Esmaspäev. Öö oli palav ja kehv, vahepeal valutas pea, vahepeal selg. Veider värk igatahes. Hommikul ei valutanud midagi, aga väga väsinud oli olla. See väsimus tõmbus tööle jalutades pisut maha, aga soojas elamises lõpuks rusus edasi... Ja silmad on terve päeva täiesti sassis omadega...
Samas teised on korras. Kajal on küll suur nohutõbi, aga see ei sega tööle minemist. Ehk siis töönädal algab ilma eriliste viperusteta.
Tööl on dokumenteerimiste päev ja sel nädalal on vaja kõik asjad nii üle vaadata, et uue nädala puhkuse ajal ei peaks majja tulema. Näis kuidas see õnnestub. Paika saab ka mitu uut masinat.
Täna õnnestub olla ka prantsuse keele õpetajaks! 
Kuna õpetaja ise haige oli, võtsin teema enda peale. Ma ei teadnudki, et prantsuse keeles nii osav olen 
Armastuse keel! Igatahes tund läks kenasti, kõik olid rahul ja vaatasid sirgete silmadega Neflixi vahendusel prantsusekeelset filmi I Am Not An Easy Man – nii nagu päris õpetaja teha palus.
Üks õpetaja ajas meie homse kolmiksünnipäeva pidamise tänasega sassi Andis meile lilled direktori infotunni järel üle. Nüüd ilutseb mu toa aknal üks üksik punane nelk (Y)
Täna oli üle pika aja see päev kus õnnestus jõusaalis pisut end liigutada: viis minutit sõudeergomeetrit teeb imesid
Täna oli vaja pisut varem töölt lahkuda, et jõuda Kadi arenguvestlusele. Õpetaja on Kadiga väga rahul, kõik on kui luulevormis. Õpetaja kiidab hoolsust, puhtust, käekirja. Vaatan seintel teiste kirjutisi ja mina küll ei ütleks, et Kaid käekiri oleks kõige ilusam Pooltel on ta ilus. Aga on mis on, tähtis, et kõik korras on (Y) 
Õhtul, vaatamata vihmasajule, käib Inna korra külas ja pärast käin lastega jalutamas.
Teisipäev. Olemine on naljakas, justnagu kurk punetaks, aga kergelt, mitte nii nagu tavaliselt. Samas magamist see oluliselt ei seganud. Kaja oli oma nohudega eestoas. Hommik algab pisut varem, sest on asju mis vaja päeva jaoks veel valmis seada.
Täna jätan auto endale, viime enne Miia, siis sõidame pereleiba. Kaja tellis mulle tänaseks sünnipäeva pidamise peoks tordi ja ma haaran selle hommikul kaasa, et lõuna ajal enam liikuma ei peaks.
Sünnipäev on meil kolm juubelit koos ja see on temaatiline, mängime: mina Roosevelti, Urma Churchilli ja Egle Stalinit Näpitsprillid keerasin juba eile õhtul valmis, vuntsidega sai tegeletud tööõpetuse õpetaja juures :P Nimelt 75 aastat tagasi need mehed müüsid meid maha (Jalta konverents ehk Krimmi konverents)..
Üritus läks igati korda ja oli väga vahva. Ma ei lugenudki kokku mitu šokolaadi kingiti, aga see jäi sinna pisut alla 20 ma arvan. Pluss lilled ja igasugu suupoolist Toon siinkohal välja ka meie sünnipäevakutse:
KUTSE: 150 aastat sanatooriumielu
"Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni," seega jätame selle ära ja teeme hoopis kutse. Nimelt, "kiirustage, seltsimehed unetud, kiirustage," sest tulemas on kolmik-sünnipäev. Teame, et "see on karjuv füüsiline vägivald," sest kolmekesi kokku saame me 150 aastaseks! Niisiis, "ma märkan seltsimeeste nägudel tõsist entusiasmi" ja see on liigutav! Küll peate pisut pettuma, sest me ei kutsu teid sanatooriumisse vaid õpetajate tuppa, seda 18. veebruaril, ja palume valmis olla kella 12:35'ks. Teeme ühe mõnusa koosolemise, et hiljem saaksime väita, et "minu elulaulul on ilusaid salme olnud aga refrääniks jääte alati Teie."
Egle-Diana, Urma ja Jüri. 
