Esmaspäev. Kaja läheb täna õige vara üles ja teeb bubertit. Nimelt on Miial lasteaias Läti toitude päev ja nii teevad lapsevanemad erinevaid lätlaste toite kaasa.
Käime Madisega ujumas. Jõuame tavapärasemast ajast nii kümne minuti jagu hiljem ja kohe on rannas hoopis teine pilt: inimesi on oluliselt rohkem ja parklagi kipub täis minema 
Tööpäev on tegemisi täis. Toimetamisel on päris palju teemasid ühel ajal, nii jooksvad teemad kui arendusteemad, lisaks erinevate eelolevate ürituste teemad.
Õhtul kodus sööme-toimetame-puhkame. Ilm on pisut nutusem ning hämaram, seega majaseinte vahelt välja liikumisi ei ole.
Hilisõhtul on trenn. Täna on see rahulikumat laadi, ei saa korralikult nahkagi märjaks 
Poisikeste jutt tänava pealt: „...Sergei tahtis Tomile lõuga anda, aga Tom ei tulnudki kooli...”
Teisipäev. Koolis on õpetajate koostööpäev. Õpilased on kõik distantsõppel. Ehk siis väga vaikne päev lärmakuse poolest. Tööde poolest aga pole nii vaikne ühti, saangi tegeleda asjadega mida tundide ajal klassides teha ei saa. Kokku tuleb üsna palju mööda maja ringi joosta.
Pealelõunal on juubeli-sünnipäevade pidamine aulas. Kaks inimest said 40 ja üks 70. Selline mõnus magus kõhutäis peale lõunasööki.
Täna teeb Akros ettevalmistusi MHG Tartu kaasava eelarve projekti nr 7 promopäevaks. Kahe tamme vahele üle jalgpalliväljaku tõmmatakse tasakaaluliin mille peal Tauri Vahesaar neljapäeva show teeb. Päris tükk tegemist, et see asi üles saada, sisuliselt terve päev toimetusi.
Täna on Miial sõbranna külas Kui Kaja lasteaias Miial järel käis, võeti ka Helena kaasa. Helena on üsna rõõmsameelne tüdruk, mängis nii Miia kui Kadiga (Y)
Hiljem viime Helena koju ja käime ise kahes Sõbralt-Sõbrale poes, et leida endale kahte tooli. Ideeliselt ka leidsine, aga 25 eurot kasutatud ja kõpitsemist vajava tooli eest pidasime pisut paljuks. Vaatame veel veidi ringi
Täna saime teada, et ema on esitatud elutöö preemia kandidaadiks. Ema sai sellekohase e-maili. Küll ei saanud me sellest aru kas ta ka edasi valiti või mis värk sellega täpsemalt on. No vaatame, kolmandal septembril on vist sellekohane üritus.
Kolmapäev. Tänane hommik on ujumise hommik, aga täna on meil uus liituja: Eleriin (sotsiaalpedagoog koolis). Tema tuleb sellist ettevõtmist tegema esimest korda. Arvab alguses, et tema läheb kindlasti suure kiljumise saatel, nii et annab Madisele fotokagi näpu vahele etteastet jäädvustama. Tegelikkus läheb aga hoopis teisiti: Eleriin läheb vette nagu käiks seal iga päev Novot siis, nüüd on meil kolm hommikust ujujat (Y)
Tükil ajal pole tähele pannud kõrvus vilisemist (viliseb nagu vene teleka lambid). Täna aga hakkab ühel hetkel vilisema. Huvitav, kas see veider jama on tagasi tulemas?
Koolis toimetan VPN’i üleviimisega teistele alustele. Seadistamine koos domeeniga sidumisega õnnestub, aga ära siiski ei ühenda Ega ma eeldanudki, et asi kohe tööle hakkab Eks tuleb edasi tegeleda. 
Õhtul käime jalutamas. Äkki näen Aixi teisel pool Riia tänavat ja paistis, et ta helistab kellelegi. Tervitan teda üle tänava ja selgub, et mulle ta helistabki (ainult et minu telefon on kodus) Ja siis ta liitub meiega ning lõpuks sõidame koos ratastel Akrose juurde kust tema edasi koju liigub.
Täna saabub treener Kristjan meil pisutise hilinemisega – käis elu esimesel langevarjuhüppel. Rahulolu ja uudsuse võlu on tema olekust kenasti näha Näis, kuna ise nii kaugele jõuab Aga see selleks, täna õpetatakse mulle uus trikk: istud jalad ühel pool, kiigud liinil hoo üles ja siis hüppad jalad teisele poole liini. Näiliselt lihtne ja tegelikult ka üsna lihtne teha kui mõlemat pidi istuda ja kiikuda oskad (ma veel päris hästi ei oska).
