Esmaspäev. Imeline hommik! Päike paistab, väljas on mõni kraad külma, ehk siis on nö kuiv ja puhas. Enamust maad katab lumekirme mis joonistab veel sügisese muru puhtaks valgeks 
Lapsed veel magavad kui meie kodust lahkume.
Täna on serveripäev, aga ikkagis tuleb teemadesse veel süveneda, esiti et saaks ise targemaks ja teiseks, et kui lõpp-produktsioon-masinat hakkan üles sättima, siis asjad turvalised ja kindlad saaksid.
Pealelõunal suundun koju. Kadi ei vasta mingil põhjusel telefonile ja see teeb veel eriti ärevaks. Kodu jõudes aga on kõik kontrolli all, Kadil lihtsalt oli telefon hääletu peal... 
Toidan lapsed ära ja käime all linnas paki järel. Tagasiteel käime Reinikust läbi, sealt antakse toidukotid. Ma küll täpselt aru ei saa milleks seda jagatakse, aga kui juba jagatakse, siis miks mitte ka võtta.
Kui jalutused tehtud, istun kodukontorisse ja madistan seal kuniks õhtusöök valmis. 
Teisipäev. Eileõhtuste tööde tulemusel on täna asja serveriruumi, et seal pisut ümberkorraldusi luua. Saan tunde veeta üksi hämaras ja mürarikkas ruumis. Küll ma veidi selleks valmistun, et müra asemel on kõrvus muusika :P
Täna on ka koostööpäev õpetajatele. Liidan ka end mingi hetk sellega. Kui rahvas gruppidesse jaotatakse, siis mina olen selles ruumis kus arutatakse õpetajate ühisüritusi. Viimase aja uudiste saatel on aga kuidagi totaalselt veider sellistel teemadel arutleda 
Pealelõunal läheb Kaja Kadiga psühholoogile ja toob Miia minu juurde kooli. Miiale tegelikult meeldib siin. Algselt on ta koolimaja ees õuel, siis aga juba tuleb meie tuppa ja tüütab pisut Liisi
Koduteel kuulan Kerro pajatusi peaministri ja koroonateemadel. Tõsiselt, masendus tuleb peale! Ei võtagi nagu asja kohe hinge, aga no toonid on ikka mustemast mustemad, ja see jääb närima. Seega lähen jooksma – pingeid lammutama Poole jooksmise peal otsustan, et tuiskan Aixi juurde, ajaks törtsu juttu ka, viimasel ajal olen hakanud headest tuttavatest kohutavalt puudust tundma, ma kohe ei kannata seda enam välja et kellegagi kokku ei saa! Igatahes Aixiga jutustame vist üle poole tunni ja jätkan siis taas oma sportlikku poolt, joostes nüüd koju tagasi.
Facebookis, kui mingid bändid teevad reklaami, siis ma olen hakanud neid üle vaatama. Ja täna leidsin endale seeläbi uue lemmiku: Talco. Punt itaallasi kes teevad pungilaadset ja väga rütmikat ning mõnusalt meloodilist ja rahvuslikku muusikat. Ülikõva!
Miks meil on palju valitsuse koroonameetmete vastaseid? Sest valitsus ei käitu läbinähtavalt ja usalduslikult. Peaminister salastab dokumente, samas kui rahva sissetulekud vähenevad või kaovad meetmete tõttu. Kui oleme kuulekad, siis sõidavad õuele taas rahalaevad, millest küll tavakodanikuni millegipärast suurt midagi ei jõua...
Kolmapäev. „Päike nii valge ja soe, küll veel kohati lumi, kevad mu hinge poeb, sulatab jääd kui tuli,” alustame luuleliselt Liigun tööle, muusika kõrvus, helgus hinges. Slackline kosutab veidi füüsilist aktiivsust nii Reiniku taga kui Miina Härma Gümnaasiumi juures. Oma tööruumi jõudes kõrvaklapimuusika küll vaikib, aga tuju hoiab üleval ja ergutab eile avastatud bändi Talco meeldiv kiirus ja rütmid Asume taas serverilainele! 
