Esmaspäev. Jalad on öösel imelikud, peab vist ujumiste kordi vähemaks igaks juhuks võtma. Aga võibolla ma mõtlen hoopis üle? Ei tea. Ka kass annab öösse oma tooni, majandades vastu hommikut ja segades meie unerahu.
Öösel on lörtsi sadanud ja auto on üleni lörtsivaiba all. Enne kui Kaja ja Miia lendu tõusevad puhastan neile auto ära 
Ja siis ise ratta selga ning kooli.
Kohe hommikul käime ujumas, nagu ikka. Vesi on karge aga emotsioon on hea.
Täna on minu tiivas kõrvalklassides eksam, aga aulas keegi röögib Santa Lucia’t mis kole. Minu tuppa kostub kenasti ära, aga kui klasside tiiva uks vahelt kinni panna, siis sinna õnneks ei kostu Ei tea kuidas vali ja vaikne üritus on niimoodi ühele ajale sätitud 
Üks lõputunnistus on vaja uuesti trükkida, aga sellega on see jama, et lõpetati juba 2001. aastal kui elektrooniliselt veel midagi ei sisestatud. Nii pean selle siis enne sisse kandma ja siis saan alles väljatrükki teha. Et aga erinevate koosmõjudega saab mitmeid asju endale teadmata valesti tehtud, siis sellega tegelemine saab olema selline kadalipp mis saadab mind terve nädala ja mille tulem valmib alles täpselt nädala pärast Peab siis asi ikka nii keeruline olema?!
Meie päevakorda ellu äratatud nädala toiduplaan on siiani kenasti pidanud ja sellega jätkame. Mulle see asi meeldib ja see teeb mitmedki asjad õhtusöökide osas oluliselt kergemaks. Põhiline, et kaob ära üks jubedamaid küsimusi: „Mis me täna sööme?”
Eile käisime raeplatsil ja siis tahtsid lapsed väga uisutama minna. Rahvast aga oli palju ja nii jäi asi tegemata. Täna me aga minna ei viitsi, kuigi Kadi hirmsasti tahab. Aga tahab ka Kadi sõbranna minna ja nii käime välja mõtte, et äkki mõni sõbranna vanematest siis nendega kaasa läheb. Lõpuks selgub, et Kristina isa on nõus minema
Mina aga veidi puhkan. Puhkuse käigus hakkab pea koledasti valutama :S Sellegipoolest sunnin end trenni minema ja see on hea mõte, sest poole soojendusharjutuste tegemise pealt peavalu kaob (Y)
Täna katsetan kõiki oma hüppeid mida oskan ja need tulevad päris õnnestunult välja. Küll vajab kõik see rohkem praktilist trenni, aga no kui ise endaga rahul oled, siis on ju juba kõik vaat et hästi 
Tagasiteel koju sajab jäidet. Tee küll libe ei ole, aga jäiteterad sajavad valusasti silmaluukidest sisse, vaat et tule ratta pealt maha ja käi jala koduni...
Mina: enne isutas õunakoogi järele, nüüd hapukapsa järele... Rase?
Tõestisündinud lugu kooli raamatukoguhoidjaga; telefonikõne: „Sind ei ole hästi kuulda!” „Ma olen maskiga, aga kas sul on hääl ära?” „Ei, ma olen visiiriga.”
Teisipäev. Sujuv hommik kodus. Sujuv päev ka koolis. Hommikul käin Ordis, saan viimased kaamerad kätte mis täna majas just kulla hinnas on Nimelt, kool käib, aga kõik on vaikne – õpilased on distantsõppel, vaid õpetajad on koolis ja teevad veebiülekannete trenni (Y) Asjad üldjoontes sujuvad. Mina kasutan õpilasvaba päeva projektorite vahetuseks mis eelmise nädala lõpus saabusid. Palju turnimist ja statiivide/kronsteinide ümberehitamistki.