Neljapäev. Eleriin ja Madis leppisid kokku, et lähevad ka täna ujuma. Kui kooli jõuan, püüab Eleriin mu kinni ja uurib kas ma ikka ei tule. Ja siis mõtlesin, et mine sa seda homset hommikut tea, et käiks ikka täna ka. No ja nii me siis kolmekesi ujumas käisimegi.
Täna käisin saksa keele tunni ajal klassis abis arvutit putitamas ja teate, mul hakkasid külmajudinad üle selja jooksma kui õpetaja klassiõpilastega saksa keeles rääkis. Täitsa õudne milliseks saksa keele pelgajaks mind mu oma kunagised õpingud on viinud. No kohe kuidagi eriti ängistav ja hirmus oli :O Mul on vist saksa keele foobia.
Täna on siis Tartu kaasava eelarve hääletuse stardipäev. Akros on meile aeda üles tõmmanud kaks madalat liini, ühe trikitamise liini no ja siis selle show tegemise liini. Katsetan natuke trikika peal mõningaid harjutusi. Liin on aga liiga lõtv, et mind keskel liivakasti kohal kenasti hüppama panna. Otsustan seda siis rohkem liini servas teha. Ja see on viga. Peale paari katsetust kaob tasakaal, saan kätega liinist kinni aga kukun üle selja alla. Tõmban ennast võimalikult kägarasse liini poole, et äkki liin ei vaju nii madalale et peaga vastu maad lendaksin. Aga vajus, vajus suisa nii palju, et käisin turjaga vastu maad. Et olin aga kägaras, siis selle matsuga murdis just keskselja selgroogu ja kõhu pealt ribide alt. Lasin liinist lahti ja ajasin end vaikselt püsti. Hing oli kinni ja üritasin väikeste hingetõmmetega hingamist taastada. Eks olemine oli valus ja kohe ei hakanud aru saama kas kuskilt ka päris katki on. Kui hingamine taastus, siis tundus, et roided ja selgroog on vist ikka terved. Kehalise õpetaja Saime nägi mu piruetti pealt ja ütles, et õige tulemuse saan alles hommikuks. Aga polnud midagi, olgugi et valus oli, sain kenasti üritusest osa võtta ja hiljem ka teisi liini peal õpetada ning aidata.
Slacline show Tauri esitluses oli muljetavaldav. No ta tegi ikka selliseid trikke mida ma poleks osanud arvatagi, et teha saab Tauri oli ämblikmehe kostüümis ja see meeldis lastele kohe eriti. Kui ta showga ühele poole sai ja kommenteerimislaua juurde tuli, olid lapsed massiga tal järel ja ümber Väga lahe ja võimas üritus sai kokku! 
Üks tore juhtumine ka täna. Nimelt tuli ühes klassis kaks korda käia, sest arvuti oli välja lülitunud ja ei käivitunud. Esimene kord vaatasin, et keegi on toiteploki nuppu näppinud, lükkasin õigesse asendisse ja kõik oli lahendatud. Mõni tund hiljem, taas masin pime ja ei käivitu. Lendan kohale, taaskord lüliti mitte sisselülitatud asendis vaid poole peal. Siis avastasin, et laua tagasein on täpselt sellise kõrguseni, et kui masinat lükata laua all vastu seda seina, siis serv vajutab lülitile Lihtne ja napakas probleem Nüüd sai asi nii, et serv enam lüliti ligi ei saa.
Teine probleem, mis tekkis, oli juba pisut kehvem. Ma ei tea mis valemiga, aga HDMI isasel otsal on sisemise osa klemmid kuidagi põhja ära murtud ja nüüd ei saa projektor infot kätte. Kõige lollim on asja juures see, et kõnealune klass sai alles eelmisel suvel täis remondi ja kaablid veeti kõik seinte seest ja põrandate alt. Kuidas nüüd sellist kaablit vahetada? :S
Õhtul sõidan rattaga koju, aga kukkumisest saadud põrutus annab iga mügarikuga tunda. Ei ole kõige parem seis...
Täna avati Tartus KFC ja mõtlesime siis, et läheme kaeme selle üle. Teel saatis meid väga põnevat värvi päike! Kaja üritas telefoniga mõne kaadri ka saada, aga midagi head sest ei tulnud. Nimelt mingid liivad ja põlengute tuhad on atmosfääri kõrgetes kihtides ja need joonistavad siis päikesest põnevaid värve. 
