Esmaspäev. Täna saab kodus kõik kiirest ära toimetatud, sest on teada, et Madis helistab vara ja võtab mu Filosoofi otsalt peale, et ujuma minna. Nii ongi, et 7:20 Madis helistab ja ma tõttan minema. Aga ei jõua ma kodumajast kaugele kui Madis helistab taaskord, et ma rahulikult liiguks - ta unustas taliujumise majakese uksekiibi koju ja läheb sellele nüüd järele. Olen ikka veel bussipeatuses kui Kaja Miiaga must mööda sõidavad ja lehvitavad
Eleriin tuleb otse kanali äärde ja nii on meil seltskond koos. Ujume ära ja Madis liigub siit koju, mina Eleriiniga kooli. Jõuame aga koolisööklas lauda istuda kui Madis helistab, et tulevad koos Triinuga hommikupudrule
Jooksmiste, ehk nö kiirreageerimiste koha pealt on täna rahulikum päev. Suure osa päevast kulutan oma komisjoni kuuluvate õpilaste UPT tööde lugemiseks ja analüüsiks. Hindan nad kriteeriumite järgi ära, lõplik hinne töödele selgub aga peale esitlust ja teiste liikmete arvamusi arvestades homme.
Hispaania keel jätkub! Esimene tund oli eelmisel aastal, nüüd siis saab olema teine tund. Esimesest tunnist ei mäleta ma muhvigi ja märkmedki on kuskile ära kadunud... Ja ega see keeleõpe midagi lihtsat ei ole, ma ei saa kohati ei ööd ei mütsi aru
Kaja on varem koju jõudnud ja ei viitsi ise Miiale järele minna. Et ma aga poole viieni tööl olen ja siis alles viieks koju jõuan, käib ta ikka ise lapse järel ära Mul muidugi vahet ei oleks olnud, tülikas oleks tipptunnil veel linnas liikuma hakata olnud, aga ei midagi hullu...
Pealelõunal tekib pähe kuklale mingi muhk. Vajutades valulik, nagu lümfisõlm, aga pisut veidras kohas. Väga kahtlane asi. Peab nüüd mõnda ega seda aktiivselt jälgima ja kui ikka ära ei kao, siis tohtrite juurde ülevaatusele minema...
Töölt kodus unelen, siis mängin Miiaga täringumänge ja hiljem käin Kajaga jalutamas. Ööunele lähen kodulehtede haldamise saatel.
Teisipäev. Öösel on olnud lumesadu, juurde on sadanud ligi 3 cm lund. Tore, et sel talvel on talve maik juures (Y)
Tööl, koolis, on täna üllatavalt palju väljakutseid ja ringi jooksmist. Jah, ei midagi ületamatut ega etteplaneeritavat, lihtsalt vajalikud kasutajate abistamised.
Päeva teises pooles on UPT kaitsmised. Ka nendega saan ringi joosta, et klassides valmis panna raadiomikrofonid ja kaamerad. Lisaks olen ka ise ühes klassis komisjoni liige. Meie komisjonis (Heikki ja Allar) on kuus tööd, kolm neist minu hoolealused. Üks saab kolme, kaks neljad ja ülejäänud, mis kõik minu hoolealused, saavad viied. Muuseas, oma hoolealuseid iga juhendatav ei hinnanud. On mis on, sellest võiks ju pikema ja eraldi teemagi kirjutada, aga et see puudutab liiga palju minu teemade väliseid isikuid, siis ma seda ei tee. Nii palju küll ütlen, et minu omad oma esitlusel särasid ja tegid silmad ette paljudele. Ma olin nende etteastega nii rahul, et tahan neile ka omalt poolt kingid teha. Nagu ma ise ütlesin: „Tänan, et olete kuldseteks tähtedeks mu kuuerevääril!”
Õhtul, nagu tavaks hakkab saama, käisime Kajaga jalutamas. Miia meiega liituda ei tahtnud, ju ta lasteaias on end tühjaks jooksnud. Kadi aga tuleb meiega ja nii siis teeme ühe mõnusa jalutusringi lopastel kõnniteedel.