Mul on õpilaspiletite kaotamises vist uus liider tekkimas: teise klassi õpilasele sai just neljas õpilaspilet!
Õhtul teeme Kajaga poes ringi sellise kraami järele mida lastele päkapikkude eest sussi sisse pista. Eks sinna saa nii kommi kui ka muud toidu-, joogi- ja asjapoolist.
Kolmapäev. Katsetasin ka täna magamist sooja pesuga, et näha kas jalad hakkavad mingit jama tekitama või mitte. Kui eile öösel polnud midagi viga, siis täna kergelt oli. Seega võtan vastu otsuse, et täna ujuma ei lähe, lähen alles reedel. Ja üldse, esialgu viingi ujumise esmaspäeva-reede peale.
Kuigi täna ma ise ujuma ei lähe, sõidan teistega Emajõe äärde kaasa, seltskonna pärast (Y) Täna on rannas liiv jäätunud ja Liisi sõnul oli Rahinge järvel jääkirmegi peal
Muidu tööpäev on nagu ikka: jooksen siia ja sinna, korjan erinevat infot eilse kohta ja aitan mõningatel veel täna eile kordasaadetut üle vaadata
Ka ilmnevad erinevad küsimused eilsete toimingute kohta. Nende ühiseks tunnuseks tundub olevat WIFI levi mis meil igas ruumis just eriti rõõmsalt ei levi. Sellest võivad olla tingitud ka mitme õpetaja ülekannete kokkujooksmised või hangumised – kahjuks kuulen neist alles täna :S
Ka uute tahvlitega on omi iseärasusi mis taanduvad kohati samamoodi wifi’le, kohati aga ka riigiasutuste ülesehitatud veebidele. Näiteks täna oli jama, et ei saanud Chrome alt avada SharePortal veebilehti, kuna kohe suunati tahvlis kasutama OneDrive äppi mis aga vajab sisselogimist. Õnneks leidsin kiire lahenduse: avatava lingi peal tuleb avada hüpikmenüü ja valida lehe avamine uues vahekaardis – leht avaneb ja näitab kenasti sisu ilma OneDrive äpita (Y) Muidugi mulle ei meeldi sellised veidrused, aga ei oska sinna (veel) midagi parata...
Kaja eksleb õhtul liiklusummikutes, kuna Võru tänaval midagi kaevatakse ja liiklus on suunatud miskipärast üle raudtee, et siis minna Riia tänavale mis ise on totaalselt umbes tipptunni ajal...
Õhtul annan Kadile valiku, et kui ta loeb raamatus peatükid läbi, siis läheme raeplatsile uisutama, kui ei loe, lähen Miiaga kahekesi. Ja nii ta on usin ning loebki ära – soov uisutada oli lihtsalt nii suur
Läheme lastega kolmekesi alla linna. Endal mul uiske ei ole, aga lastele saavad nad alla. Kadi laseb nagu muiste, Miiat ma toetan, aga viimasest uisutamise korrast püsib ta ikka oluliselt paremini püsti ja saab mõned meetrid ka ise liigutud enne kui maha potsatab
Peale uisutamist käime Akrosest läbi. Tervitan trennikaaslasi üle ukse ja annan Kristjanile nädalaks laenule võetud rodeo-liini tagasi. Lõpuks hüppame lastega kõrvalt Selverist läbi ja liigume koju.
Tore! Omniva saadab mulle sõnumi, et kuna pakiautomaadid on täis, siis minu paki saabumine viibib. Milleks siis ahmitakse endale nii laialt turgu ette kui ei suudeta teenust pakkuda...
Näete siis, kontroll inimeste üle on minemas nii karmiks, et nad müttavad suisa sinu sita sees, et näha kas sul on koroona või kas tarbid uimasteid või mida iganes nad sealt veel välja ei loe
Neljapäev. Külmakraadid püsivad - talv hakkab looma. Kuigi lund ei ole, on siiski maa tahkunud ja kuiv – porivaba.
