Esmaspäev. Kuna eile unustasin naabrimehelt Makita aku-õhupuhurit küsida, tegelen sellega nüüd 
Kõik laabub ja saan selle. Vajan seda projektorite filtrite ja arvutite läbipuhumiseks – see kooli kompressor on suur, vali ja raske – ei ole võimalik inimlikult kasutada
Liigun rattaga tööle, ilm ilus, tuju hea. Humana taga vaatan ligi kahtekümmet kaupluse avamise ootajat – see teeb tuju veel paremaks, sest minu jaoks on selline saba kentsakalt naljakas... Poejärjekord - noorusaja sümbol!
Täna on aulas õppenõukogu ja seega tegelen hommikul aula tehnika ülespanekuga. Siin korjati ju kõik maha, et suvel põrandaid poleerida.
Maskikandmise kohustus on avalikes kohtades, kool aga ei käi avaliku alla ja siin kandma ei peaks. Algatuseks kantseleis hüpatakse mulle peale, et miks ma maskita olen, aga direktor on kohe kõrval ja selgitab asja, et ei pea olema. Sama juhus kordub ka trepil kui üks õpetaja mulle peale kargab ja käsutama kukub. Selgi korral on direktor nagu hea ingel mul selja tagant võtta ja kohe tõmmatakse teemasse selgust. Tegelikult on meil õppenõukogu ajal koroonateemaline blokk kus asjad selgeks räägitakse – paistab, et seda on kindlasti vaja. Igatahes need pealelendamised rikuvad ajutiselt tuju.
Õppenõukoguga ma kohe algusest liituda ei saa. Algatuseks trükin mõned lõputunnistused ja siis tegelen projektorite filtrite ja masinate puhastamisega – hea tööriist selleks on ju kaasas Terve maja ülekäimisega läheb aega, nii et jõuan õpetajatega lõpuks koos sööma ja alles siis saan liituda õppenõukoguga.
Nõukogu teine pool ongi selline informatiivne ja mitmete valdkondade aastakokkuvõtete kuulamine. Ja siis koroonanurk. Ootasin siit selgeid juhiseid, aga paistab, et meie uus jumal Terviseamet on saatnud koolijuhtidele ja kooli tervishoiutöötajatele täiesti erinevad ja segased juhised ning lõpuks mitte midagi asjalikku siin ei selgugi. Aga õnneks teeb direktor selgesõnalise pöördumise kus ja kuidas peab maski kandma ja paneb kõigile südamele, et mis iganes tingimustel on keegi ennast vaktsineerinud või vaktsineerimata jätnud, oleme me siiski inimesed ja püüame jääda sõbralikeks töökaaslasteks. Et kedagi ei peaks arvustama tema veendumuste põhjal, veel vähem sellest mingit isiklikku sõda alustama. Selline etteaste oli väga tugev ja arusaadav ning peale seda pole vähemalt minu suunal mingeid intsidente rohkem olnud (Y)
Koosoleku lõpus on just presidendikandidaadi esimese valimise häälte lugemine Riigikogus. Paneme selle striimi aulas peale ja jääme ootele Karis on ju meie kooli vilistlane ja tema tütargi töötab hetkel meie koolis 
Seega on põnevust omajagu ja mina loodan küll, et me sel korral siiski presidendi ka valituks saame. Kahjuks aga jääb viis häält puudu... Homme on uus valimine, loodame, et see saab tulusam olema Kahju kui a-poliitilise presidendi valimine nii poliitiliseks komejandiks tehakse.
Õhtul käin annan küla peal kiiret arvutiabi ja siis kiirustan koju kus Gerly mind juba ootamas on, et juukselõikust teha.
Algselt oli täna plaan Kaidoga Elvas ära käia, aga see teema langeb ära. Nii käin hoopis Aixil külas, et tegeleda raamatupidamisega ja progemis-asjadega. Tagasiteel käin koolist veel läbi, enne oli õhupuhurit halb koju kaasa tuua...
Teisipäev. Taha sina oma plaane teha, aga kõik käib ikka pea peale... Tegelen erinevate nimekirjadega ja loon Stuudiumi õpilasi. Ka kahele uuele õpetajale saab koolitusi tehtud.
Täna siis lõpuks sai poliitiline triangel läbi ja ära valiti uus Eesti president! Ma ei tea miks, aga mul on igati hea meel! Käin ka õnnitlen Kirstinit, kes on uue presidendi tütar ja kes meil õpetajaks on. Kirstini mõlemad vanemad on käinud MHG’s, seega oleme kool kes sünnitab presidente
Homme on esimene september ja mina tahan, et vähemalt esimese klassi juntsud saaksid õpilaspiletid kätte. Varasemad eeltööd ja tänased täiendused lõppevadki sellega, et piletid saavad valmis Aga aega jääb veel nii palju, et saan trükki lasta ka enamus kümnendikke! Nii mulle juba asjad meeldivad! Tänu Merikese heale eeltööle saab sellist kiirust lubada, tean, et paljudes teistes koolides nii kiiret piletite kättesaamist ei ole.