KFC juures aga oli hullumaja. Drive-in järjekord oli üle mõistuse pikk ja ega seeski midagi meeldivat ei olnud. Loobusime. Vähemalt sain ma Bauhofist kruvid mille ostmist juba nädal aega olen oodanud. Kahe kruvi saamiseks tuli loovutada kaks eurot ja sain neid kruve kakskümmend viis tükki No mis teha, väiksemat pakki ei müüdud :P
Veel hilja õhtul käib Kaja Maximas, sest seal oli WC paber soodushinnaga. Tagasi tulles kutsub ta meid kõiki õue täiskuud nautima
Reede. Kuigi öö oli ühes asendis magamisest pisut rahutu, sain ma ikka magada ka ja õnneks hommikul valud rindkeres suuremad ei olnud, pigem väiksemad. Siiski tuleb veel veidi endal silma peal hoida ja väga rahmeldada ei tasu.
Kohe hommikul tegelen eilse ürituse droonivideoga. Kahjuks aga Youtube ei luba mul seda üles panna kuna valitud heliriba käis autoriõiguste alla... Tuleb midagi ümber mängida.
Lõuna ajal olen läpakaga fuajees, et rahvas saaks Tartu kaasava eelarve raames hääletada. Seis on aga nigel, sain vist neli häält ja needki olid õpetajad. Asi selles, et meie kooli õpilased on arvatavasti pooled mitte-Tartu elanikud, lisaks saab hääletada alles 14 aasta vanuselt ja olgem ausad, kellel lastest on kas Mobiil ID või ID kaart koos paroolidega käepärast...
Täna tuli meile majja režissöör ja stsenarist Tanel Toom koos seltskonnaga. Üritus oli mõeldud abiturientidele ja teemaks loomulikult Tõde ja Õigus. Selle raames taheti mingeid videoid näidata. Teades, et klass, mis selleks valiti, ei kannata projektori osas mingit kriitikat, palusin õpetajatel teise klassi peale end ümber rääkida – sinna kus ikka korralik ja suur digiprojektor on. Asi õnnestus ja õpetajad olid kvaliteedi üle väga rahul.
Kantseleis olles näen aknast kuidas kehalise kasvatuse õpetajad üritavad lastega tasakaaluliinil harjutada. Lendan kohe platsi ja teen algõppe nii õpetajatele kui õpilastele Nüüd neil ka asjad selgemad. Üks õpetajatest tahab lapselapsele sünnipäevaks nüüd tasakaaluliini soetada
Ka see kümne meetri kõrgusel olev tasakaaluliin on alles. Kristjan on täna ühe väljamaalasega kohal siin trenni tegemas Taurigi pidi mingi hetk harjutama tulema. Et kui juba liin sai üles tõmmatud, siis miks ta kohe maha võtta kui võiks veel häid ilmasid ära kasutada ja trenni teha (Y)
Mitu päeva tagasi leppisime kokku, et reede õhtul teeme õhtusöögi Kolmes Tillis. Ja selle viime me täna ka täide. Mõnus äraolemine, hea kõhutäis ja hea tuju. 
Ülejäänud õhtu oleskleme. Selg teeb valu ja seega ma eriti ringi hulkuda ei taha. Unele saadavad Kariibimere piraadid (Y)
Laupäev. Lapsed ärkavad enne seitset juba üles. Kaja pole veel tööle lahkunudki kui elu majas on alanud.
Hommikul saab toimetatud erinevate koduste toimetamistega ja samal ajal ka vanaema albumi pilte skänneeritud.
Üheteistkümnest liigume Crossfiti. Lapsed jäävad trenni ja mina sõidan Aardlat pidi Turu tänava poole, et minna vastu Kaidole kes parasjagu poolmaratonil jookseb Teen mõned kaadrid seal, siis jõuan liikuda ka Teguri tänavale ja veel mõned kaadrid võtta
Lapsed teevad trennis mõlemad kenasti kaasa. Lausa lust on kohe vaadata. Mul on väga hea meel, et treener on ka Miia kenasti kontrolli alla saanud. 
Peale trenni võtame Siriusest kanatiivad ja liigume koju. Sööme ja puhkame. Ja siis hakkavad õhtused plaanid Valga osas lagunema. Tõnul tuleb ootamatu töö vahele ja nii muudame tänase külastuskäigu hoopis homse peale. Toon pereleivast Kaja tellitud külastus-kringli koju ja vaatan Tammeka – Narva Transi vahelise kohtumise teist poolaega, samal ajal ka albumeid digitaliseerides. Mäng on täitsa tubli, jääb kahjuks/õnneks väravateta ja seega kummalegi meeskonnale üks punkt tabelilisa.