Kolmapäev. Väljas on jätkuvalt vesine ja 5 kraadi sooja. Panen kõrvaklapid pähe, nii nagu viimased ajad tööle minnes ikka teinud olen. Jõuan Reiniku juurde ära kui Inna helistab, et tal abi vaja: boiler ajab vett läbi ja seda kuskilt väga x-kohast. No selge, läbi roostetanud, mis seal muud ikka. Arutleme pisut neil teemadel ja lõpuks jõuame järeldusele, et ma ei saagi teda väga aidata, kuna temal on veetorud teisema süsteemiga ühendatud kui minu võimalused ja oskused on. Nii et ma saaks ehk transpordi ja monteerimise juures abiks olla, aga ühendajat minust ei ole. Pealegi ei sobiks mulle tänane õhtu ja ka laupäeval olen tööl. Nii jääb, et Inna uurib asja ja annab märku kui vaja.
Täna käime neljakesi ujumas: tavapärase kolmikuga liitub Martin. Vesi on täna kuidagi mõnus ja mul ei hakkagi nii kiiresti külm kui tavaliselt. Veest välja tulles tunnen, et oleks võinud ka pikemalt olla.
Ka täna on UPT’de kaitsmised, seega saan ringi joosta, et arvutid esitlusteks kenasti käima saaks pandud. Õnneks ei ole täna ise üheski komisjonis.
Koduteel, olles taas kõrvaklappidega, ei lasta mul taaskord muusikat nautida – ERGO kindlustus helistab. Kindlustusperiood hakkab läbi saama ja nii arutleme läbi kõik meie elu- ja kinnisvarakindlustused. Väga hea, et nad ise helistavad ja aitavad asju korda seada
Õhtusöögiteemad jooksevad krussi kuna maksa ei ole õnnestunud osta. Aga ilma õhtusöögita me seetõttu siiski ei jää Hiljem käib Kaja poes ja siis sõidan mina autoga trenni.
Täna on meid trennis seitse inimest. Aga sellegipoolest saab üsna palju liinidel harjutada. Olen taaskord oma oskuste lihvimistega üsna rahul. Kristjan tahaks mulle õpetada liinilt maha tulemise saltot, aga et pead mitte hulluks ajada ja teisi võtteid lihvida, ma sellest hetkel veel loobun
Peale trenni käin ka saunast läbi, aga see polegi nii mõnus mõte. Peale sauna ei taha nahk üldse ära kuivada ja nii peaks lihtsalt olesklema ja maha jahtuma, üksi on see aga tüütu ja igav...
Neljapäev. Vastu hommikut äratab mind peavalu. Ka muhk kukla taga on ikka veel valus. Lisaks, kui juba kurtmiseks läks (tegelikult on see rohkem enda jaoks siin kirjas), siis ka vasak kõrv tinnitab nii mis kole. Kõrvateema on mul muidugi juba üle aasta olnud, aga nagu lugenud olen, siis võib see ka elu lõpuni nii jääda...
Täna käisid mu UPT’kad (Karolina, Mariann ja Oto-Karl) oma tööde punkte uurimas. Valgustasin siis neid ja kiitsin neid taevani Kahju ainult, et mul neile planeeritud kingitusi veel olemas ei olnud
Täna saan kätte maja hindamisakti. See tuli tuhande jagu madalam kui müüja soovib. Suhtlesin korra ka müüjaga, aga tema jäi endale kindlaks. Kui nii, siis nii, tuleb sellega arvestada, ei tohiks midagi ületatavat olla. Nüüd siis andsin sisse hindajale töö oma korteri hindamiseks
Pean linnast koolile ühe HDMI kaabli tooma. Täpselt õigel ajal, sest käin läbi ka Apollo raamatupoest et UPT’katele kinkekaardid ja šokolaad osta ning tõin Omnivast paki ära.
