tema pandi Kadi pärast ketti. Ja Miia kinkis siia oma Hiiumaalt kaasa toodud kivi ära
Ja siis algas tagasitee. GPS suutis meid taas solgutada ka kruusateid mööda, aga lõpuks me ikka koju jõudsime. Vahepeal sõitis Kaja, lõpuotsa Tallinn-Tartu maanteel sõitsin ise. Koju jõudsime pisut peale südaööd PILDIRIDA.
Neljapäev. Kuigi südaööl saabusime, ärkavad ärksamad enne üheksat. Kaja käib Miiaga poes ja meie Kadiga magame edasi ning ärkame kümnest. Siit edasi ehitame tagatuba ja molutame, hiljem grillime aias lõuna-õhtusöögi.
Kadile tuleb täna külaline: Stella. Käin lastega mänguväljakul. Hiljem aga otsime üles õhkmadratsid ja laseme need täis. Suured tüdrukud saavad ühe madratsi peale ja on ehitatavas Miia toas, Miia saab väikese madratsi ja magab meie kõrval eestoas. Kui kõik magama keeravad, olen mina arvutis ja lahendan probleeme.
Reede. Eile olin südaööni üleval ja üritasin ühe veebilehe aegluse probleemidele jälile saada. Ei saanud. Ja nüüd on hommikul kole raske ärgata.
Lapsed ja Stella mängivad, meie emmega hakkame edasi ehitama. Täna on kuidagi tervise koha pealt imelik olla, aga õnneks läheb see mõne aja möödudes ikka üle.
Lõunaks teeb emme söögi, siis sööme ja meile saabuvad külalised: Siiri ja Liis. Nemad on need tüdrukud keda Kaja aastate eest Soomes hoidmas käis. Igatahes lähevad kõik lõpuks linna peale ära ja mina toimetan taas tagatoa kallal.
Kuueks olen asjad kokku saanud ja toadki ära koristanud. Siis saabuvad teised linnast tagasi. Molutame ja puhkame. Kui külalised lahkuvad, liigun läpakaga aeda kirjatöö kallale.
Laupäev. Täna ehitame ka pisut, aga ei midagi tõsist. Täna läheme hoopis kodust ära Paneme ühe masinatäie pessu, et see enne minekut õuele viia. Samal ajal paneb Kaja asjad kokku ja peale südapäeva saame leegid peale, käies enne Maximast toidupoolist kaasa võtmas.
Ja siis sõidame Setomaale Ostrovasse festivalile. PILDIRIDA.
Täna mängisid Tammeka ja Narva Trans ning seisuks jäi 2:2. Viik on hea, kindlasti parem kui kaotus.
Riia linn tegi kena žesti Tartu autovabaduse peale, tehes kuuks ajaks Tartu tänava autovabaks!
Pühapäev. Täna ehitame terve päev, sest elamine on vaja valmis ja korda saada. Laias laastus suuremad tööd saavadki oma lõpu.
Kroko suhtleb lõpuks Ma eile saatsin talle Ostrovast järjepanu sõnumeid mis kuidagi vastust ei saanud 
Õhtuks saabub kustumine. Tahaks nüüd puhata ka lõpuks! Võtan siidri ja istun lihtsalt aias, ’täna õhtul vaikselt ma kuulan, kuidas taas kasvab rohi,’ kui DND’d tsiteerida . Kand ka täna kuidagi valutab ja tulitab, ju eile tegin kontserdil liiga.
Kajal on kõhuhädad ja korraks ka palavik. Endal ka kõht täna imelik. Ei tea kas eile saime mingi jama kaela? Toon kõhurohu nimega Coca-Cola
Täna saavad asjad nii kaugele, et lapsed saavad veeta esimese öö oma uutes tubades. Nende voodialustega pean veel tegelema, aga praegu saavad nad juba seal olla (Y)
Täna on see kurb päev kus Kajal saab kaks nädalat puhkust läbi. Läks nagu niuhti! Endal on kaks nädalat veel minna, koos lastega loomulikult!