Kantseleis läheb Eda tõttu teemaks rattaga Tartus liikumine ja tööl käimine. Seletasingi siis, et käin ratta asemel jala, et saada päevas samme rohkem, ja siis meenus, et tegelikult pidin ju täna üldse autoga tulema kuna on vaja Ordis õhtul käia
Tööpäeva lõpus tuleb Kaja kooli juurde ja käime koos Ordis. Aga me tuleme kooli juurde tagasi, kuna tõstan kastid sinna majutuma.
Peale õhtusööki käime jalutamas, aga teeme sellise triki, et laseme lastel kordamööda öelda kuhupoole keerame ja kui kaugele liigume (vahepeal tuleb küll ka parandusi teha). Jõuame alla linna ja tuleme raekoja tagant üle Toome koju tagasi. Nii pikaks jalutuseks polnud me aga valmistunud, nii et kel külmusid varbad, kel sõrmed, kellel mõlemad :P
Sel nädalal on Duubli saates Joel Ostrat ja Jarek Kasar. Parajad klounid on, aga tööpäevaõhtusse meeldivalt tujutekitav; nii ka täna otsustame saadet vaadata. Imelikul kombel on aga eetris eilne otsesaade :S Kaja otsingutulemustena jõuame lõpuks infoni, et telejaamale on pommiähvardus tehtud! Ja vist mitte ainult TV3’le vaid ka teistele kanalitele. Nojah, kellegi haiglaslik vihapurse on oma tipu saavutanud...
Aga asjad laabuvad ja teleülekanne Eesti – Tšehhi jalgpallikohtumisest toimub kenasti plaani järgi. Vaatan üle pika aja kihlveokontorite seisusid ja nii nukrat pilti pole sealt ammu vastu vaadanud: Eestile on totaalne hukk ette määratud Aga eks ta nõndarada läks kah, kuigi esimese värava suutis Eesti lüüa ja kindlasti jalgpallihuvilisi sellega väga rõõmustada (mind küll), siis see mis edasi tulema hakkas, oli suure klassivahe tulemus: 2:6. Poisid mängisid küll, aga teised olid siiski paremad. Teisel poolajal tšehhid enam suurt sõda korraldada ei viitsinud, ma usun, et muidu oleks seis kohutavam. Ilus muidugi, et lõppu suutis meie meeskond veel ühe värava lüüa
Neljapäev. Hommik ei võtagi meid päikesega vastu! Taevas on küll hele, aga mõne aja pärast tuhmub seegi ja võimust võtavad pilved. Tuleb vaid loota, et tööalaselt mingeid pilvi ei teki
Oma juba tavapäraselt kohustuslikuks saanud liiniületus Reiniku taga pakub täna pinget: plusskraadid on lumekindluse jäänused sulatanud suureks vesiseks ja poriseks tiigiks liini alla ja ma pole mitte kuidagi huvitatud sinna sisse kukkumast Nibin-nabin, aga ei kukugi 
Tööpäeva tõmbab taas Talco käima, Liisilegi meeldib Tegelen paari masina installi ja seadistamistega (õpetajatele). Lõunast liigun kodukontorisse.
Jalutuskäiguks käime lastega all linnas pakkide järel, saabusid kaamerad ja õhkmadratsi elektriline pump.
Kadil viimastel päevadel kipuvad silmad sügelema. Saame homseks arsti aja, aga palutakse enne apteegist mingid looduslikud tilgad osta ja kuni homseni proovida, et äkki tõmbab tagasi. Nii käin apteegis rohu järel ja siis algab lahing, et neid tilkasid ka lapsele silma saaks tilgutatud... Kohutav, väga kohutav, Kadi on ikka selline hellik sellistes asjades, et seo või voodi külge kinni ja pane pulgad silmalaugude vahele...
