Esmaspäev. Ei saa ma ennast käima, olen nagu Inna trimmer Clint mis muudkui üritas ja siis enam ei üritanud kuniks lõpuks ikka käima sai...
Kadi otsib koduvõtmeid taga. Kotis ei olevat, mujal ka mitte, Miia ka ei olevat vingerpussi teinud. Annan varuvõtmed, et küll õhtul otsime edasi. Aga kui kooli akende juurest mööda lähen, siis Kadi särava näoga teatab oma klassi aknast, et siiski kotis olid võtmed ja on üles leitud 
Humana ukse taga Kuperjanovi tänaval on juba enne kaheksat järjekord. Uus kaup? Sooduspäev? Või on lihtsalt inimestel riided otsa saanud?
Hommikul tegeleme Liisiga Spotify teemaga, et saaks hommikuti kooli kõlarites muusikat lasta. Osaliselt ebaõnnestub. Ja kui ma ükskord Stuudiumi juurde pääsen, avastan, et mulle on tänaseks ülesanne antud, aga see on lisatud eile õhtul kell üheksa Ma muidu õhtul vaatasin küll, aga mitte nii hilja enam :P Nimelt siis olen ametis digipädevuse tasemetööga, olen nö klassivalvur ja muidugi ka abiks kui keegi arvutiga hakkama ei peaks saama. Said küll. 
Täna on tubli jooksmiste päev. Tegemisi jagub. Tuul tõmbab meil toaukse pauguga kinni, nii et mul kukub riiulilt üks AIO tüüpi arvuti alla Aga ta jääb imekombel ellu, plastikut küll räsis, aga töötab.
Kroko üllatab täna! Ta jalutab just Kiuriga kooli lähedal ja uurib kus kohvivõimalust on No siin ju ongi! Viin talle kohvi välja ja ajame magava poisi taustal törtsu juttu. Ilm on ka just sel ajal ilus ja üldse on kuidagi asjalik ja heades toonides päev.
Õhtul aga saabub vihmasadu just selleks ajaks kui ma koju pean minema Üldse on terve päeva väikesi sabinaid olnud ja isegi äikest on väheke löönud, aga tuju on ikka hea!
Teel Koju püüab Kanni mind kinni ja esimene küsimus on, et kas ma uudiseid ei uurigi No ei osanud midagi uurida :P Nimelt siis oli meil hoovis käinud torustiku ekspertiis ja see nimetas torude seisukorra nii halvaks, et sellest saab kohtus hea argument olema. Aga näis, kohus ise on 7. juuni. 
Sööme kodus õhtust ja siis, et jalutama saju tõttu minna ei saa, käime autoga Magaziinis. Ostan sealt endale villased sokid – on ju nii, et rege rauta suvel Käime ka Maximas, aga et saia unustame osta, teeme pärast veel Kajaga vihmase jalutuskäigu meiekasse ja sealt saia puudumise tõttu veel Coopi
Telest tuleb õhtul film Avatar. Vaatan otsast lõpuni – lihtsalt meeldib, hästi tehtud ja ilusad värvid
Teisipäev. Kaja ärkas varem ja minagi läksin samal ajal üles - ei olnud mõtet uuesti magama jääda, sest oli üsna erk olla ja kui oleks magama jäänud, poleks järgmine ärkamine pruukinud enam nii helge olla Teate ju küll!
Hommikukohvi taga meenub, et eile sai ju rattaga tööle mindud, aga tagasi tulin ju jala Hea uimane vend ikka
Hommikut alustan raamatukogus, koorides pakenditest välja kõik sülearvutid ja dockid. Mitu tundi lihtsalt lahtipakkimisele! Ja siis saab tagasi kloonimiste teemade juurde minna.
Teen ühe masina kloonimiseks valmis. Kahjuks mul uus WPKG server veel korralikult ei toimi, aga see pole ka nii kiire teema, sest vana veel kärab
Täna käib mul üks kaheksandikkudest, kelle loovtööde juhendajaks ma olen, külas. Ehk siis muude toimetuste sekka ka pisut haridusalast toimetust 
Eks kõige rohkem võtab aega just loovtöö läbi lugemine ja edasiste sammude planeerimine. 
Kaja teeb täna rabarberikooki. Mina samal ajal tegelen WIFI levi pikendamisega, kuna Krokatsil on võibolla homme vaja kuskil eraldatuses olla ja siis ta saab kasutada selleks meie aeda või suisa mängumaja
Õhtune jalutuskäik viib meid Inna juurde. Tal Janec ostis uue auto, saime ka seda ilusast imet uudistada. Ja siis meenus, et pidin Innale 200 eurot tooma, aga et see koju jäi, kõnnin RIMI juurde. Kui aga automaadi juurde jõuan, selgub, et pangakaart on kodus Kahjuks meie pangaautomaatidesse ei saa näiteks Smart-ID’ga sisse logida...