Omniva pakiga oli põnev üllatus. Nimelt ma siin tellisin mõne nädala eest Kadi telefonile kahed kaaned ja paar päeva enne kohaletoimetamise SMS’i sain e-maili, et ühed kaaned on Eestisse jõudnud. Panin ise üks pluss üks kokku ja olin veendunud, et Kadi kaaned tulid. Aga ei, jõudis kohale hoopis LED-timmer mille ma võibolla juba kevadel tellisin ja mille kohale mitte jõudmise tõttu ma kolm kuud tagasi Aliexpressi kaudu ka raha tagasi sain... Vaat nii siis, tasuta kingitus...
Kaja tuleb Miiaga täpselt sel ajal kui mul tööpäev lõpeb ja nii ta helistas, et tuleb mulle järele kui soovin. Üldiselt eelistan jala käimist, aga et täna juba jalutatud sai, siis luban tal tulla
Peale õhtusööki ja puhkamist läheme jalutama. Alguses tuleb meiega ka Miia kaasa, teeme ühe ringi ära, siis saadame Miia üle ukse koju ja teeme teise ringi veel otsa
Mul on üks piletilevi kinkekaart mis mõne nädala pärast aegub. Võtan täna Piletilevi ette ja hakkan läbi lappama igasugu üritusi mille alla see 20 eurot panna. No on ikka nõme see käsu peale otsimine. Ostrova festival poleks ju paha, aga on võimalus, et olen sel ajal hoopis Käblikus, aga seda piletit Piletilevist ei saa. Kontserte pole midagi head lähiajal ka tulemas. Üks mõte oli Ulila Rock, aga kui ma Käblikus käin, siis teist samalaadset asja polekski ehk vaja... Noh, nokk kinni ja saba lahti! Lõpuks otsustan hinna, läheduse ja lähiaja järgi ning ostan teatripileti Vanemuise väikesesse majja eelolevaks pühapäevaks, et vaadata etendust Marvini Tütred. Ei tea, kas hea valik, aga vähemalt valik, ja raha saab ära kasutatud. Küll kitarritund koolis jääb pühapäeval mul seetõttu ära...
Reede. Olen juba hommikuks kenasti valmis ja puhastan Kaja jaoks autot lumest puhtaks kui Madis saadab sõnumi, et täna temaga ujuma ei saa. Varsti kohe helistab Eleriin, et tema on oma autoga sisuliselt kanali ääres ja kutsub mind sinna. Minul aga pole ujumisvarustust kodus kaasas ja kanali äärde minek võtaks ka omajagu aega, seega, täna loobun ujumisest...
Koolis võtan ette OCS Inventory ja Observiumi serverite uuendamised. Kui viimasega lähevad asjad ilusti, siis esimesega mitte. Paistab, et baas-OS oleks vaja värskem alla saada kui olemasolev on. Selge, see teema nihkub tulevikku, kuna otsest vajadust uuendamiseks tegelikult ei ole...
Aga, ma ei anna järele oma OCS’ga ja hakkan hoopis toimetama Baas-OS saab uuendatud ja soft samamoodi Lõpptulemus mulle küll ei meeldi - ei hakanud korralikult tööle, ikka mingi jama kuskil veel sees...
Kolmest algab Õppenõukogu Zoomi vahendusel. Võtan sellest kenasti osa, ise aga kättpidi serveris edasi olles ja oma jama klaarides. Lõpuks saadab mind edu: asjad toimivad! Paistab ainult, et nüüd on vaja kõigis arvutites ka klient ära uuendada, aga no see on oluliselt lihtsam töö kui see mis tehtud sai Kuigi, kui väga tahaks, siis baas-OS’i oleks uuendada veel paari põlvkonna jagu
Kui hommik oli sula, eileõhtuse paarisentimeetrise värske lumega, siis päeva teises pooles liigub kraadiklaas pisut alla nulli ja sadama hakkab taas laia valget lund Serveriga toimetades oli vaja tihti mõtteid koguda ning aknast kaugusse vaadata, nii kogu see ilu ka silma hakkas
Minu UPT'kad käivad täna läbi Annan neile üle oma kingitused ja neilgi on mulle kingitus kollase VAZ 2104 mudelauto näol
Õppenõukoguga läheb üle poole viie. Panen Zoomi telefonist käima ja panen klapid pähe. Nii saan koduteel jalutades asjast kenasti osa võtta Riia tänavani jõudes sai lõpuks koosolek läbi
Peale õhtusööki puhkame ja siis käime jalutamas. Kadi tahab Taskust mingist x-poest mingeid x-komme ja nii käime seal. Ja siis suundume raeplatsi kus emme aga meiega enam olla ei saa ja bussile ära kiirustab. Olen lastega veel pisut linnas ja siis jalutame koju tagasi.