Kadil oli täna matemaatikas kontrolltöö. Oi ta ise põdes juba eile ja hommikulgi KOHUTAVALT, sest ta ei saanud aru näiteks sellisest asjast: 48:4 = (40+8):4=10+2=12. Et milleks ta peab need tehted sinna vahele tegema, miks ei või kohe 12 vastuseks kirjutada Ma soovitasingi tal tehetega mitte jamada vaid kui teab vastust, siis kirjutagu kohe vastus, sest milleks peaks selle arvutsskeemi nii keeruliseks tegema kui lapsel on võibolla mingi oma meetod mis lihtsalt töötab ajukolus ja kõik! Minu arust on oluline tulemus, mitte arvutuskäik... Noh, ja siis läkski asi nii, et lubati ka kohe vastused kirjutada ja Kadi sai kontrolltöös kiituse
Kui Kaja töölt tulema hakkab, teen mina jooksu töö juurde ja Kaja võtab mu sealt peale. Edasi saab Kaja koju ja mina sõidan Inna juurde edasi. Inna ostis poisile uue arvuti ja ma lähen panen talle selle üles.
Õhtusse mahub veel poeskäik terve perega
Reede. Juba eile hommikul oli nii, et koolimajas on selline vaikus kus kuuleb läbi kinniste akende väljast linnulaulu. Nagu eile, nii ka täna, tegin aknagi selleks lahti et kevadet veel suuremas mahus nautida saaks Kuna ma tööle jalutades kõrvaklappe peas hoian, siis seda ilu ei kuule, aga ega seda muidu ka kuuleks – jalutustee kulgeb suuresti autoliikluse saatel.
Täna teeme Ainiga asja kooli kõrval üle tänava olevasse majakesse. Suured ruumid täis kola, aga selle kola seest leidsin ühe põneva kohvri. Otsisin selle omanikku ja ka leidsin, temal seda vaja ei ole ja nii saab Pukka üks ilmatusuur vanaaegne kohver. Leian ka ühe väikese vana teleka mida mul ühes töö-projektis vaja läheb
Teleka jaoks on vaja SCART kaablit. Käin pööningul, tuhlan seal kastides ja ei leia. Aga peab olema. Nüüd ei ole muud kui et laotan kõikide kastide sisud laiali, et need siis kenasti oma käe järgi ära katalogiseerida.
Suure töö vahel tuleb aga Kadiga arsti juures ära käia. Tal silmad juba mitu päeva sügelevad. Aga ka arst arvab, et tegemist on allergilise reaktsiooniga...
Peale õhtusööki läheme jalutama. Teeme täna suurema ringi nii et lapsed tagasiteel enam käiagi ei viitsi Teel kohtame Piretit ja Kiuri – ometi nägime ka tuttavaid inimesi (Y)
Laupäev. Jeerum, vastu hommikut sadas jube peavalu kuklasse koos silmavaludega. Brr, aga et oli juba valge, siis ootasin kuniks Kaja ärkab, et siis tabletti võtma minna. Kajal on täna tööpäev, seega tal oli kella peale äratus.
Hommik kodus läheb käima. Jätan lapsed mõneks ajaks isepäi, et käia arvutiabi andmas ja siis käime lastega jalutamas mille raames toome Õnnele sidruneid. Ja siis saab elamises asju kokku pandud, lõunatatud ja puhatud kuniks aeg oli liikvele minna. 
Liikvele minek tähendab üsna palju toiminguid täna Algatuseks sõidame alla linna turule, kuna mamma soovis jõhvikaid. Edasi oli vaja peale võtta sushi mille Kaja ema sünnipäevaks Tartust tellis. Nüüd oli kiirpõige Inna juurde, sest laenasime sügisel Reijo rula ja nüüd oli see aeg tagastada. Turu tänava ääres käisime autopesulast läbi - auto lihtsalt juba karjust puhastamise järele Ja nüüd saame emme töö juurest peale võtta ning hakata Puka poole sõitma (Y)
Oleme parasjagu Nõo kandis kui Kaido saadab sõnumi, et täna oleks tal mahti jalutama minna. Kurat, ma olen sellist päeva NIIIIIIII pikalt oodanud ja nüüd siis tekib selleks võimalus, aga mina olen teel Pukasse-Tõrvasse! Ma olen mõneks ajaks üsna sõnatu ja üritan mingit plaani välja mõelda, et kui Pukas võtmed kätte saame, et äkki siis ei lähekski Tõrva öömajale vaid tuleks linna tagasi... Kaidol on plaan minna juba viiest, aga meil on alles neljast võtmete teema ja vaevalt me sellega kümne minutiga hakkama saame ja siis veel ka tagasisõitmise aeg... Raske südamega, aga midagi ei ole teha, saadan vastuteate, et lahkusime linnast ja täna kuidagi välja ei mängi...
