Esmaspäev. Algab puhkusenädal millest aga esimene päev on püha ja seega peaks olema paljudele vaba. On mis on, aga algab üks tegus nädal ja kui Kaja tööle läheb, siis meie lastega paneme hoopis pealinna poole ajama, et minna EV aastapäeva paraadile. Kogu juttu ma siin enam ümber jutustama ei hakka, sellest sai ERALDI TEEMA.
Kui pealinnast tagasi jõuame, olen üsna väsinud ja puhkan. Pealegi hakkab pea valutama, võimalik, et tuul tegi siiski liiga, ma ise ei olnud väga paksult riides.
Ka lapsed on väsinud, mängivad rahulikult. Paneme telekast presidendi vastuvõtu ülekande käima ja vaatame etendust ning hiljem ka kätlemist.
Täna on ka EKRE tõrvikurongkäik pealinnas. Veebi-ülekandest on näha, et seal on muljetavaldav rahvamass koos. Tublid, oleks ju võinud ise ka minna kui oleks sealne elanik Mis ma sellest eliidi väljanäitusest ikka vaatan, tõrvikud oleksid palju mõjusamad ja annaksid suurema emotsiooni.
Ainult üks väike lõik presidendi kõnest: "Ega Vargamäe Andreski ise kraavi visanud, mis seal salata." Hmm, võõrtööjõudu, mille kontekstis seda lauset kasutati, seal küll ei kasutatud. Aga toon siinkohal lingi tervele kõnele.
Teisipäev. Hommik, lapsed tulevad koos ja ajavad mu üles – nad ootavad tänast etteastet milleks on ujulasse minek Aga enne kõhud täis ja asjad korda, siis alles Aurasse. Täna on vastlapäev, aga meie läheme ujuma :P
Aurasse jõuame kümme enne kümmet, aga pileteid saavad nad meile veekeskuse peale müüma hakata alles täpselt kümnest Enne õiget aega on kohal ootamas juba paarkümmend inimest
Käime kõik kohad läbi mida pilet lubab. Ujume, mullivannitame, sõidame mööda torusid. Kõigil on tore ja lõbus. Lõpuks aga lähevad kõhud tühjaks ja nii paneme asjad kokku.
Muuseas, Miia läks koos Kadiga naiste riietusruumide kaudu ja seda ilma probleemideta. Väga tublid tüdrukud, saavad koos kenasti hakkama kui soovi on (Y)
Sööme me siinsamas all. Täna saab iga piletiga kaasa ka vastlakukli, nii et meil on kolm vastlakuklit ja tellin lastele ka friikad viineritega mida üsna isuga süüakse
Kuna auto on parklas B piirkonnas ja juba kopikas jookseb, siis käime üle parkla Maximas ära enne kui koju liigume.
Ma ei tea kust lapsed selle energia võtavad, aga mina väsin ujumisest ära ja üritan pisut magada. Korra kukub silm kinni ka, aga siit edasi on olemine nigelavõitu ja pea kipub tuikama
Tegelen pisut kodutöödega. Avastan, et kuu aega on lastepakett Telial tasuta. Liitume ja vaatame Miiaga multifilmi Lotte Ja Kuukivi Saladus. Siis aga jõuab emme töölt, käime all linnas raamatukogus Kadile raamatut toomas ja tuleme koju sööma.
Ostsime nädalavahetusel Lätist uued toidunõud, Kaja tegeleb nüüd vanade kokkupaneku ja uute väljaladumisega. Unele saadab mind Meistrite liiga millest vaatan ära mõlemad poolajad
Kolmapäev. Jeeehhuuu! Öösel sadas maha mingi 10 cm lund! Ilm on valge, hommik on valge, puuoksad on paksud ja lumised. Talv on ikka ilus! Kahjuks aga on lumi juba lörtsine ja mida aeg edasi seda vähemaks jääb puuokstel lund ja seda märjemaks muutuvad teed.
Magasin öösel väga sügavalt ja ärkasin Miia huigete peale pool seitse. Seitsmest läksin üles, Kaja juba toimetas. Kaja läheb kooli ja Miia viin lasteaeda. Algselt oli plaan jala minna, aga pesime Miial hommikul pead (eile peale ujulat jäi pesemata ja nüüd sügeleb) ja siis märgade juustega ei riskinud õues pikka maad jalutada.
Viin üheksaks auto Robi juurde. Sillas midagi koliseb, mõned pisiasjad on veel ja lisaks lähevad õli ja filtrid vahetusse. Ehk siis korraline hooldus. Garaaži juurest koju teen jooksu, läbi lume sahiseva ja lörtsise Õigemini on lörtsine vaid suurte teede juures, seal, kus sool juba oma tööd teeb.