Täna on taas suur tahvlite üle käimine, et üht-teist muuta. Tüütu, aga vajalik toiming...
Pean minema käsitööklassi õpetajaga suhtlema. Lähen tunni lõpuks ukse taha, kiikan üle ukse, lapsed sees, sulgen ukse ja jään ootama tunni lõppu. Varsti tuleb ka Ain, kiikab ka üle ukse ja paneb kohe ukse kinni. Arutleme, et õpetaja ei taha lapsi tunnist ära lasta. Ootame nii mingi seitse minutit, siis otsustame peale lennata. Selgub, et tund on läbi, õpetajagi läinud (sest oli paaristund) ja teised õpilased kasutasid ruumi oma koosolekuks Oleksimegi ootama jäänud kui poleks peale lennanud :P
Õhtul olen rahulikult kodus. Täna suurt midagi ei plaani, lihtsalt olen Kui Kaja Kadiga saapaid ostma läheb, hakkame meie Miiaga tube koristama.
Täna sain koolist midagi koormarihma sarnast paela millega tahtsin asendada tagasi viidud rodeo-liini. Muidu nagu kõik OK, aga venib see rihm natuke liiga palju. Hea tahtmise juures veidi temaga ikka trenni teha ka saab.
Täna päeva jooksul kokku kogutud samme on poole võrra vähem kui teisipäeval, kui töö juures palju liikumisi oli Nii et päevad ei ole vennad.
Reede. Reedest hommikut alustame ujumistega ja meid on kokku terve autotäis. Täna on plaan ka pildistamisega tegeleda ja kõigil on päkapikumütsid peas. Pildid said küll nigelad, sest välku ei pandud telefonis peale ja minu kaamera jäi sootuks kooli maha. Aga vesi oli jätkuvalt külm ja jäisust lisas veel suur tuul selle ühe miinuskraadi kõrvale.
Tööpäev on enamuses tahvlite tähe all. Selgub, et vaja on hakata laiendama WIFI võimsust ja selgub, et tahvlitega ei saa kenasti tööd teha Drive teemadega kui kasutatakse kooli kontosid. Aga tegelikult olidki tahvlid pigem mudilaste erinevate äpikeste ja õppeprogrammide kasutamiseks mõeldud mitte asendama arvuteid. 
Õhtul katsetan Docker’it. See siis selline omalaadne toode millega erinevat laadi arenduskeskkondi püsti panna. Väga kahtlane asi, vajab käsurealist lähenemist ja ise vajamineva konfifaili koostamist. Ega ma teda muidu uuriks kui Aix kogu ettevõtmist eest ei veaks Tänu temale saan lõpuks jala ukse vahele ja kohaliku veebiserveri püsti. Kuidas nüüd kõik käis, seda tuleb veel veidi analüüsida ja lugeda, ning kuidas asjadega edasi minna, tuleb samamoodi lugeda ja katsetada
No head uudised ikka täna: algatuseks Ratas eneseisolatsiooni, siis Kaljulaid järele Tõmmake maskid pähe ja istuge kodus, kardinavahelt lehvitage telefonituledega...
Laupäev. Eelolev nädalavahetus on midagi sellist tulemas mida varem olnud ei olegi. Algatuseks tegeleme kodus kõrgkoristus-töödega ja üldse elamise vuntsimisega. Seda kõike seniks kuni Kaja lapsed trenni viib. Kajal on mitmed käigud trenni ajal, mina toimetan veel koduste asjadega.
Kui trennist naastakse, vahetame riided, korjame viimased asjad kokku ja põrutame Tõrva poole. Aga mina tahaks enne minna Soontaga matkarajale. Pukast mööda sõites on kerge surin sees seal müüdava maja pärast, aga sai nagu võetud pähe, et seekord jätame ostu vahele, kuigi tänu pangale kisub teema taas üles... Aga jah, sel korral suudan teeotsast mööda sõita ja nautides värskendatud teelõiku Kuigatsi teeristist Jõgevesteni sõidame Soontagale.
