Esmaspäev. Tere nädala algust! Kergelt hämar hommik algab majas vara. Minu neljapäeval kukutud selg jääb hommikuks valusaks ja ma kolin diivanile. Kass hakkab seepeale ringi uudistama ja ajab Miia veekruusi ümber ning lõhub selle ära. Nüüd on ka Miia üleval ja kohe heliseb Kaja äratuskell. Nädal Filosoofis on alanud.
Kaja on omadega korras, Kadi on igati normis, Miial kipub nina vesiseks, ei tea kas siin on nüüd nohu algus ja kas see hakkab ees olevat nädalat ka kuidagi mõjutama. Mina lakun oma ’seljahaavu’ ja tuimavõitu on ka eile raksatanud põlv. Asjade sellised seisud teevad kurvaks, sest traumad on ikka üks äraütlemata paha asi.
Koolis on täna õpetajate päev. Enamus õpetajaid peavad majja tulema enne keskpäeva, kantselei ja minagi oleme aga hommikust saati kohal. Minul asendajat ei ole, aga kantselei omadel on ja seega kantselei töötajad on täna nö kodutud ja peavad endale koha majas mujale leidma 
Nii nad siis konutavad fuajees, hiljem raamatukogus :P
Huvitav on õpilasi õpetaja rollis näha. Kõik on nii tähtsad, iseteadlikud Direktoriks on meesterahvas ja ka õpetajatekski on noorehärrasid palju. Ja kool samal ajal käib, mingit kisa klassiruumidest ei kostu, nii nagu olema peakski
Lõuna paiku on õpetajatele peetav aktus. Abituriendid peavad. Alguseks kohv ja koogid, siis tänusõnad, kahoot, nabatants, millest õpetajad osa pidid võtma ja paar muusikalist etteastet.
Päeva teises pooles on aga kogu kooli personalil asja Delta keskusesse. Siin peetakse meile digiõppe teemaline seminar, hiljem tutvustatakse maja. Peale ringkäiku, mis midagi erilist endas ei kätkenudki, pidas Ene väikese õpetajatepäeva kõne ja edasi võis asuda suupistelaua taha head-paremat nautima ja veini mekkima Pooled rahvast istusid õuel, siin oli Delta maja ja Emajõe vahel õhtupäikese käes ülimõnus ja soe olla! 
Üritus läbi, liikusid kõik kiiresti isiklike toimingute juurde. Väike laudkond koos minuga veel jäi, aga eks meilgi oli lõpuks aeg lahkuda. Hüppasin ratta selga ja kihutasin koju.
Täna käime perega KFC’s. Kuigi siin on tipptund ja järjekorrad on sama pikad kui avamisegi ajal, tellime oma asjad ära ja käime kõrval Handymannis
Täna on slackline trenn, aga et selg on veel üsna valus, siis sel nädalal ma taastun ja trenni ei lähe.
Teisipäev. Selg jääb öösel valusaks ja ei lase hästi magada... Mõtlen juba, et oleks ehk pidanud peale kukkumist siiski ka EMO’s uuringul käima :S Nüüd aga on vist juba hilja.
Kaja vaatas juba eile õhtul, et Miial kipub nohu tulema. Hommikul on lapsel kergelt nina kinni ja räägib porgandi-häälega 
Minu arust tal küll midagi nii palju viga ei ole, et lasteaeda mitte minna, aga pererahu huvides võtan ta täna kooli kaasa, kuna mul on täna pisut tavapärasest erinev päev.
Täna olen ma Auli, ühe kirjanduseõpetaja, käepikendus. Esimene tund algab raamatukogus abiturientidega, hiljem olen erinevates klassiruumides. Aitan siis õpetajal ehitada silda tema kodu ja klassis olevate õpilaste vahel. Üldiselt see, kuidas meil asjad kulgesid, oli sisuliselt kahekesi tunni andmine. Kogu see päev andis mulle väga head aimu õpetaja tegelikust tööst ja ajaplaanist. See ajaplaan on üsna tihe ja keerukas. Kui õpetaja peab ka tegelema IT vahenditega, siis ta jookseb end sõna otseses mõttes kokku. Ma lõpuks delegeerisin kuuenda ja seitsmenda tunni Terjele edasi, kuna ma polnud jõudnud vahepeal söömagi. Nüüd ma olen kindel, et oleks vaja välja töötada programm mis seob igast klassist ühte-kahte õpilast kes aitavad õpetajat digivahenditega, olgu siis distants-, hübriid- või kontaktõpe. 