Marek helistab ja annab märku, et nad said korteri maha müüdud ja reedel on üleandmine. Keegi Tallinnast ostsis oma ülikooli astuvale tütrele elamise. Tähendab, varsti on terve maja elus taas täis.
Kadi läheb Kristinaga jalutama. Mina lähen lõunaks lasteaeda Miiale järele. Nad on veel õues ja läbimärjad. Otsustan Miiaga bussile minna, aga enne jõuab helistada Robi, et auto on valmis. Robi võtab meid peale, läheme auto järele ja saame oma autoga koju sõita (Y)
Täna saabub mulle kiri maaposti teel. Helme kogudus soovib mulle õnne ja õnnistust
Õhtul istun arvuti taga kui see mulle teavitab, et Tammeka üritus käib. Et see on aga Kolmes Tillis, mis meist on linnulennul saja meetri kaugusel, innustab Kaja mind minema. Viskan jooksuga riided selga, haaran fotoka ja kiirsammul liigun kohale.
Täna magan lastega eestoas ja unele saadab meid jalgpall
„Miia, ütle ’tere tulemast.’” Plika vaatab korraks ja küsib: „Kuhu?”
Neljapäev. Emme on tööl ja meie kodused. Täna hommikul peaks Jenna külla tulema, aga algatuseks ei saa Kadi teda telefonitsi kätte ja kui kätte saab, siis tuleku aeg muudkui lükkub... Lõpuks Jenna saabub, aga on meie juures ainult tunnikese, sest läheb isaga kinno. Aga kinno saab nendega ka Kadi kaasa.
Samal ajal kui Jenna meil, käib Kaido külas. Ta tuleb meist üle jäänud lasteriideid läbi lappama. Joome ka kohvi ja siis jääb Kaido seniks meile kuni ma pean Miiaga lasteaeda arenguvestlusele minema
Miiaga ollakse lasteaias üldiselt rahul. Küll, et meil on liitrühm, tõdetakse, et ta on sellises seisus, kus laps tahab veel mängida mitte tegeleda õppetööga Aga mis me imestame, pooled lapsed on temast aasta vanemad. Ehk siis peale praegust õppeaastat käib Miia veel kaks aastat lasteaias, samas kui 2/3 lastest vaid aasta. Aga me ei näe selles probleemi, las ta saab ikka korralikult kooliküpseks, nii on talle endale kõige parem!
Kui arenguvestlus läbi saab, helistab Kaja, et temal on tööpäev läbi ja kas võtame ta peale. Muidugi võtame. Aga me ei sõida kohe koju, käime rehvikontrollis, sest Lätis oli mingi teema ja laseme kõik kenasti üle vaadata. Õnneks midagi tõsist ei leita.
Käime poes. Ma olen koroonaviiruse laine osas pisut ettevaatlikuks muutunud ja kindlustan veidi tagalat. Kodus võiks, suisa peaks, olema mõningad toiduvarud, aga varume ka ravimeid. Olen kindel, et kui viirus meile jõuab, tuleb veel suur ostubuum toidu ja ravimite osas.
Lund sajab. Ilus. Toimetan pisut kodulehtede kallal ja siis läheme perega Kassitoomele kelgutama Ehk teeme ühe sportliku ja väsitava vahva tegevusega õhtu
Kelgutamine väsitab lapsed kenasti ära. Ma ei mäleta kas kunagi on olnud sellist olukorda kus muinasjutu lugemise ajal mõlemad lapsed magama jäävad Igatahes annab see mulle juurde aega oma kodulehe kirjutistega edasi tegeleda
Reede. Magasime poole üheksani välja! Väljas on tänu lumele väga valge, nagu päike paistaks, ja külmakraade on -4 Panen aga kolded kütte ja asun asju kokku tõstma, et Tõrva sõita.
Hommikul viime Kaja kokku korjatud riiete hunnikud uuskasutusse ja käime mõnes poes, et leida uut uksesüdamikku korteri siseuksele. Lõpuks leiame ja tuiskame koju tagasi. Edasi on asjade kokkupanek, Miia peapesu (ikka kratsib) ja sõidamegi Tõrva poole.
Kenad lumised vaated viivad meid Tõrvas otse Õnne juurde. Sööme kõhud täis ja käime Lõvel kelgutamas. Lõvel aga selgub, et lund on liiga vähe ja sõiduteel ulatuvad kivid lumest läbi. Aga ka heina peal ei saa sõita, sest kõrge hein on lamandunud ja lumi heinakõrte vahel... Käime ka Helmes linnusemüüride juures nõlvadel, aga seis on enam-vähem sama...
Kui ema töö lõpetab, käime kõik koos surnuaiast läbi, tõdeme, et isa uue hauakiviga on kõik korras ja käime Coopis. Siis viime Õnne koju ja ise läheme ema juurde öömajale.