Ja töölt tuiskan veidi varem minema, kuna vaja all linnavalituses IT osakonnas käia ja juurde tuua õpilaspiletite toorikuid. Siin kuulen ka, et tegelikult oleks kena kui õpilaspileteid vahetataks õpilastel nii iga kolme aasta tagant, kuna esimese klassi pildiga üheksandani välja purjetada on pisut liig See muidugi tähendaks, et meil on võimekus ise pildistada, sest õpilastelt ükshaaval piltide korjamine on üks ülimalt tülikas ja tänamatu töö.
Õhtul käime Kajaga jalutamas. Miia pressib ka end kaasa, kuigi teab, et me poodi ei lähe. Ja ta on terve tee nagu suur jonnipunnipall, miski ei sobi, jalutada ei viitsi ja üldse kärss kärnas ja maa külmunud... 
Ema jäi mul aasta tagasi pensionile. Nüüd, aasta hiljem, ronis tööle tagasi ja ta on sellest igati õnnelik. See aasta pensioni oli talle muidugi mamma tõttu parajalt närvesööv ja selle kõrvalt ta polekski tööl käia saanud, aga nüüd on mamma pilvepiiril ja ema tundis, et tahab lasteaias jätkata. Kuna ta aga tegeleb erivajadustega lastega, kartsin alguses, et ta seal kaua vastu ei pea, aga nähes tegelikult tema õhinat, ma nii enam ei mõtle. Aga see, et ta tööle tagasi läks, usun, on igati positiivne, kuna nii oled siiski vajalik ja tegevuses
Kolmapäev. Esimene september – teadmiste päev! Kadi on juba hommikul põnevil, kuigi tema aktus on alles kell 11. Ta meil siin viimane kuu aega ainult kooli ongi oodanud, mis muidugi väga rõõmustav, et ta kooli minna tahab
Kooli õuel peetakse kooli alguse aktust. See on 2.–12. klassidele ja terve õu on rahvast tulvil. Ilm on meil täna kena ja päikeseline, või kuidas seda võtta, pildistamisteks, mida ma kümnendikega läbi viin, see nii hea ei olegi
Ka esimeste klasside aktusele saatmisel aulasse olen korralduslikul poolel nii pildistamiste kui stardikäskluste andmisel abis. Õnneks aulas ma kohapeal olema ei pea ja saan tegeleda välismaiste õpilaste piletite ja duplikaatidega.
Kahest on töötajate aiapidu mis on meie koolis esimesel septembril tavapärane. Saab kõiki näha, tervitada ja ka kõhud saab täis Kohale tulevad ka mitmed lapsehoolduspuhkusel olevad õpetajad, lapsed kaasas
Ja siis jääb aega uute piltide pildipanka paigutamiseks. Kui koju mineku aeg käes, liigub palju õpetajaid kodu poole. Nii mitmetelgi õpetajatel on muljetavaldavad lillesülemid ja suisa kingitused Mul aga pole midagi :P
Täna teeme söögi Siriuses. Hiljem käin jooksmas ja Reiniku taga liinil. Emme ja Miiaga saame ka meiekasse jalutada. 
Neljapäev. Kadi on kooli suhtes üli elevil ja tahab hirmsasti kiiresti juba kooli saada. Hämmastav. Näis, kas kunagi see suur rõõm ka vaibub
Kuna kool on nüüd täies hoos avatud ja tunnid käivad, on paljudel ka arvutite taga toimetusi ja seega on mul järjekord ukse taga – paljud on suvega oma parooli ära unustanud... Ka on täna päev kus uued õpilased domeeni kannan. Lisaks igasugu muid pisidetaile on kamaluga.
Ühel hetkel avastan, et DKI’s on tund tulemas ja ma pean sinna süleri viima. Läheb hulluks rabamiseks muude asjade kõrvalt. Üks hetk aga avastan, et täna on ju neljapäev, aga mina tunniplaanist vaatasin esmaspäeva Ja nii sain oma süleri teemale kohe aega juurde (Y)
Kadi helistab, et tema ei taha ujuma minna, kuna Stella ka ei lähe. Veename Kajaga mõlemad, aga täiesti asjatu... Jama. Ja kuigion esimene reaalne koolipäev, suutis Kadi juba oma esimese hinde kätte saada, loomulikult viie... No muidugi oli ta uhke ja elevil
Tegelen veel õhtul ka õpetajate läpakatega, tahaks need neile juba üle anda, aga osa infot kasutajatelt on puudu. Läheb selle jamaga isegi pikemalt, aga vähemalt suurema osa saan ära korraldatud.
