Esmaspäev. Ma olin täna unes vanglas :O Ja sain kahepäevase linnaloa ning olin Kajaga imeilusa järve ääres mägedes kus ma õnnest suisa nutma puhkesin. Ärkasin üles ja tunne oli selline, nagu oleks ka päriselt nutnud või midagi sellelähedast!
Madis ei vea omadega hommikul ujuma minekut välja. Seega jääb täna kahjuks ujumine ära ja liigun otse kooli.
Koolis on sel nädalal distantsõppe päev ja ma saan kohe hommikul üsna mitmed õpetajad järje peale aidata. Päeva pealegi oli omajagu tegemisi kuniks Google lihtsalt maha kukkus ja terve tund aega ei olnud võimalik Google teenuseid kasutada 
Esimene kord minu ajaloos!
Kadil helistab, et tagatoas käis pauk ja toas on tossuhaisu. Palun tal minna tagatuppa vaatama, ega tossu rohkem ei tule, aga ta eriti ei julge, sest kardab, et kohe hakkab suitsuandur üürgama. Mul on aga seda infot väga vaja, et teada kas kutsuda tuletõrje, lasta naabril vaatama minna või lennata ise koju. Õnneks ei mingit tossu ei tule ja asjad paistavad paugujärgselt korras olevat (va pirni põlemine). Nii saame teemale lõpuks joone alla, et ei hakka keegi kuhugi jooksma (lisainfoks, et pirn lendas sokli osast lõhki, kuigi pesa klemmid puutuvad pirni külge alt otsast, oli lõhki külje pealt – väga imelik).
Täna oleme kodused. Peale kõhutäit vajuvad silmad kinni ja nii kolin voodilavatsile unele. Väga mõnus oli. Siis saame mingit soomlaste tehtud USA presidendi päästmise filmi vaadatud ja lõpuks vaatan järele eilse filmi Now You See Me lõpu.
Miia on täna kuidagi väsinud ja jonni täis – temale on vaja just seda patareidel töötavad tähekest mis Kadil on. Istub oma voodil ja muudkui undab ja kräunub. Lähen siis tema juurde, ajan pisut juttu, siis kiigutan ja silitan teda kuniks ta kenasti ja rahulikult magama jääb. Oh neid väikesi lapsi ikka küll 
Teisipäev. Ei saanud ka täna ujuma Madis võttis ühendust peale kaheksat kui ma juba koolimajas olin, tunnid olid kohe algamas ja ma ei võtnud ujumisvõimalusest kinni.
Koolis on täna erinevaid asju ja toiminguid. Sai tegeletud ka tarkvarapakettide uuendamistega, kuigi jah, ega enne koolivaheaega seda väga mõtet teha ei olekski...
Pealelõunal käime Kadiga hambaarstil. Kadi tuleb kooli juurde ja siit siis koos käime all linnas ära. Mul oli vaja nagunii all linnas käia, sest kooli ilmajaamale tellitud loger saabus ja selle sai Omnivast kätte.
Kadil oli suuvärgiga kõik korras, seega meil läks kogu käik ülikiiresti. Tõime ära ka Reiniku juurest toidukoti mis lastele distantsõppeks kokku pandi. See sisaldas: kaerahelbeid, leiba, sepikut, karbitäit mune, purgikest moosi, juustuviilusid, sinki, õunu, tomateid, liitrist piima ja spagetipakki. 
Täna on meil UPT tööde eel-kaitsmine Meet’is. Asjad laabuvad, õpilased on tublid olnud ja kõik saavad kaitsmisele. Minu omad olid väga rõõmsad ja tublid (Y) Tähelepanekud erinevatest ülekannetest: kellel oli toa sein täis kritseldatud, kahel olid katusealused toad, ühel läks esinemise ajal laualamp katki, üks jalutas ja otsis pidevalt wifi levi, mõned vahepeal itsitasid nii mis maru, üks muudkui silitas oma juukseid ja ühel oli parasiitsõna: ee-eee-eee Nii põnev on selliseid analüüse teha
Õhtul lendan koju. Täna pole meil toidukalendris mitte midagi kirjas, ehk teisisõnu on täna väljas söömise päev. Aga mitte keegi ei suuda, räägime lastest muidugi, kokku leppida kuhu minna. Miia tahab kebabi, Kadi mäkki ja meie emmega sööme eelmiste päevade ülejääke kuniks lapsed arutlevad. Lõpuks käimegi väikesel ringsõidul, et võtta lastele mis nad välja valisid. Keerutame pisut ka Supilinnas ja Tähtveres, et nautida jõulutulukesi, aga ega midagi eriti nautida ei ole. Akrose juurest mööda sõites tuleb hirmus kirg trenni mineku osas. Kristjan on ühe väljamaalasega parajasti treenimas...