Laupäev. Öö on olnud täitsa hea Miia kõrval. Hommik on valge ja päikeseline, mis saaks veel valesti minna? Miia on juba ema juures köögis, ema teeb süüa ja nähes mind teavitab halva uudise: Miial on täid. Eile ema vaatas, ei leidnud, täna hommikul leidis. Mul võttis mõnda aega, et end koguda, aga päris korda ei saanudki. See oli löök allapoole vööd, meie üheksa aastase lastekasvatuse staaži juures on see esimene kord.... Ega meil muud üle jäänud kui asjad kokku korjata ja jalga lasta
Teel koju paneme Kajaga paika käitumisplaani. Kaja on tööl, seega käin Tartu jõudes apteegist läbi ja suundun koju.
Algab voodiriiete, riiete ja muu sellise kokku korjamine. Pesumasin saab kõvema kraadi peale tööle ja peale pesumasinat lisaks pesukuivati. Need lasevad poole ööni välja aga jääb homse peale ka kraami küllaga.
Kui Kaja töölt tuleb, hakkame rohtu pähe panema. Kõigile. Selgub, et peale Miia on täid ka Kadil! Meil Kajaga on õnneks kõik puhas. Aga noh, tegemist on meil omajagu ja terve päev ongi meil täitõrje lainel. Loodame, et tõrjest piisas ja kuskile neid satikaid nii pidama ei jäänud, et nad varsti tagasi paljunemas on...
Arvatav täide üleskorjekoht on lasteaias, sest sealt on olnud signaale, et mõned lapsed on nendega koju saadetud... Lasteaias levivad asjad ongi üsna aja küsimus.
Aga et tõrje ei pruugi alati sajaprotsendiline olla, siis Kaja käib lastel juuksed üle ka kuumade juustesirgendajatega. Ehk siis küpsetame neid mune mis võisid juustele jääda.
Ja kui kõik toimetused saavad ühele poole, laskume Eesti Laulu lainele. Ütleks et mõtete eemale viimiseks just täpselt õige saade. Muidu kogu aeg kõik kiheleb igalt poolt kui täidele mõelda :S Saatest teen ka isikliku kokkuvõtte.
Pühapäev. Öö oli hea, kuigi öösel oli mingil hetkel väga palav. Vastu hommikut aga magasin nii sügavalt, et Kaja ülesminekut ei kuulnudki. Alles poole üheksa paiku Miia kolistamiste peale ärkasin.
Kaja teeb lastele täikontrolli ja käib taas juuksesirgendajaga kõik üle. Imetlen tema usinust, väga õige kõik! Ise aga vean puid ja lükkan pisut lund.
Naabrinaine tegeleb kohtus käimise teemaga Mody maa osas. Käin üleval külas, aga asjad lähevad keeruliseks ja ajaliselt pikemaks kui ma kohe oleksin saanud tegeleda. Seega tuleb antud teema juurde hiljem tagasi tulla.
Käime perega Lõunakeskuses. Ja kui koju tagasi jõuame, kolin kohe teisele korrusele. Üsna lootusetu meil selle teemaga, aga võtan enda peale kaartite joonistamise. Ehk siis kui toas tagasi olen, otsin kõigepealt meie aiast pilte ja siis joonistan kaardid valmis. Palju pusimist.
Vahepeal saab ka niisama olla. Lapsed istuvad meie voodis lae all ja vaatavad Eesti Laulu kordust telekast Ma ei tea miks, aga neile meeldib :P
Täna oleks tahtnud lastega veel kelgutamas käia, aga krunditeemad sõid aja ära. Üldiselt sadas vahepeal ka vihma ja me oleks esimese liuga juba mõttetult märjad olnud... Ja õnneks oli lastel ka kodus lõbus (Y)
Käisime lõunakasse minnes läbi Veeriku Selverist, sest leidsin kultuurkihist taaratšeki. Astun infolaua juurde ja üks tüüp on juba ees ning teenindaja tuleb. Selgub aga, et tüüp on teenindajat juba mõnda aega oodanud, on teine närvis, räägib kõrgendatud toonil ja üsna ebaviisakalt. Teenindajal on üsna ükskõik, sest on nädalavahetus ja igale poole ei jagu töötajaid. Tüüp karjub, et teda see ei huvita ja teenindaja vastab, et tema siin midagi teha ei saa. Üldse teenindaja üritas tüübile liiga palju vastuseid anda, mina poleks küll üritanud, sest iga asi mis teenindaja ütles oli tüübile vastuoksa. „Te ei kõrgenda minuga suheldes oma häält!” karjub tüüp, kuigi teenindaja rääkis viisakalt ja tüüp ise hoopis oli liiga vali, üleolev ja ebaviisakas.