Peale tööd saab kogu kraam autosse, siis Kaja, Miia ja suundume koju. Paneme lapsed asjalikumalt riidesse ja läheme Metsapere mängumaale Feliksi sünnipäevale
Peale meie jääb sünnipäevale veel paar lapsevanemat, ülejäänud kasutavad vabade tundide kasutamise võimalust Kohapeal on üks emme pea aastase Saskiaga kellega me lambist sinapeale saame. Väga äge plikatirts oli, 21. veebruaril saab ta aastaseks
Kodus tagasi paneme kohe kolded kütte, tegeleme lastega lõpuni ja siis saab jalgpalli vaatama asuda
Kolmapäev. Hehh, tänan nägin palju unenägusid ja üks neist oli eilse üheaastasega – meid kutsuti lapse sünnipäevale 
Tööpäev algab masinate vahetustega strateegilistel töökohtadel. Eks me näe lähipäevil kas kõik asjad said paika ja kas asjad toimivad nii nagu peavad
Eile õhtul tekkis mul väike paanika-jaanika, et üks uutest arvutitest on kaduma läinud. Täna leidsin ta aga üles – omaenda markeerimisviga Arvuteid numbriga 26 oli kogemata kaks tükki, teine pidi 29 olema
Täna on kümnendate klasside avatud uste päev. Olen toimkonnas. Näitan vilistlaste videot igale grupile, seda oma kümme korda, nii et asi kiskus enda jaoks lõpuks üsna tüütuks
Peale õhtusööki käin välja mõtte kuhugi minna. Meil on suur hunnik lasteriideid ära anda, aga Kaido pere ei saa meid täna vastu võtta Selge, teeme siis kaubanduse ringi, käime Annelinna Prismas. 
Ööunele viib taaskord jalka. Mõnus on õhtul jalkat vaadata, kas lihtsalt vedeled ja vaatad või teed seda arvutitoimetuste kõrvale. Mõnda aega pole Meistrite liiga mänge olnud, nüüd on need tagasi (Y)
Head Red Bulli reklaami nägin: kaks gaselli jutustavad omavahel ja lõvi on neid ründamas. Üks gasell viskab Red Bulli hinge alla ja teine seletab siis, et milleks, lõvi eest sa ju nagunii ära ei jookse. Teine gasell siis seletab, et lõvi eest mitte, aga sinu eest küll
Täna nägin uudist leedukate euroloost, ja tõesti, päris omapärane ja lahe, miks ka mitte võidulugu: https://youtu.be/1EAUxuuu1w8
Neljapäev. Panen hommikul nii ahju kui kamina kütte. Ahju saavad liiga jämedad puud ja kamin võtab väga vaevaliselt tuld. See kõik kokku viib selleni, et majast astun välja viimasel hetkel, et töö juurde jõuda
Inventuuri tehes avastan, et telefon on hääletu peal ja juba on kaks kõnet sees. Hakkan siis tagasi helistama ja probleeme lahendama. Üks probleem kahest lahenes enne mind, teisega sai pisut tegeleda
Õhtul puhkame, aga kui selgub, et Maximas on mittealkohoolsed joogid -25%, käime seal ära Kadi ainult ei taha tulla, tema võtab tolmuimeja et elamine puhtaks teha ja hoiab kaminal silma peal
Meie ostame Maximast erinevat kraami kokku ja käime läbi Tamme hostelist. Homme on mul seal ju poistega sünnipäevapidu ja nii viin osa ostetud joogikraamist sinna ära.
Reede. Kool täis elevust ja ilusaid inimesi. Täna on meil vabariigi aastapäeva aktused kolmes vahetuses. Kolmandale jõuan ise ka lõpuks. Filmin ja pildistan, paneks mingi teose ka sellest lõpuks kokku
Hiljem minnakse kinno Talve vaatama. Kuigi saaks pileti ja võiks ju seda filmi isegi vaadata, ma loobun, kuna järgmine nädal puhkan, tahan käia läbi kõik klassid, et vaadata üle viimased väljavahetamist vajavad töökohad, ja üldse, kontrolliks asjad kenasti üle.