Kodus tagasi tahan Kristjanile kirjutada, et tuleksin homme peale tööd trenni. Avastan aga, et olen läpaka töö juurde unustanud Õnneks on meil tänapäeval telefonid sellised kust saab paljutki ära teha Nii broneerin endale homseks aja (Y)
Kolmapäev. Täna mina kodus ootan kuna Madis helistab. Kell muudkui tiksub, Kaja ja Miia on lahkunud, Kadil on distantsõpe. Ootan kolmveerandini ära ja hakkan riidesse panema, otsustan, et ei hakka helistama ja peale käima. Saan riidesse ja heliseb uksekell – Madis on ukse taga - mu telefon väitvat end levist väljas olevat. Huvitav, poole tunni eest töötas kõik, aga nüüd siis nii, just otsustaval hetkel Aga ei, noh, asi ju tegelikult päris hea - ujuma saab!
Anne kanali juures käib päris suur sagimine – ujujaid on päris palju. Silma järgi paistab, et 3/4 on naisterahvad. Täna on jääaugu asemel korralik lai bassein ja ujujaid mahub korraga vette vabalt 20 Vesi tundub täna kurjavaimu külm ja ma üle paarikümne sekundi end sees ei hoia Teised lasid ikka pooleteise-kahe minutini välja (Y)
Tagasiteel lasen Madisel end koju viia, sest läheksin tööle rattaga, kuna õhtul lähen otse peale tööd trenni
Koolipäev on tühjem ja hädalisi on väga vähe. Ongi hea, mul vaja oma laoruum pahupidi keerata, vaadata mida on vaja ja mida mitte. Kaua aga pööningul olla ei kannata: külm on seal Nii ma siis lahendan ka muid jooksvaid teemasid. Vahepeal sajab kenasti lundki, teeb maa taas valgemaks (Y)
Eile sättisin asjad nii, et täna peale tööd sõidan otse Akrosesse trenni tegema. Panin juba personaalaja eelnevalt kinni.
Kristjan oli seal juba terve päev olnud ja teises saalis oli ka kaks trennilist. Meie aga alustasime rodeo liinil, siis panime pika liini üles ja otsustasin hakata oma praegusi oskusi lihvima. Kristjan aga pakkus välja uue triki õppimise, et aega on, ruumi on, ja üldse, mida siin oodata No alguses olin seisukohal, et jätame uued trikid uude aastasse, aga lõpuks läks nii, et ikkagi alustasime uue triki õppimisega ja lõpuks sai selle tehnika ka selgeks. Nüüd pole muud, kui edasi harjutada ja viimistleda (Y)
Trennis sain olla pisut üle tunni, siis helistas Kadi, et Gerly on meile jõudnud ja aeg on koju mineku peale mõtlema hakata. Ja kohe astus saali kaks pisemate grupi slacklinerit, seega, oleks olnud nagunii mõistlik neile ruumi teha.
Gerly oli parasjagu Kaja pea värvimise kallal, siis sai Kadi juuksed lühemaks ja lõpuks ka mina. Kui juukselõikusega asi läbi sai, läks Kaja Kadiga poodi ja mina Miiaga jäime koju. Algatuseks sai Miia järel guaššvärvide tragöödiat likvideeritud ja siis sai Miia dušši alla kus ta mõnusasti mõni aeg aega veetis (Y)
Neljapäev. Täna hommikul on videovõtted mille mõtte peale ma eile tulin Paneme kooliesisel poolel kõik klassiruumide tuled põlema, direktor väljub peauksest, ütleb paar sõna ja klassides kustutatakse tuled ära. Aga et me teeme kõike jala pealt ja ühe filmimisega (sest tunnid tulevad peale), siis loomulikult ei saa me üle mõningatest viperustest Esiti ei toiminud Ene mikrofon ja seega tema kõne jäi linti saamata, siis ühes klassis ei kustutatud tulesid ära ja kolmas oli see, et kui maja aknad pimedaks jäid, siis kaamera keeras fooni järjest heledamaks Oli mis oli, aga esimese katse kohta läks isegi hästi, järeltöötluses sain ka klassi 206 pimedaks ja järjest helenduva üldpildigi sain tumedaks tagasi keerata 
Heliriba teema aga lahendame hoopis teisiti, nii et tegelikult saime vajaliku video kätte ja see saab olema Instagramis teisipäeval (Y)
Eilse trenni tulemusel on täna täpselt ’kolmnurga’ all valus laik – isegi kerge silitamisega on valu tunda Ju siis eilse hüppe raames kasutasin ka sellist lihtsat mis muidu mitte üldse treeningut ei saa
Täna helistan onule, Hannesele. Tema kunagi ehitas maja ümber ja ka tal olid saepuru-soojustusega seinad. Üks maja, mida me siin oleme osta mõelnud, on just selliste seintega ja nii tahan pädevat nõu. Eks me jutustasime muust ka, aga lõpusõnum oli lihtne: targem on osta krunt ja uus maja ehitada kui vana hakata renoveerima. Jah, tean seda isegi, aga ainuüksi krundi ostmine on pakkumiste poolest nigel ja muust ma ei hakka rääkimagi Ostad ehk vanema maja, aga sul on vähemalt midagi olemas ja putitad seda nii kuidas jaksu ja vaimu on
Õhtu veedame kodus. Õhtusöögiks on pea igal oma söök, sest eelmistest päevadest on ikka veel igasugu kraami üle Ja siis kui peale sööki hakkab uni murdma, ei kobi ma kotile vaid panen ahju kütte ja pesen nõud ära Hiljem vaatan netist filmi Now You See Me 2, mis siis esimese osa järg. Mõnusalt põnev film (Y)
Reede. Hommik võtab meid vastu lörtsise vihmaga. Miiat täna lasteaeda ei vii ja ta magab vapralt, nii et jõuame Kajaga kodunt lahkuda ilma tema ärkamiseta. Kadi ajab end küll üles, jalg olevat valutama hakanud.
