Esmaspäev. Ahoi! Tavarutiin lülitub täna taas täiskäigule (peaaegu): Miia lasteaeda, Kadi kooli, issi ja emme tööle – nii nagu tavaliselt 
Mina magasin üsna hästi, aga uni murrab päev läbi, Kajal on vist migreenihood...
Kooli sain mina igati kuiva nahaga. Mis aga mõni tund hiljem toimuma hakkas, oli ikka jama: tuli lörtsi ja vihma läbisegi kohati väga tugeva tuulega. Vaatasin, et Valgas oli kohati 15 m/s! Päev läbi sain põdeda nädalavahetusel ehitatud kasvuhoone pärast, et kas ta nüüd ka minema lendab – ei ole ju saanud vaiad ega miski väga vajuda, võib üsna kergelt tuule alla võtta ja naaberaeda kolida 
Koolis on täna esimesed neli klassi, üheksandad klassid ja abituriendid kellel on konsultatsioonid. Rahvast majas jagub, aga ei midagi tõsist. Jooksmist on küll omajagu palju, aga päeva teises pooles läheb asi rahulikumaks ja saab kenasti tahvlitega edasi toimetada.
Vihma kallab ka õhtul, aga mul just ongi selline vihmatuju ja juba loodan, et saan koju liikudes ilma nautida. Aga siis avastan, et olin hommikul õhema jope pannud ja sellega suurt ei naudi – külm on
Avastan, et mu igapäevakingad naeratavad mulle. Ei, ei ole ma lolliks läinud, kingad on hoopis läbi käidud ja tald irdub. Ühed igapäevakingad mul veel on, aga ega nendegi elupäevad on otsakorral. Koolist koju jõudes on varbad märjad...
Hirmsasti sajab terve päeva. Aga siiski käime jalutamas, Miiaga. Peab ju pisut värsket õhku ka hingama
Täna lõpetas Jaanus Pukas oma resideerumise. Kahju kohe, maja oli siiani köetud ja elu oli sees
Teisipäev. Hommik on samasugune kui eile, nii kodused toimetused kui ilm Eile hommikul oli küll porilompe oluliselt vähem, aga pilvisuse ja temperatuuri osas erilisi muutusi ei ole.
Päev on täis tahvleid 
Lõpetan ära need mida eile veel ei jõudnud ja viin raamatukokku. Siis meenub, et toas kasutan ju oma WIFI’t, seega tuli kõik tahvlid uuesti üle käia, et kooli WIFI parool sisse tippida Ja kui need masinad lõpuks valmis, laotasin ühekaupa ette vanemad tahvlid, et neil uuendada Android, äpid, ja et nad üle vaadata. Igasugu veidrusi oli masinatega
Täna on see päev kui ka meie pere käib kaubanduskeskuses Alguses kartsime küll, et Lõunakeskuses on tohuvapohu, aga ei olnud mitte mingit ülerahvastust. Saan endale uued kingad ja püksidki tööl käimiseks. Kingadega oli veel see, et ostsin sellised mida varemgi kandnud olen ja maksin pisut rohkem kui endale eelarve ette seadsin, aga et ei peaks veel sada poodi ja tervet linna läbi käima, siis hoidsin aega kokku ja ostsin pisut kallimad, aga ennast tõestanud jalavarjud ära.
Tagamaja juuksur Alar eile uuris, et ega me musta kassi pole aias näinud, tal pani eile aknast plehku. Täna Kaja märkab teda ja nii anname Alarile ka märki. Kass aga peidab enda kõrvalmaja terrassi alla ja nüüd üritab Kaja teda välja meelitada, edutult kahjuks. Kui Alar saabub, siis saaga jätkub.