Kadi helistab ja teeb tuju heaks: ta on taaskord tagasi autahvlil, koos üheteistkümne klassikaaslasega Tublid (Y)
Õhtuks väsin koledasti ära – liiga palju treppe on täna läbi joostud... Aimates Kaja liikumisi helistan talle, et kui veel linna peal on, siis tulgu mulle tööle järele ja nii saan autoga mõnusasti koju puhkama.
Kajal on ka mulle hea uudis: ta polegi sel laupäeval tööl. See annab nädalavahetuse sünnipäevalistele liikumistele võimalusi juurde (Y)
Kui kodus puhatud, läheme liikvele: toome pereleivast kringli, viime Kadi Eedenisse sünnipäevale, võtame pitsakioskist pitsad ja sõidame Tammekale kus Kaido juba ammu valmis on
Õigeks kellaajaks minu sünnipäevapeole on kohal kaks inimest: mina ja Kaido Mõni aeg hiljem saabuvad järgmised: Sani, Sigmar ja Martin. Hilineb Aix ja kohale ei jõuagi Toomas, kuna töö juures tal veeavarii... Sööme, joome, saunatame, kõike seda kolm tundi. See on täpselt paras aeg parajalt purju jääda kui soovi on Minul täna väga soovi ei ole, kuna homme on õige sünnipäeva päev ja tahaks seda selgelt vastu võtta
Peojärgselt jalutame Aixi ja Kaidoga Filosoofi. Aix läheb siit bussile, mina viskan asjad tuppa ja saadan Kaido peaaegu koduni ära Tahtsin end tuulutada ja ei olnud veel soovi koduseks jääda. 
Kuldse Trio kolmik on saanud tagasilöögi Mihkel Smeljanski surma läbi. Surm 69 aastaselt on üle keskmise, pole paha. Ja minu hinnangul on ta selle ajaga väga palju saavutanud, enamus ei jõua selleni kunagi.
Laupäev. Hommikune äratus on laulu ja tordiga. Emme on lastega õhtul küpsiseid teinud ja hommikul minu magamise ajal saabus ka tort. 
Nii saab meil üsna magus hommik algama Ja kui kõhud täis, siis hakkame plaanima mis teha ja kuhu minna. Mina olen seda meelt, et istuks spaas, näiteks Valmieras on üks uus. Kaja mõte on Tallinnasse minna ja seal ööseks jääda ning tormituuli Piritale nautima sõita. Mulle Tallinna idee ei istu, tahaks lihtsalt logeleda, kuigi ka tormine meri oleks päris huvitav. Otsin Bookingust lõpuks välja ühe majakese Lätis mere ääres Saulkrasti linnas. Nii panemegi teema lukku
Kuna juba lõuna poole minek on, teeme seda läbi Tõrva. Võtame tordi kaasa. Esmalt tervitame ema ja mammat mamma pool ja siis juba Õnnet. Kaanime endid Õnne juures pannkooke ja kohvi täis ning läheme liikvele.
Mul on mingi kiiks: ma ei taha sõita peamagistraali mööda Saulkratsi. Otsustame minna Karksi-Nuia kaudu ja nii ka teeme. Vihma kallab, tuul puhub, väljas on hämar. Looklevaid maateid mööda muudkui kulutame kilomeetreid, aga aeg on visalt minema. Lõpuks avastame, et ükspuha kust me oleks läinud, ikkagi saadetakse meid üle Valmiera... See oli paras pettumus, aga see-eest oli päris põnev tee kuni Valmierani. 
Teel teeme ka mõne peatuse: ühes kohas kus tuul nii kõvasti puhub, et autouksi on raske lahti teha ja teises kohas kus tankisime. Lõpuks jõuame ikka kohale ka.
Kuigi kell palju ei ole, on üsna hämar. GPS juhendab meid kõrge värava taha. Liigun sisse, seal seltsimehed grillivad. Saame kenasti kohe vene keeles jutu peale. Teevad alguses pulli, et olen vist ikka vales kohas, siis aga ütlevad et kõik on OK, neid on meie tulekust teavitatud ja meie maja on nende maja taga. Helistan ka omanikule kes kõrvalmajas parasjagu meid ootamas, tuleb kohale ja juhendab meid sisse.
Niisiis, meil on maja, keskküttega, aga seda pole ammu köetud ja ruumid on veel üsna jahedad. Meil on kaks magamistuba, köök, dušši-wc ruum ja eeskoda. Paneme kõikide ruumide uksed kinni, et saada vajalikud ruumid soojaks. Nüüd on aeg mere äärde minna.