Soontagal keerame metsa vahele. Seal peaks olema mingi metsamaja, telkimisala ja matkarada. Lõpuks leiame koha üles. Metsamaja on veesilma veerel, täitsa kõbus koht, ka telkimisplats on lai ja asjalik. Igatahes tekib tunne, et oma sünnipäeva ajal võiks seda metsamaja kasutada, aga enne peab tema lisavõimalustega tutvuma
Matkarajale me siiski täna ei lähe. Väga vali tuul on ja hämarduma kipub. Sõidame hoopis Jõgevestest Hummuli peale Tiri Ärisse ja sealt juba Kaja tädi Maira juurde. Nimelt Mairale saatsime ühe oma vana kapi ja nüüd viime selle kruvid ka järele.
Mairal on lahe elamine. Pidevalt arendab. Eriti lahedad on kunagiste tallide müürid milledest ühest plaanib ta puhkemaja laadset varjualust teha. Põnev. Küll siin täna aga tuul ulub nii mis kole ja lõpuks hakkab päris jahe Mängime pisut tema aastase koeramürakaga ja sõidame edasi.
Kuna minu ema kardab Koroonat, eriti just seda vanaemale edasi viia, siis temaga me täna ei kohtugi ja öö veedame Õnne juures.
Pühapäev. Öösel oli unenägu kus oli mu kunagine pinginaaber Randel ja veel mingid inimesed kellega ma kuskil koobastes seiklesin ja lagede all turnisin kuniks alla kukkusin. Aga kogu see jama oli mulle etenduseks loodud, seega kukkusin pehmelt ja nii pidigi asi minema Teisisõnu, paras keeruline taust on tegelikult kogu unenäol, aga see oli põnev.
Üldse sai täna palju unenägusid nähtud, sest öö oli väga hakitud. Diivan oli kurjavaimu kõva, Kadi laiutas ja pealegi oli diivani serv väljapoole kaldu. Ma magasin oma selja ikka nii ära et kuni õhtuni on tükk tegemist tema paika saamisega. Ja ikka jäi mitu valusat punkti mulle ka tulevaks nädalaks ravida...
Täna käime kogu tsunftiga Pukas. Läheme taaskord maja vaatama, Õnnega pardal. Vaatame uuesti asjad üle ja veendume mõningates asjades mida esimesel korral üle vaadata ei osanud. Kõigega võib taaskord rahule jääda, isegi Õnnele meeldib. Nüüd vist peaks mõne ehitusspetsialistiga ka üle käima selle hoone...
Tõrvas tagasi käin ema ja Kajaga surnuaial. Suurt midagi õnneks teha ei ole vaja, vaatame ja kohendame hauaplatsid ära. Siis poest läbi, ema mamma juurde ja ise KEK’i tagasi.
Nüüd pole enam pikka pidu. Sööme, puhkame ja laseme Tõrva linnast varvast. Käime korra mamma akna tagant läbi, vaatame lammutatavat Patküla koolihoonet 
ja edasi tervitab meid juba Tartu.
Tartus käime Kaja venna juurest läbi, poes ja siis juba koduseinte vahele. Kuna eile sauna ei saanud, siis teeme seda täna ise. Kütame sauna, maja ja toimetame uue nädala asjatoimetustega kuniks Kajaga saunas käime ja siis juba õhtule sätime. 
Huvitav nüanss. Olen mitmel ööl nüüd näinud unes tahvlite seadistamistega seotud unenägusid. Selliseid kergelt painavaid. Et lõpuks ärkad üles ja läheb tükk aega enne kui suudad need tahvlite teemad peast pühkida, et siis edasi magada. Väga veider. Nii suuri muresid mul nendega ka ei ole, et nad mulle unenägudesse peaksid ronima :S