Mina aga kassi päästeoperatsioonist (mis täna lõpule ei jõuagi) osa ei võta. Kuna keegi jalutama tulla ei tahtnud, läksin hoopis jooksma ja plaan oli siis juba ka Tiigi pargis slackline peal käia. Kuna aga botastega ei ole mõnus slackil olla, võtan enda paljajalu ja üritan teha kõiki oma trikke mis oskan. Chest bounce ei ole mingi probleem, aga butt bounce 180 on pisut akrobaatilisem hüpe ja sellega võib kergesti ka tasakaalu kaotada. Maapind on ju kõva ja nii ma üsna pikalt harjutan ja toimetan enne kui ta kenasti ka välja tuleb Ja endal on sellest tuju megahea ning energialaks tuleb korralik peale Jooksen siit Toomase juurde, ajame temaga veidi juttu ja siis jooksen koju tagasi kus kassi päästmisega ikka veel tegeletakse
Kodus koristan. Enamasti Miia järelt. Miia oskab viimasel ajal nii palju asju lihtsalt lohakusest või kadedusest Kadi ees valesti-halvasti-valjult-sõjakalt-jms teha, et ma ei jõua temaga enam pahandadagi. No lihtsalt ei jaksa. Ja nii ma siis võtangi täna suuna, et lihtsalt koristan ise kõik ära. Tean, et see ei ole tark tegu, aga täna lihtsalt nii on.
Kolmapäev. Taas sajune päev juba hommikust saati. Tegelen kohe ära nelja tahvliga mis eile vastupanu osutasid ja tegelen lõpuni Progetiigri projektidega. Viimastega tekkis palju küsimusi ja oli seetõttu palju toimetamist enne kui nad esitatud said.
Jalgrattasõidu õpetaja Jaanus kutsub mind takistusrada vaatama ja arutlema. Nimelt olen tuleval aastal rattasõidu õpetajaks mina. Kui õue liigun, on parasjagu paduvihm Aga ei olnud häda, kahju oli hoopis lastest kes oma katsesõite tegid 
Õhtul käib Gerly juukseid lõikamas. Täna saab kõigi nelja peaga tegeleda, nii et läheb omajagu aega. Aga vaatamata sellele läheme Kajaga jalutama. Kahjuks kaugele me ei jõua, varsti helistab Kadi, et Miia on oma telefoniga kogemata 112 helistanud ja nad kardavad Koju jõudes on mõlemad tüdrukud ärevust täis, kuigi kõne on nad suutnud ära lõpetada. Aga kogu teema rahuneb maha, lapsed muidugi ka Enda jaoks selline kentsakalt naljakas seik – ei ole varem selliseid asju juhtunud.
Neljapäev. Tänane jalutuskäik kooli üllatab oma sooja ilmaga. Panin küll ennetavalt paksu jope, aga sellega võis hõlmad lahti vabalt jalutada.
Täna saab ära tellitud maja ja kõrvalhoone värvid. Kaja valis tooni välja, see on midagi kergelt rohekat, eks me saa näha lõpuks mis seina peale tuleb Ma küll vahepeal mõtlesin, et äkki teeks linnaäärsetes asumites ringi ja valiks mõne olemasoleva hoone järgi värvi, aga Kaja seda ei vajanud.
Õhtul saan kätte elektrikaablid ja kaablitoru mis hakkavad kõrvalhoone kilbist maa seest peamajja suunduma.
Täna saadetakse kiri Realtor OÜ algatatud kohtuvaidluse kohta Mody maa osas. Nimelt on vaja nüüd ise tellida torustiku spetsialist kes hindab maa sees olevate kommunikatsioonide taluvusvõimet. Mina olin küll seda meelt, et läheks kompromissile, aga siis selgus, et ega meile kompromisse ei antagi, pigem ikka servituut peale kunagise planeeringu järgi ja rohkem kohust ei huvita... Ehk siis sõidavad meie õue sodiks, aga neid ei huvita – väga tore!
Õhtul käime jalutamas, vihmas. Vaja oleks Smartposti automaadist pakk kätte saada, aga ei saa, sest keskuse uksed pandi kinni :P Nii jalutame tühjade kätega koju tagasi. Algatuseks me muidugi tegime tervele Sõbra Maximale ringi peale, et leida kus need kastid tegelikult on
Postimees avaldab artikli ’Aasta küla kandidaadid asuvad võistlustulle.’ Noo, tekib kohe huvi, et kes need kandidaadid siis ka on. Loen ja loen ja terves pikas jutus on ainult üks mull, just kõige olulisemale küsimusele vastust ei ole!