Täna hommikul on koolis fantoom-tuletõrjehäire. Üritame aru saada mis selle põhjustas. Olla nädala eest ka olnud. Igatahes pulti midagi ei jookse ja eksperdid, kes kohal käisid, ei suutnud ka midagi leida. Ise pakun, et äkki keegi Bluetooth kõlarist lihtsalt lasi ja tegi pulli... 
Päeva peale viin Miia koju ja tulen ise kooli tagasi. Kadi on kodus, nüüd saab Miia temaga koos olla ja mina olen kantseldamisest vaba. Mitte et ta mind siin seganud oleks, vähesel määral, aga ikkagi on lihtsam kui kellegi järele vaatama ei pea.
Õhtul teeme ringi Rimisse ja Inna tuleb poisiga külla.
Kolmapäev. Täna on Kadi sünnipäev, tüdruk saab meil kümne aastaseks! Kümne!!! Ajame ta laulu ja kingitusega üles.
Kaja pole nõus Miiat lasteaeda saatma, seega võtan tänagi lapse kooli kaasa. Töö käib, asjad sujuvad. Kui sööklast kohvi toon, tahab Miia kakaod ja nii kui teenindaja masina nupule ära vajutab, arvab Miia, et ta ikka ei taha kakaod Hilja! Võtsime kakao tuppa kaasa, aga ta lõpuks ei joonudki seda...
Täna püüame viimaseid kaasava idee hääli. Käin majas ringi ja aitan inimestel hääletada. Aga ega palju midagi korjata ei ole kahjuks...
Miial on täna satsiseelik ja ta on sellega staar Ei leidu õpetajat kes seda ära ei maini (Y)
Ühe paiku tuleb Kaja Miiale järele. Ma ei tea, ei ole lapsel seda kardetud nohu miks ta ei võiks lasteaeda minna...
Täna paneme esimest klassi esimest korda arvuti taha sisse logima. Kõigile on pandud vaikeparool mida nad sisselogimisel muutma peavad, aga nad ei saa sellega hakkama. Lõpuks koos kahe õpetajaga hakkame ise lastel paroole vahetama – õnneks on vähemalt parooli genereerimine koduse ülesandena tehtud
Õhtul on kodus Kadi sünnipäevaistumine. Emme on laua kaunistanud ja pisut pidulikkust loonud, laual loomulikult Kadi lemmik: ahjulõhe
Õhtul saabuvad Tartu kaasava eelarve tulemused, võitjaks tuli jalgpallitribüün ja MHG jäi omadega neljandaks. Kusjuures häälte jagunemine oli üsna võrdne.
Ohoo, muuseas, ka Instagram sai täna kümne aastaseks! :O
Hilisõhtul mängivad Eesti – Leedu koondised. Kui muidu näitasid eestlased ilusat mängu, siis saime ikkagi korraliku kaotuse 1:3.
Neljapäev. Panime eile õhtul Diclaci seljale, et äkki ei jää hommikuks selg valusaks. Jäi. Ärkasin kell neli, lendasin kohe tableti järele ja keerasin diivanile. Tablett mõjus ja varsti magasin kui lapsuke kuniks Kaja äratama tuli. Sügava une ajal äratati, tegelikult oleks veel mõnuga edasi põõnanud
Täna läheme taas Miiaga kooli. Et ma eile aga lastetooli kooli unustasin, siis jalutame. Ja igati mõnus on läbi sahisevate lehtede minna
Üks väljamaalane, kes üheksandast klassist kümnendasse läks, tuleb õpilaspiletit vahetama. Siis aga avastan, et kõigile viiele väljamaalasele on uus pilet tegemata Ju nad siis pole vajanud neid veel
Täna saabub uudis, et kaks klassi on kodusel režiimil, kuna mõlemas on üks laps kelle lähikondlane on koroonas. Kas nüüd siis on majas tuli valla? Eks näis, igatahes jääb koju ka mitmeid õpetajaid. Nüüd on asi kindel – Miiat enam kooli kaasa ei too.
Reede. Täna tuleb Miiat hoidma Õnne, kuigi mina oleks Miia lasteaeda saatnud. Aga hea, et Õnnel oli võimalik tulla.
Täna on koolis mingi ime: ma tunnen kõiki lõhnu. Igaüks kes mööda liigub või iga ruum kuhu lähen, kõigel on oma lõhn. Sellist asja on varem ka olnud, aga vaid üksikud korrad elus. Huvitav, mis sellist erilist taju vahepeal teritab?
Tööpäev on nii tegemisi täis, et ma ei mäleta enam ise ka mis kõik ära tegin. Aga ma muudkui tegin ja toimetasin, seda mäletan!