Emme jõuab vahepeal koju. Nähes, et kellelgi mingit head aktiivset mõtet ei ole, keerab puhkama. Nimelt on Miia väsimus sellises seisus kus ta on jorisev ja konfliktne, emme üritab ka teda unele kaasata, aga Miia ei võta vedu :P
Pärast käime jalutamas. Läheme täiesti plaanivabalt ja sihita välja – vaja on värsket õhku ja liigutamist. Jalutame lõpuks alla linna, Käime ja vaatame raeplatsil kuidas tänase jooksu finišit kokku korjatakse. Käime ka Kvartalis ja Taskus, aga need on sellised kiired käigud. Taskus, muuseas, on pea kõik istumisvõimalused vahekäikudest ära korjatud, aga ma just oleks mõnuga istunud kuniks naispere riideid valis :S
Linnast koju sõidame bussiga ja jääme koduseks. Vahepeal käin üksi saunas ja teised vaatavad parimate õpetajate galat ja multikat.
Miia ja Kadi mängivad omavahel, enamus baarist ja baaritoitudest on väljamõeldised. „Kas siin või kaasa?” „Kaasa!” „Ei kaasa ei saa. Mis mahla? „Õunamahla!” „Õunamahla kahjuks ei ole.” Ehk isegi kui kõik on mängult, ka siis saab olla nii, et mõnda mahla ei ole ja et sööki kaasa ka pakkida ei saa :P
Pühapäev. Ärkan mingi kuue paiku. Üle tänava töö käib ja elamine on müra täis. Aga tegelikult häirib mind rohkem selg. See on öösel kole valusaks jäänud ja ma käin valuvaigistit otsimas. Ja nagu klassika, köögis rohtu pole Minu kohmitsemiste peale eestoa kapis ärkab Kaja. Saan rohu ja lisaks määrib Kaja ka Diclac’i ja ma keeran diivanile. Ja just kui uni hakkab kuidagi mõjuma, ärkavad lapsed üles...
Täna sõidame Valga linna, läheme Kaja poolvennale Tõnule külla. Peale kümmet saame siit liikvele. Kaja sõidab, mina vaatan kinnisvara. Ilm on hämar, suurt midagi ei saja, aga maa on pidevalt märg Kui oleme Puka teeotsast möödas, leian ühe kena majakese just Pukas mida tahaks isegi näha. Eks vaatame, äkki tagasiteel.
Valgas käime Maximas ja siis liigume Tõnu juurde. Lapsed mängivad, täiskasvanud jutustavad. Jutud on seinast seina ja kell muudkui tiksub, kiirelt tiksub. Kolm tundi tiksub täis nagu nalja!
Tartu poole sõidame üle Tõrva. Ema soovis, et me läbi käiks, sest siis ta saab Kadile eeloleva sünnipäeva kingituse ära anda. Algatuseks käime aga Õnne juures (naispere tahtis metsapeatust). Õnne on kodus väga kurb – Tossu on haige ja vaevleb :S Käime temaga poes ära ja siis liigume mamma Jutta juurde.
Õnne juures trepist alla tulles olen süvenenud telefoni. Selles majas on aga trepid mingi veidra lisaastmega ja mingil hetkel astun kogemata kaks sammu korraga ning põlvest käib kole raksaks läbi. Kurat! Kas nüüd on põlv ka peale selja kutu? Veel ei tea, kergelt tuim on ja ülemõtlemine ei tee olukorda kuidagi kergemaks... Eks me näe.
Ema on mamma juures, aga ta tuleb ise koridori, sest mamma juurde ta meid sisse lasta ei saa (tervislikud probleemid). Ema näeb üsna kurnatud välja ja ega ta seda ka salga – vanaemaga toimetamine on liiga koormav.
Otsustame Pukas ka maja üle vaadata. Helistame omanikule ja meile korraldatakse kohapeale ettenäitaja. Nii siis maandumegi järgmiseks Pukas.
Vanem härrasmees võtab meid rõõmsal olekul vastu. Näidatakse ette kõik mis näidata on. Me oleme Kajaga nähtu osas väga rahul. Nüüd on vaja põhimõtteline otsus teha sest see oleks üsna pikaajaline plaan.
Tagasiteel Tartusse vaatan, et kell on kole palju saanud. Mul ju kella kuuest ’kitarrikool’ ja kell on linna jõudes kuus saamas. Nii sõidan kooli juurde ja teised liiguvad autoga koju edasi.
Kitarritunnis on meid alguses kolm: Martin, Heiki ja mina. Peale mõningast mängimist liitub ka Vello. Kaks tundi läheb ka sel korral väga kiiresti. Saalis on jahe ja mul on külm olla, sõrmed suisa jääs. Igatahes peale kaht tundi leegin koju. Teen ka jooksu, et testida põlve ja vaadata kas seljatrauma joosta laseb. Lasi küll, põlvel polnud nagu midagi viga, aga selg andis kergelt iga põrutusega tunda.
Kodus on Miia juba pesus käinud, siin on soe ja soe söökki on pliidil. Koju on alati hea tulla!