Reede. Kajal on viimasel ajal üleval magamisega hommikuks tekkinud peavalu. Nii ta katsetas täna all diivanil magamist ja pea ei valuta. Tuleb nüüd aru saada kas siin on mingi seos või mitte.
Hommikul kooli minnes käin jätkuvalt liini peal, kuigi liinid minu uusi kingi ei armasta. Nende kingadega on väga raske liinil niisama tasakaalugi hoida, mitte kuidagi püsida ei taha. Aga seda ma olen ka enne tähele pannud, et jalanõudest sõltub liinil väga palju.
Koolis on täna tuletõrjehäire. Paistab, et üks andur viskab villast. Ma olin parasjagu sööklasse sisenemas kui sireen kisama pistis ja söökla uks mu nina ees lihtsalt sulgus Häire ise tuli aulast, sealt, kus parasjagu fotograaf lõpuklasside õpilasi albumi jaoks pildistas.
Vajaduse sunnil pean täna pisut varem lahkuma. Nimelt eile helistati, et saematerjali tahetakse täna kella kolme paiku Pukka tuua. Ideeliselt oli kellaaeg igati hea, sest kell 14:15 väljub rong ja jõuabki kolmeks kohale
Väikesele reisile tuleb kaasa ka Kadi. Tal lõpeb 13:55 tund ja ta jõuab kodus ära käia, et koolikott ära viia ning siis jõuab kenasti ka veel rongile. Mulle väga meeldis, et tema soov tema loobumistest nii tugevalt üle oli! 
Hakkame juba kohe-kohe Pukka jõudma kui saematerjali vedav autojuht helistab, et on kohal. Luban, et kümne minuti pärast näeme ja nii kõik ka kenasti läheb Laeme autojuhiga koos materjali õuele ühte hunnikusse ja nii saab auto lahkuda. Meil Kadiga on aga kolm tundi aega tagasisõidu rongini.
Ilm on selline, et kord on päike, siis sajab lörtsi ja uluvad tuuled Paneme kolded kütte ja katame materjali ära. Kõhud on tühjad, seega otsustame poodi jalutada. Aga me ei jaluta otse vaid teeme rahvamaja kaudu ringi. Selle käigus uudistame teisi majasid, külastame ujumiskohta ja uudistame niisama ringi. Põnev on. Lõpuks võtame poest söögipoolist ja liigume majja tagasi. 
Majas siis kütame edasi ja sööme kõhud täis. Kuna meil on aega, teeme veel ühe jalutuskäigu. Selle raames me külastame Valla tänavat, läheme üle mäeseljaku ja jõuame Bruno Jungi tänavale, siit liigume raudteega piirnevat teed pidi kunagise puidutööstuse poole, aga enne tööstust keerame raudteele ja tuleme raudteejaama juurde tagasi. No on ikka põnev see Puka! Ma vist pildistasin kõiki maju mis meie teele jäid
Nüüd siis aga liikusime taas majja, panime siin asjad kokku ja läksime raudteejaama rongi ootama. Rongini oli veel kaheksa minutit, aga tema esilatern oli kaugusest juba näha.
Emme on samal ajal Miiaga koju jõudnud, paraku kehvade uudistega. Lasteaiast väideti, et Miia köhib tihtivõitu ja õhtuks kerkis ka väike palavik.
Rongile jõudes saan ka teise üsna ebameeldiva uudise: nimelt KIK saadab teate, et rahad on kanalisatsiooni ehituseks läbi ja otsitakse rahadele lisavõimalusi. Oleme nimekirjas kuskil 320. kohal ja lõppvastuse taotlusele saab 31.02.2023. Jah, vaadake nüüd seda kuupäeva ja imestage, siin on mitu asja mille suhtes imestada: esiteks see, et vastuse saab alles kahe aasta pärast, ja teiseks see, et aastal 2023 on eriliselt liigne aasta, nii et veebruaris on 31 päeva...
Kui lõpuks koju jõuame, hakkab uni koledasti murdma. Eks tänases päevas oli palju toimetusi ja liikumisi ka
Vaktsiinid ei mõju?