Tagasiteel kergelt sajab. Eemalt näeme ühe tänava kõnniteel, et keegi rattaga veab lilleampleid ja kärgib seal miskit. Sani! Purjus kui maa, aga nägu nalja täis Tervitame ja utsitame teda pisut
Kolmapäev. Täna magasin päris hästi kohe, ei olnud mingeid häirijaid. Selliseid öid võiks rohkem olla
Hommikul vara saabuvad majja elektrikud. Niiöelda garantiiremont Nimelt vannitoa ühe seina pistikud on pimedad, tulevad ja vaatavad asja üle.
Koolipäev algab kohe kohustusega: nimelt Liisi hommikul ei ole ja keegi peab muusikamasina kooli kõlaritesse käima panema – selleks olen siis mina
Täna laias laastus ajab üks jama teist taga... FOG kloonimine ei taha toimida uute Delli läpakate UEFI PXE’ga... WPKG uus server näitab ikka hambaid, kuigi teema on üsna lihtne, aga miskipärast ei toimi sisselogimine Peab hakkama koodi uurima.
Õhtul käime Lõunakeskuses Miiale kingi otsimas. Käime ka Handymannis ja siis liigume koju sööma.
Neljapäev. Üsna hästi magatud öö lõppes äkki kell 5:45. Oli juba parajalt valge ja Kaja polnud ka enam voodis, nii ma hetkeks arvasin, et kell on sealmaal, et vaja üles tõusta, aga ei, tunnikese saaks veel magada. Nii ma siis üritasin magama jääda, aga suik tuli peale enne õiget kella alles
Tänaseks on nii palju ettevõtmisi, et ei oskagi kohe millest alustada. Aga ma igatahes alustan Kahju vaid, et homne päev spordipäeva nahka läheb :S
Kadi on meil haige, ju siis meie läbi põetu sai lõpuks tallegi saatuslikuks, nii et ta jääb koju. Esialgu nädala lõpuni.
Mõtlesin olla kaval, et teen olemasolevast FOG serverist koopia uude virtuaalmasinasse ja siis seal hakkan teda uuendama Aga selle 500 GB kopeerimine on aeganõudev töö. Nii ma jätsin asja kopeerima, aga samas alustasin päris puhta masina loomisega. Õhtuks on uus masin valmis (Y) Kuigi, uue läpaka kloonimine veel ei õnnestunud, aga mul on mõned mõtted mida ehk homme varahommikul, enne matkapäeva, jõuab järele proovida.
Õhtul sööme kodus ja siis läheme jalutama. Aga just saabub Kaja vend ja asjad pöörduvad nii, et teised lähevad jalutama, mina aga sõidan Kaidoga Nõosse kust saan bussi millega nädalavahetusel saaks puitmaterjali Pukka vedada. Väljas sajab väga koledasti ja seda terve õhtu. Kogu meie ettevõtmine on tihedas vihmas. Käime ka tanklas enne kui Filosoofi tagasi sõidame. Buss muidugi on vana kits, aga no ajab asja ära, saab hakkama küll
Käin ja sõidan korra ka Inna juurde, viin talle lõpuks raha ära. Ja nii need õhtud kõik käest ära voolavadki...
Reede. Miia ärkab hommikul jonniga. No mitte miski talle kohe ei sobi Väike perenõupidamine ja otsustame, et kuna Kadi ka veel kodus on, et las siis Miia jääb ka koju ja nii lubame tal tagatuppa magama tagasi minna. Lähebki. Aga ta on seal ligi kümme minutit ja tuleb varsti tagasi, tuju hoopis parem, kõik on hea ja korras ning ta tahab vabatahtlikult lasteaeda minna Selge, siis asume esialgse plaani juurde tagasi
Sõidan rattaga kooli ja alustan kohe FOG’iga toimetamist. Üks veateade saab lahendatud, tuleb teine, siis kolmas. Lõpuks aga jõuan nii kaugele, et arvan kõik OK olema, aga lihtsalt ei ole aega, et katsetada seda viimast korda – kohustused ootavad mind Emajõe veerel - elik meil on spordi-matka päev.
Täna lastakse iga mingi aja tagant mõni klass Lodjakoja juurest liikvele. Liigutakse kokku seitse kilomeetrit (algklassid vähem) käies läbi punktid ja lahendades nendes erinevaid ülesandeid. Alguses ma liigun esimestega kaasa, aga minu tegelik punkt on Supilinna taga rannas, ehk finišis. Enne lõppu liikudes käin läbi Grünbergide saiakohvikus Supilinnas, et võtta pisut kehakinnitust ja kohvi teele kaasa.