Kolme ajal läheb Õnne bussile ja lapsed jäävad kahekesi koju. Kenasti jäävad, aga eks nad juba piisavalt suured ka ja kui veel telefon ka nina alla saab, siis ümberringi sadagu pussnuge ja telliskive...
Õnne riisus päeval ajas Miiaga lehti. Ühel hetkel sõitis rekka Filosoofi ja tahtis vastasoleva tööstuse õuele keerata. Keeras aga nii, et tahtis vana väravahoone seina maha sõita. Oli siis ukerdanud ja seigelnud. Õnne läks lapsega tuppa ära, mine tea mis jamaga siin veel hakkama saadakse
Õhtul tuleb Aix külla. Viib oma tütre Sõbrakeskuse bowlingusse ja maandub meie juures, veiniga Veinitame pisut ja siis käime ka jalutamas: Aixi korteri peal ja Konsumis. 
Ja siis kui teised hakkavad magama sättima, käin mina rokiklubis JMKE’d kuulamas. Koos temaga esinevad seal Vanaema Pööras Jooma ja Koopaorav. Tagasituleku koduteel pildistan ja kõnnin ka pisut slacklinel Reiniku taga. Siin on peale minu veel üks tegelane kes ronimispuudel trenni teeb – kell 1 öösel
Kaja hõikab äkki Kadile, et mida sa seal oma peput kratsid. Kadi siis jookseb sõrm püsti ja seletab, et ei kratsinud peput, võite sõrme nuusutada, et ei haise
Laupäev. Öö on kehvapoolne, ja seda vist kõigil. Miski nagu häiris, aga mis, ei tea. Kaheksast tuleme üles, sest hommikupoolikul on plaanid elik plaanimajandus.
Hääl on ära, kaelal paremal pool valus punkt mis pead paremale keerata ei lase Kohe näha, et eile sai kontserdil käidud Miks aga Kajal õlavööde valutab, sellele mul vastust ei ole.
Kümneks liigume Aurasse. Sinna tuleb mitmeid Kadi sõbrannasid ja meil on selline ujutav sünnipäevapidu Paar tundi ujume ja seikleme Auras, siis kinnitame McDonald’sis keha ja ongi pidu ühel pool.
Kodus uimame, emme mingi hetk magab, siis Miia magab, Kadi tegeleb oma asjadega ja mina skännin albumeid sisse.
Hiljem käime Lõunakeskuses. Mul oleks vaja ühte paari teksasid mida tööl kanda. Esimesest poest saame need ka kätte Käime toidupoes homseks peolauaks kraami toomas ja läheme koju tagasi.
Õhtul saab sauna. Panin ka ahju kütte, aga et saunaaeg oli oluliselt varem tavapärasest, siis Kaja sauna ei tulnudki – Kajal on põhimõte, et kui ahjus on tuli, siis lapsed kahekesi koju ei jää.
Välk ja pauk mis Moskva ääres toimub: omalaadne laskemoonalao likvideerimine
Väike reklaamivideo mis kutsub Valgamaale.
Pühapäev. Nohu ei lase vastu hommikut magada. Lootsin eile, et saun aitab, aga siiski mitte Kõik ärkavad täna pisut varem. Ja öö on olnud kõigile pisut palav (tegin eile ahju) ning Kaja on vastu hommikut suisa diivanile kolinud.
Ilm on kuni lõunani hämar ja niiske. Vihmagi sajab jupikaupa. Aga ma ei lase end vihmal heidutada, kolin õuele ja tassin ära Õnne kokku riisutud puulehed ja lisaks ka koristan tänavaäärse ära. Veel saab ka koridori korrastatud, ehk sealt ehitusmaterjal minema veetud
Pealelõunal vaatame Sardiinia WRC sõitusid. Tänakul küll enam suurt midagi peale pole hakata, aga vaadata oli siiski tore
Ja siis käime A1000 Marketis. Igasugu kriisiteemadel on viimasel ajal palju juttu ja minul, kes alati mingit pikema realiseerimisajaga toidu tagavara üritab hoida, on kodus üsna puhas vuuk. Marketis käime siis seda viga parandamas
Viie ajal tulevad Inna ja Reijo Kadi sünnipäevakest järele pidama. Selle raames saab ka õhtusöök söödud Ja siis kiirustan meie kolmandasse kitarritundi koolimajas.
Kitarritunnis oleme täna kolmekesi. Vähevõitu küll, aga mõnus siiski. Panime paika ka mõned lood mida süvendatult kokku mängima õpime.
Kodus tagasi enam midagi tõsist ette ei võtagi. Toimetame lapsed magama ja siis ise kaeme filmi Kiired Ja Vihased 8.
Püssimehe kohta ütles täna Miia: tulistamisega mees.