Laupäev. Kaja läheb hommikul tööle, Miiagi ajab enda samal ajal üles, ega enda uni ka enam teab mis sügav ei ole. Tänaseks pole meil erilisi päevaplaane ja kui olekski olnud, siis oleks need tuksis: Miial on röga, nohu ja väike palavik (~37,3). Nii et ei saa siin täna suurt kuhugi minna ega midagi teha.
Vean ahjupuid ja helistan Innale. Teisel on viimastel päevadel vertiigoga jamad, seega ma teda rattasõidule kaasa kutsuda ei saa. Aga ega ilmgi mingi meelakkumine ei ole: hoovihmad, külm ja tuuline. Siiski on mul vaja ära käia Espakis, seega käin rattaga üksi ära.
Hiljem tegelen erinevate koduste toimetustega. Kui Kaja saabub, koristan keldrit ja pööningut ning korjan kokku asjad mis võiks Pukka viia. 
Õhtul vean Kadi õue, käies temaga ratastega sõitmas - muidu istub ta päev läbi toas. Rattasõit saab mõlemale üsna turgutav olema. Käime ka Tiigi pargis slacklinel ronimas, aga valusad punktid seljas ei lasknud seal suurt midagi teha.
Vastu ööd käime Kajaga saunas. Saab üle mõne aja taas saunamõnusid nautida. Meil Pukas ju saunaruum küll on, aga kasutusluba pole me sellele veel andnud.
Pärast näitan Kajale Pukas tehtud pilte ja naeran Bruno Jungi nimelise tänava üle. Otsustan uurida, et kes ta selline oli. Wikipedia väidab, et kõndija, ja siis nagu välguga selgest taevast selgub, et vanaema on ju temast rääkinud! Vaatasin kiiresti indekseeritud pildipanga üle ja mul on pilt Bruno emast ja tema tütrestki! Sellest saab varsti üks artikkel, ma usun
Pühapäev. Emadepäev! Lapsed jagavad emmele oma kingitusi, minul loomulikult mitte midagi ei ole Ma ei tea ise ka kuidas mu plaanid alati kuidagi haihtuvad selleks õigeks ajaks?!
Miial hommikul palavikku ei ole ja ilm on soojemapoolne. Seega otsustame täna perega Pukas käia, sest puitmaterjal on toores ja vajab staabeldamist. Ilma igasugu sunni ja kiirustamiseta leiame endid juba kümnest teel olevat
Otsustame Pukka sõita pisut teisemat teed, ehk siis Elva pealt Hellenurme, Paluperasse ja sealt Pukka. Elvas aga teeme pikema peatuse, et käia sealses taasrahastuskeskuses. Tee Pukka on igati põnev ja huvitav – praegu pole ju puud veel lehtedes ja nii on vaated avaramad.
Pukas alustame staabeldamisega. Kõige raskem on leida ühejämedusi lippe lauakihtide vahele. Staabeldamine võtab omajagu palju aega, aga asjad vähemalt laabuvad. Kui asi hakkab lõpusirgele jõudma, helistab Inna, et ta hakkab omadega Tartust sõitma ja tuleks ka elamist vaatama. Otsustame nad ära oodata ja nii saab järele proovitud korda tehtud Kanni elektrisaag ja sellega õunapuude lõikamisest järelejäänud jämedad oksad ära tükeldatud. 
Inna jõuab poisi ja tüübiga, käib, vaatab, uurib, tagasisidet vist ei saanudki Aga tüdrukutel oli igati hea meel, et said Reijoga mängida ja hullata (Y)
Tagasitee teeme Otepää kaudu, et ikka pisut põnevam oleks. Tee Pukast Otepääle on juba päris põnev oma kurvide ja küngastega Otepääl teeme peatuse, ostes süüa ja siit edasi on roolis Kaja kuni Tartuni.
Miial täna palavikku registreerinud ei ole. Küll aga nohutab palju ja röga on. Ka minul on kurk punane ja kergelt piinab. Seega saab täna selgeks, et jään Miiaga vähemalt kolmeks päevaks hoolduslehele, et me kõik ikka terveks saaks.