Mööda alleed randa liikudes näen toreda kaadri võimalust Lodjakoja poole pildistades üle jõe. Jään seisma ja pildistan kui äkki lind pähe situb ja mul suisa objektiivi täis pasandab. Õnn, et mul hea annus salvrätte kaasas oli...
Möll rannas käib, klassid tulevad, teen kõigiga lõpupilte. Mingi hetk läheb meil olemine rannas aga vihmaseks ja hakkab jahe. Kui Liis ringilt tagasi jõuab, vahetab ta mu välja ja ma saan rattaga koju tuisata, võtan õuelt bussi ja käin ära puitmaterjali järel, jättes bussi sinna parklasse. Kaja tuleb minuga materjali laduma kaasa. Ja kogu meie ladumine on laus sajus, oleme parajalt läbimärjad kui lõpetame.
Hiljem käin Maximas taarat viimas ja Vytautast toomas. Vihm on taandunud, päike paistab. Võtan väikese õlle ja istun aias, naudin lihtsalt olemist. Elu on ikka ilus küll! Naudin tulbimerd, Kajagi liitub mingi hetk.
Laupäev. Elu kodus algab üsna vara. Aga me ei plaani äraminekuga kiirustada. Kaja vaatab filmi ja mina teen ühe tööotsa. Siis aga laeme auto täis ja sõidame parklasse kust mina edasi sõidan bussi roolis. Miia tuleb mulle seltsi, teised sõidavad meie taga.
Rõngus teeme poe peatuse. Siin vahetuvad lapsed: Miia läheb emmega, Kadi tuleb minuga
Pukas laeme oma auto tühjaks ja panen peale Inna trimmeri. Teised jäävad siia, mina lähen ringile, et viia Lõvele trimmer ära. Tagasitee teen läbi Tõrva, külastades ema ja mammat ning siis võtan peale Õnne ja sõidame Pukka. 
Nüüd hakkame maha laadima puitmaterjali bussist. Kaido saabub vahepeal, talle anname ülesandeks äsjasoetatud muruniiduk kokku panna
Kui puidulast maas, Kaido lahkub. Mina aga sõidan kohalikku tanklasse niidukile bensiini ja õli tooma. Muuseas, seal ei saa maksta pangakaartiga, aga kui äpist ülekanne teha, on kohe kaup käes Nüüd aga saame masina käima panna ja niitma hakata. Päris mõnus masin, mulle meeldib, et ta ise edasi sõidab Aga ei paistnud päike kaua meie õuele! Üks hetk käis mingi mats ja masin jäi seisma, endal mootoril külje peal pikk lõhe sees – tundub et silinder lendas lõhki! Helistan Hansaposti ja ega muud üle ei jää, kui et masin tagasi saata... 
Aga sellega meie mustad pilved veel ei piirdunud...
Kuna suur niitmistöö seks korraks läbi oli, otsustasime uurida mis mustad sitikad meil toaseintele ja eriti akende peale tekivad. Õnne Googeldab mis hirmus ja lõpuks leiab, et tegemist on vist puukoi ehk toonesepaga. Kõik, mis selle sitikaga seoses kirjutatakse, on õõvatekitav: 20 aastaga võib ta puitmaja nii läbi uuristada, et see lihtsalt kokku kukub. Hirmul on suured silmad – kuigi me maja juures veel ei plaaninud ehitustöid teha, on nüüd vaja pisut selgust. Nimelt seda me teame, et meil ühe toa põrand õõtsub, see pidada omaniku sõnul vanadusest olema, mis ka mõistlikuna tundus. Aga nüüd ma saen põrandasse augu ja teate, meil kukkusid asjad ka kõigil käest maha ja tuju oli nullimast nullim, must masendus ronis hinge, viha, äng, arusaamatus ja ehmatus! Ma ei oska seda täpsemalt seletada. Nimelt paksuselt pool põrandalaua, alumine pool, on koidel täiesti läbi aetud, samamoodi ka põrandatalad. Kõige rohkem hirmutab see, et sitikaid on olnud kõigus ruumides, ka selles toas kus eelmised omanikud olid põrandat vahetanud. Kas see siis nüüd on varjatud puudus meie kinnisvaral?
Kurdan naabrile, Andresele ka ja tema küsib, et kas me siis ei teadnudki, et maja on vammi täis. Vamm? Seda lubas omanik raudkindlalt, et vammi ei ole ja seda me veel leidnud ei ole ka. Pidada Pukas olema üks Juhan, kes meie maja olukorda hästi teadvat, käime teda otsimas, aga teda pole kodus, vaatame, ehk homme õnnestub...