Mereni on meil 200 meetrit. Kohe aia taga läbi männiku ongi meri Tuul on küll vali, aga lained polegi nii eriti suured Oleme seal mõnda aega kuniks ühe laine hoog kaugemale ulatub ja Miia ei jõua kenasti ära joosta ning kukub Riided olid lastel vastavad, nii et ei suurt häda midagi, vaid kindad on märjad, riietest vesi naljalt läbi ei tule. 
Käime kohe ka poes mis on meist saja meetri kaugusel Siin tunnen ära, et me Kadiga oleme siin kunagi käinud. Olime perega kunagi siit mõne kilomeetri kaugusel ja mina Miiaga sõitsime rongiga siia et käia mere ääres ja siis rongiga tagasi sõita
Elamine on siiski jahe, see keskküte ei suuda seda värki siin eriti soojaks kütta. Kerge niiskuse hais on ka majas, õnneks tubades vähem. Meie esialgne plaan lapsed teise tuppa panna laguneb, aga ei ole hullu Lõpuks vedeleme kõik soojemas toas, paneme läpaka telekaks ja vaatame üle telefoni TV3 kanalilt multikat Printsess Konn. Lõpuks aga jäävad Miia ja emme sooja tuppa ning mina ja Kadi läheme teise. Ajame pisut juttu ja uinume mõnusasti.
Pühapäev. Magasime hästi, nägin unes, et olin mingis poltergeistidega majas, aga ei olnud hirmuunenägu. Ja külm meil magada kellelgi ei olnud.
Tänane päevaplaan näeb ette Riia linna külastamist. Küll läheme peale hommikunosimist enne veel mere äärde. Ilm ei ole laias mastaabis muutnud, ikka puhub, mitte küll enam nii palju, ikka sajab... Merelained on täna oluliselt agressiivsemad kui eile ja lained loksuvad palju kaugemale. Oli põnevam kui eile. Vahepeal hakkas lörtsigi sadama ja see peksis tuulega näole päris valusasti, aga ikkagi oli olemine mõnus 
Teel Riiga teeme ühe peatuse mingis Apelsini nimelises keskuses. Siin on Hesburger. Võtame kohvid ja friikad. Siin kõrval on ka iseteeninduslik autopesula, lasen liiva autol maha ja vaatan et esirehv on tühi. Õnneks on siin ka tankla, lasen rehvi täis, aga tema tühjaks vajumine teeb murelikuks...
Sõidame edasi. Kaja märkab tee ääres üht bussi millel on rehviparanduse reklaam. Külastamegi kohe seda kohta. Aga siin vaatab taat asja üle ja märgib, et hetkel pole rehv tühjemaks vajunud, et kui ikka vajub, siis kas tuleme tagasi või helistame. Olgu siis nii, sõidame IKEA’sse.
IKEA’s saalime kõik läbi ja välja tuleme uute toidunõudega Nii et ema kingitud raha eest saime endale uued toidunõud IKEA’s käisime ka söömas, peale ostutuuri. Veider on see, et toidualalt lahkudes ei saa minna otse fuajeesse vaid tuleb poe esimene korrus täielikult taaskord läbi trampida :P
Käisime ka Alfa keskuses ja pärast DEPO’s. Siit edasi suundusime kodu poole. Tegime ühe rehviuuringu peatuse ka. Kõik oli kenasti korras va see, et see ratas koledasti vibreerib... Ja siit edasi sõitis kuni koduni Kaja. Ilm vaheldus, saime päikest ja paduvihmasid.
Kodus panen kolded kütte. Kaja läheb aga Keiu sünnipäevale. Vahepeal piilun Eesti koondise korvpalimängu Itaalia vastu, aga selle saame üsna napilt pähe... Käin lastega ka kaupluses ja siis keeran nendega ette tuppa magama. Silm on juba kinni vajumas kui Kaja sõnumi saadab ja ma unises olemises sõidan talle Keiu juurde järele. Ise muudkui mõtlesin, et miks ma lähen, Boltiga saaks ju sama hästi...
Noh, penisonieelikud, mõtlemisainet teile: https://www.telegram.ee/arvamus/lugeja-kirjutab-pensionireformist-eestis