Pukas oleme 20 minutit varem kui omanikud. Siis nad saabuvad, käime kõik kohad läbi, arutleme, jutustame, uurime ja puurime. Lõpuks polegi muud kui et allkirjastame akti ja eelmised omanikud on nüüdseks paberite järgi sellest kohast lahti öelnud. Meie oleme siin veel võibolla tunni jagu, et mõned mõtted läbi arutada; lisaks hakkab kõigil külm ning siis liigume Tõrva.
Sööme õhtust. Lapsed on väsinud ja majast välja enam minna ei taha - jäävad multikalainele. Kaja sõidab emaga surnuaeda ja mina nendega poolele teele kaasa mamma juurde.
Mamma on heas tujus ja molutab niisama, ses mõttes, et ei vaatagi telekat Ajame temaga mõnda aega juttu ja siis kõnnin vaikselt KEK’i tagasi. Helistan ka emale, aga tal on mingi kõhutõbi täna seljas ja ta kuskile liikuda ei taha, ajame paar sõna läbi akna juttu ja liigun edasi omade juurde. 
Õhtusest multikast lapsed väga huvitatud ei ole, mängivad niisama ringi. See annab mulle võimaluse vaadata Valgevene – Eesti jalgpallikohtumist, alates teisest poolajast. Muidu oli nagu igati hea mäng kuniks meil Õigus punase välja teenis, siis lagunes mäng laiali ja lõppskooriks sai 4:2...
Pühapäev. Öö magasime Kadiga. Mina ärkasin mingi aeg üles ja igasugu majamõtteid luusis nii palju ringi, et need lihtsalt ei lasknud uuesti magama jääda. Keerlesin kui vurr, ja seda kuniks väljas juba valgeks läks, siis õnnestus sõba silmale tagasi saada.
Öösel oli kellakeeramine, seega tullakse ja aetakse mind uue kella järgi pool üheksa üles Ilm on väljas hämar, jahe ja uduvihmane. Vaatamata kõigele on meie plaan kindel ja nii liigume mõne aja pärast Pukka, Õnne koos meiega.
Pukas leiame mõned aiatööriistad ja alustame aiakoristusega, lihtsamalt öeldes on siin tegemist vajavaid asju iga ruutmeetri peal ja neid ka mitte üks vaid mitu Alguses kastab meid uduvihm märjaks, aga siis sadu lakkab ja lõppeks hakkab päikestki paistma.
Kella üheks sõidan Tõrva Arvo ja ema järele. Ema saab elamist uudistama tulla ja on väga põnevil. Kogu selle kupatusega on ta väga rahul, ka temale meeldib siinne elamine, kuigi jah, tõdeb, et tööd on siin palju, aga kus ei oleks Arvo Lasting on Helme koguduse õpetaja, tema on meil kaasas maja sisseõnnistamiseks ja nö puhastammiseks. Kui Arvo lõpetab, võib öelda, et nüüd on maja meie oma, ja avame ka šampuse ning sööme kooki. Hiljem viin Arvo tagasi, ja et on Tõrva minek, viin kohe koju ka ema ning Õnne, sest siis ei pea enam Tõrva ringi täna rohkem tegema.
Kui ma tagasi olen jõudnud, helistab Kaja vend, et nad tuleksid ka vaatama kui me veel seal oleme. Päike paistis mõnusalt ja oli soe, lapsed olid rõõmu ja elevust täis, seega polnud meil siit lahkumisega mitte kuskilt otsast kiiret. Asusin marjapõõsaid korrastama kuniks nad tulid.
Mingi peale viit alles lahkusime Pukast. Tegime Rõngus toidupoe ringi ja tulime Tartusse ära kus Griffin meid juba pikisilmi ootas