Kodus puhkame pisut ja siis käime Kajaga pikal jalutuskäigul. Jalutame läbi Karlova, üsna kiirel tempol, eriti arvestades minu jalutamise tavakiirust
Väga huvitav, Miia läheb vara magama ja täiesti ise, ilma igasugu sunnita Ju siis lasteaias lõunat ei magatud :P
Reede. Kui mina enne kaheksat tööle jõuan, hakkab tibutama. Seks ajaks, kui enamus õpilastest tuleb, sajab juba mõnuga Üldse lubatakse täna sajust elik igavat ilma.
Täna hommikul on rohkem jooksmisi kui eile Ei tea kas eile siis kõik veel õppetööga ei tegelenudki? Tegemisi jagub, vaja DKI’sse uued masinad panna ja ma üldse ei mäleta kuidas ma eelmistel masinatel VPN’i nii seadistasin, et domeenikontroller masina autentimiseks kättesaadav on. Mõningaid asju peaks vist ikka kirja panema
Ennelõunal ja lõuna ajal kallab mis mõnuga! Ja siis äkki pilved kaovad ja päike tuleb eredalt paistma ning tahab tööpäeva lõpuks mulle aknast silmaauku piiluda!
Uurin täna liivakoorma hinda kohaleveoga Pukka. Selgub, et tasub igas asjas hinda küsida: esialgsest firmas tehti pakkumine 12 tonni liiva 140 euroga, nüüd sain aga pakkumise 15 tonnile ~90 euroga. Päris suur vahe, kas pole?
Õhtul käime Kajaga jalutamas, siis lähen lastega mänguväljakule. Hiljem teen jooksu Maximasse, et võta homse liivakoorma jaoks sularaha välja 
Valgamaal luuakse eterniidi kokkukorjamise kampaania jaoks plaane. Peab kokku arvutama palju eterniiti ära anda on ja siis vastav taotlus saata. Registreeritakse selleks, et uuel aastal siis see tasuta kokku korjata. Saab meiegi juurest, kuna vahetame garaažil katuse ära. Võiks ju tervel kõrvalhoonel vahetada, aga finantsid ei peaks vist vastu...
Laupäev. Emmel on täna tööpäev ja mina otsustan hommikul pikalt magada. Aga juhtub nii, et Miiagi ärkab enne seitset ja ilmub minu kõrvale, mistõttu ma enam korralikult edasi magada ei saa.
Täna on vaja minna Pukka, kuna tuuakse liivakoorem põrandate täiteks. Lapsed on nõus kaasa tulema kui tuleme päevase rongiga tagasi. Parema meelega oleks õhtuni, aga ideeliselt sobib ka see variant
Enne Pukka jõudmist pean helistama liiva toovale tüübile, aga tal on telefon kinni. Ja siis helistab Kaja, et üks tüüp tõi meile telliseid ja on just Tartus aias Korraldan naabrimehe appi telliseid laduma ja ise saadan liivavennale sõnumi. Kõik õnneks toimib.
Teel raudteejaamast maja juurde kohtume vana tuttava Johannesega. Nagu ikka, on ta jutukas ja ka uudishimulik. Aga mulle ta mingil moel meeldib, seega vahetame pisut infot ja liigume edasi.
Kuna liivatoojal läheb veel aega, uurin ma miks vibropump enam ei toimi. Uriseb küll, aga vett ei löö. Torud puhun läbi – kõik korras. Keeran pumba laiali, justkui mitte midagi ei hakka silma ja panen ta kokku tagasi. Ikka ei löö. Ei tea, tuleb vist välja vahetada, üks vana pump on mul kuskil veel.
Ja siis saabub liiv. Kadi teeb sellest pilte ja videoid kuidas suur traktor pika järelkäruga üritab väravast sisse mahtuda Algselt plaanisin liiva keset õue maha valada, aga nüüd valame aeda sissepoole värava ette. See 15 tonni liiva läks maksma 85 eurot – igati OK. 
Otsustame nüüd veidi liikuda, et tuua poest süüa. Aga esiti vaatame üle siinse ainsa kohviku. Kahjuks on kohvik täna suletud. Kõrval aga lammutatakse koolimaja vana osa ja lapsed tahavad seda vaadata. Kadi taas filmib ja me näeme just sellist suuremat varingut mis lõpeb tohutu tolmupilvega. Lapsed on üllatust ja õhinat täis, räägitakse ülivõrdes kui lahe see oli
Maja juures tagasi sööme ja siis teen ettevalmistusi liiva mugavamaks majja loopimiseks. Selgub, et liivahunnikule on just ainuvõimalikult õige koht sattunud: ei pea hakkama ämbrite või käruga vedama, saab liiva otse aknast sisse kühveldada Mitte et see ka kerge tegevus oleks, aga siiski vähem liigutusi.