Ujumisplaanid on täna küll paigas, aga Madis ei saa päris õigel ajal maast lahti ja minek pisut venib. Martin ootab mõnda aega Anne kanali juures kuniks meie saabume. Ujumine on mõnus, olen täna pikemalt kui tavaliselt; erilist eneseületamist küll ei ole ja teistega siiski ei võistle Kooli jõuame kenasti enne tundide algust, kuigi üsna napilt
Koolis jookseb elu vaikselt käima. Enamus on kodus ja teevad distantsõpet sealt, aga mida aeg edasi, seda rohkem õppejõude majja koguneb. Kella üheteistkümnest algas see aeg kus kolme tunni jooksul saavad õpetajad kuuse all paki järel käia. Aga et selline salaja käimine on kuiv tegevus, siis sai kogu üritusse lisatud särtsu ja elevust jõuluvana näol. Ja kogu ettevõtmine saab lõppkokku üks tore jõululine üritus kuhu mahtus sportlikke etteasteid, salme, laulu ja tantsugi. Mulle hirmsasti meeldib kui inimesed tulevad naljategemisega kaasa, see justkui seobki meid üheks kompotiks ja mees/nais-konnaks. Äge, aitäh kõigile kes kohal käisid! 
Õhtul on kodus pitsa-saiad mis Kaja ise valmistas ja ahjus küpsetas. Need olid imemaitsvad, kuigi lapsed alguses otsa vaadates ainult vingu välja lasid, siis peale esimesi maitsmisi söödi sisuliselt kõik ära! 
Kadi tahab poodi, tal on soov emmele ja Miiale kingitust osta. Käime siis Maximas, sest nagunii oli kogunenud juba kaks kotti pakendit ja kolm kotti taarat mis vajasid ära viimist. Nüüd sai kõik korda aetud (Y)
Ja õhtul vaatan filmi Kääbik: Viie Väe Lahing. Olen seda varem ka näinud, aga et targemat midagi teha ei tahtnud, siis istusin ja vaatasin taaskord filmi lõpuni.
Laupäev. Ärkame terve perega üheksast üles. Ilm on pime ja hägune, aga plusskraadides (suisa viis kraadi). Toimetame koduseid asjatoimetusi, aga laias laastus selline unelemise päevake. Lõuna paiku käime Prismas ja ostame hunniku kraami kokku ning tuleme koju tagasi.
Miia hakkab äkki rääkima, et suus on ige valus. Vaatame asja üle – paistes. Jama. Helistan Triinule ja saame pisut selgust mida edasi jälgida ja vaadata. Õnneks enne ööd läheb paistetus alla, aga hamba eemaldamine jääb siiski uue nädala päevakorda.
Pimedas käin jooksmas. Aga joosta väga ei viitsigi, teen siis lõiguti koos käimisega ja askeldan pisut liinil Reiniku taga. Kodu jõudes aga ei taha üldse veel tuppa minna, nii kupatan Kaja õue ja teeme veel kahekesi ühe jalutusringi.
Õhtul saame sauna ja lapsed vaatavad Elsa multika teist osa.
Pühapäev. Ka täna on hämar ilm. Kuna eile peaaegu liikumist ei olnud, sõidame täna Mennikunno rabasse. Laseme Googlel end kohale juhatada.
Rahvast on rabas palju. Alustame Päikeseloojangu metsamaja juurest laudteega kuni selle kohani kus laudtee kitsaks läheb. Siin on ka järv millel ujumiseks aukki lahti, ainult et ujujaid meil täna ei ole (Kaja läheks/tahaks vette küll, aga rätikut ei ole kaasas). Siit liigume vaikselt tuldud teed tagasi. Aga sellega pole meie väljasõit läbi. Läheme ka Liipsaare metsaonni juurde ja külastame sealset torni. Miia korjab siin igasugu oksi ja sammalt koju kaasa
Kodus tagasi lihtsalt vedeleme Nüüd on siis puhkamise aeg Korra käin ka väljas jooksmas, aga et piima on vaja, siis need kaks asja ühendan.
Küsime Miialt midagi sellist: „Kas sina tahad kakaod?” Miia: „Kakao koos friikatega, siis tahan.”
Kadi kommenteerib meie nina all keeravat linnaliinibussi: „Bussis oli ainult üks inimene!” Miia: „Bussijuht või?”
Kadi: „Miia, ütle number ühest viieni.” Miia: „Null-null.”