Igatahes oleme kõik, va lapsed, täiesti tujutud. Mitte midagi ei taha siin enam teha ja just nii armsaks saanud väike uus kodu on vastikuks muutunud. Mõtted käivad ainult petta saamise ümber... Kell on aga palju, Kaja, Õnne ja Miia sõidavad ära Tõrva, mina jään Kadiga Pukka. 
Sööme ja läheme taaskord Pukaga tutvuma. Liigume kortermajade juurde ja siis selt liigume läbi kitsas-tänavate lõpuks kodu poole tagasi. Teeme õuele lõkkekese ja ajame juttu. Võtan veinikese ligi ja tinistan veidi ka kitarri kuniks Inna helistab, et tulevad läbi. Ja nii nad varsti saabuvad: Inna, Reijo ja Janec.
Kurdame muret ja jutustame niisama. Kui teised lahkuvad, läheme ka meie ära magama, vaadates mingit multikat.
Pühapäev. Vaatamata sügavale kriisile iseenda sees, magan magamise ajal hästi. Öösel ajas põis üles, käisin ära ja vaat siis oli raske magama jääda, kuna mõtted keerlesid ainult maja ümber, et ostsime oma arust maja aga saime peotäie puutolmu... Lõpuks võtan enda käsile ja hakkan mõtteid mujale murdma, tehes sügavaid hingetõmbeid. Lõpuks uinun.
Hommik algab majas enne seitset. Ma ei sundinud end enam magama, sest mõtted ei lasknud ja nagunii poleks üle tunni magamist lubada saanud. Sööme, toimetame ja siis hakkame bussikesega Valga poole sõitma, et buss Tõnule tagastada.
Väljas sajab nagu oavarrest. Niigi on hinges raske, vihm keerab justkui tröösti peale. Üritan võimalikult palju hoopis Kadiga jutustada, et mõtteid eemale hoida, kuigi samal ajal siiski mõtlen... Oh kurat kui raske!
Annan Tõnule bussivõtmed üle toaukse, kurdan korra ka muret ja liitun juba omadega kes Tõrvast saabununa meie Fordiga juba parklas ootavad. Käime Maximas ja apteegis ja teeme veel mingid veidrad liikumised millest mul täiesti savi on. Ostan ka pitsad, aga täiesti kiretu kugistamine, kuna tegelikult söögiisu üldse ei ole... Ja ega ei tahagi väga sinna Pukka nagu minna... Aga ometi sõidame kohale.
Algatuseks on kõik veidi mõtteid kogunud ja netiavarustes kolanud. Kolan ka mina ja leian Kalle Pilt kontakti kes tundub meie olukorda hindama just see kõige õigem inimene: riiklikult tunnustatud kohtuekspert hoonete niiskus- ja biokahjustuste valdkonnas. Et aga kell on veel vähe ja ilm soosib magamist, ei julge ma talle enne südapäeva helistada... 
20 minutit enne südapäeva ei saa Kaja rahu ja palub mul helistada spetsialistile. Selgub, et tal on maakodu Puka lähedal ja et ta oli täna seal, aga nüüd on juba Elva-Tartu vahel. Tonti! No oleks ikka pidanud kohe helistama, oleksime saanud ka ise selgust kiiremini! Ehh, aga järgmine nädalavahetus ta vähemalt tuleb (Y)
Õnne toimetab kasvuhoones, meie paneme aga asju kokku mis Tartu kaas lähevad. Vahepeal tulevad meile külla Tõnu oma perega. Aitavad meil mõtteid koondada ja tuju tõsta. Korraks on nagu kergem ka. Hiljem tuju midagi teha ei ole, ja vihma ka nagunii lihtsalt kallab. Viime Õnne Tõrva ära ja sõidame Tartusse.
Tartus püüame mõtteid eemale ajada, aga ega see ei õnnestu eriti. Kaja palub, et ma teeksin sauna ja nii siis toimetan selle kallal. Kaido tuleb Cristoferiga ja ka see aitab pisut mõtteid eemal hoida. Kaido on optimistlik, et maja ehitamine ei ole tegelikult mitte midagi keerulist ja tema on meil selles osas abis Noh, tegelikult oleks temast selles osas tõesti väga palju abi, aga enne peame selguse saama mis meil majas toimub ja mida üldse peaks edasi tegema: müügilepingu ümber keerama, osa raha tagasi küsima või midagi kolmandat? Ei tea, lihtsalt ei tea! Ootaks eksperdi hinnangu ära, ega enne niikuinii midagi teha ei ole...
Ja siis käime saunas. Üritame küll mitte asjast rääkida, aga ei õnnestu Teeme hoopis plaani, et peale sauna ja pesemist läheme perega jalutama.
Ja nii me siis Tartus jalutame, vaatame kergliiklussilla ehituse seisu, mängime Reiniku taga, jalutame pisut veel ja liigume lõpuks koju...