Aga saan vaid mingi 15 minutit loopida - aeg on riided vahetada, asjad kokku korjata ja rongile tõtata. Asjad laabuvad ja varsti oleme raudteejaamas ja vaatame kuidas Pukale vihmapilv peale tuleb Kui rongilt saabujaid oli peale meie viis, siis minejaid on vaid üks.
Jõuame koju, varsti saabub ka emme. Täna on meil pannkoogiõhtu. Ja siis keeran mina magama, kuidagi väga suur rammestus on peal ja uni on kurjavaimu magus!
Kui mina virgun, hakkavad teised poodi minema, nö jalutamise mõttes. Mina aga nendega minna ei viitsi, käin hoopis pesemas ja siis saab pikalt molutatud ja aega parajaks tehtud.
Täna on Valentini lahkumispidu mis algas kella kolmest kuskil õllepruulimise töökojas ja mis pidi lõppema Barlovas. Panen enda valmis ja siis äkki hakkab kummitama asjaolu, et kohvikusse vajatakse ju praegusel ajal koroonapassi! Minul ju aga c-passi ei ole, et kuidas ma küll varem selle peale ei tulnud! On mis on, vean oma naha siiski Barlovasse.
Barlovas näen, et Valentini veel ei ole. Baarman aga kohe lendab turja, et ma c-passi näitaks. Küsimuse peale Valentini kohta öeldakse, et neil pidada veel aega minema. Selge, kuna passi on vaja ja peategelast kohal veel ei ole, siis auran hoopi sära.
Teel koju helistan Kajale, et õhtu on imeilus, pangu riidesse ja läheme teeme ühe jalutuskäigu. Kaja on nõus, liitume koduuksel ja teeme suure ringi linna peal. 
Veel hilisel tunnil saabub Inna Tõrvast ja käib läbi. Ajame törtsu juttu ja külalised liiguvadki juba edasi.
Pühapäev. Asjad kokku, pesud välja, enne väike tööots, osa telliseid autole, lapsed kaasa, Bauhofist läbi ja sõit Pukka võib alata! Täna tulevad ka vanaemad Pukka. Selleks tõstan Pukas kõik asjad ja kaasreisijad maha ning liigun Tõrva neile järele.
Tõrvas laome klotsikotid ja vanaemad autosse ning sõidame Pukka tagasi Ahaa, enne käime Maximas ka, ema ostab meile sealt Puka jaoks kingituseks veekeedukannu
Täna saab tehtud erinevaid töid läbisegi, peamine töö on liiva sisse viskamine toa aknast. Üldiselt raske töö ja labida kaupa 15 tonni ära loopida on päris palju loopimist Kui Pukka tagasi jõuame, on Kaja sellega juba tublisti alustanud. Tal olla ka juba külaline käinud, keegi vene keelt kõnelev Juri. Juri oli imestanud, et miks naisterahvas nii rasket tööd teeb
Nüüd sai siis ka ise loobitud. Kui jälle ära väsisin, viskas keegi teine ja mina tegelesin vahelduseks mõne lihtsama tööga. Ja nii ringiratast. Üks hetk, kui ema loopis, tuli taas Juri, imestas uue naisterahva üle Nüüd saime ka meie temaga tutvust teha. Selgub, et ta on Puka asunik aastast 1979. Taaskord üks niisama põnev ja muhe papi, nagu Johanneski.
Täna hakkavad keerlema aiaplaneerimise teemad. Et üks võimalus on mullafrees, teine lihtsalt mulla ost ja kohalevedu. Võtan ühendust selle tüübiga kes meile liiva tõi. Selgub, et mullakoorem tuleks ligi 200 eurot ja seda pole praegu Puka kandis üldse saada, et tema soovitaks pigem freesimist ja jagab kontakti. Helistan ka sinna ja sealt arvatakse, et ligi neli tundi ja maksaks 30 eurot tund, ehk sisuliselt ühe koorma mulla hinnaga saaks terve aia freesitud. Mulda võiks meil planeerimiseks vaja minna arvatavasti julgelt üle kümne koorma Näis, vist siiski freesime.
Kella kaheks on jaks otsas. Sööme, käin lastega poes. Ja siis viin vanaemad tagasi Tõrva ning tulen tagasi uue klotsikoti laadungiga. Loobime muude asjade vahele ikka veel liiva, üritades ka asju kokku panna. Üldse läheb täna asjade kokku panemise peale palju aega enne kui Tartu poole teele saame 
Kodus on pesemised. Hiljem katsetan Joomla 4 peale ühe kodulehe ehitamist. Mul on vajalikel lisadel selle jaoks ka kenasti tugi olemas, nii et saab teha küll