Laupäev. Täna on päev, kus pean enamuse ajast koolis olema, sest meil on bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor. Panen hommikuks kella, aga tegelikuks kellaks saab olema Miia kes meid külastamas käib. Mnjah, ikka ta pole aru saanud, et nii ei tulda kui teised magavad...
Üheksaks lähen kooli. Esimene grupp alustab olümpiaadiga. Aitan hädalised ree peale ja edasi toimetavad nad juba ise – lahendavad Moodle keskkonnas teste. Küsimused on automatiseeritud, ehk valivad kas õigeid vastuseid või lohistavad neid paika. Ehk siis ka neile küsimustele, millele täpset vastust ei tea, on sul võimalik juhuse kaudu õige vastus saada
Testid on kolmes grupis, kõigil kaks tundi. Tagument sai laiaks istutud ja samal ajal, kui silma peal hoidsin, ehitasin valmis uue virtualiseeritud Debiani serveri oma OCS Inventory jaoks. Eks esmaspäeval jätkan.
Kolmest saan koolist liikuma. Tõttan koju kus kõik on juba minekuvalmis, võtame peale Cristoferi, haarame Statolist hot-dogid ja sõidame Tõrva peale.
Tee on küllaltki lumine, aga rattajäljed on asfaldini välja kulutatud. Mida rohkem Tõrva poole, seda hämaramaks läheb. Vaatamata sellele käime Puka kaudu, et visata pilk peale ostmis-planeeritavale majale
Tõrva jõudes sööme Õnne juures ja siis viskan pikali et puhata silmi. Oma tunnike vedelen ja pisut magan ka. Üles tulla on kole raske, pea ei püsi püsti ja silmaluugid on täitsa halleluuja... Vaatame Midsomeri mõrvasid ja siis otsustan lastega poes ära käia enne multikat. Helistan ka oma emale, et kui tahab meiega kaasa jalutada, siis nüüd on õige aeg Kui aga lapsi hakkan kokku sättima, selgub, et keegi neist ei tahagi kaasa tulla , nii tuleb hoopis Kaja minuga kaasa.
Jalutame majade vahel ja ema tuleb meile vastu. Kiikame korraks KEK’i jääväljakut ja siis jalutame juba poodi. Lõpuks saadab meid ema Õnne juurde ära ja liigub ise tagasi.
Meie siis vaatame rõõmsalt Rapuntslit. Õigemini meie, see oleme mina ja Kaja Lapsed vahepeal on, siis mängivad või tegelevad millegi muuga ja vahepeal tulevad uuesti ning kaovad taas
Kui multikas läbi, on magamise aeg. Kell on alles pool kümme... Õnne on Kadiga, Kaja Miiaga ja mina Cristoferiga. Et aga varavõitu on, siis kirjutan nädala kokkuvõtet enne kui magama heidan.
Pühapäev. Öö ei olnudki kõige kohutavam Kui õhtul segas magama jäämist kuskilt kostuv muusika ja Critoferi ronimised minu jalgade peale, siis öösel ärkasin vist mingi kümme korda üles ja magasin taas edasi. Ei tea mis mind häiris. Kaja olla kuulnud, et Cristofer läbi une palju soninud oli ja mina selle peale ššššš olin teinud – mina ei tea sellest midagi, aga ju see on oma laste kasvatamisest külge jäänud, sest nemad ka varem öösel muudkui ärkasid ja meid taga otsisid, siis oli ššššš kiire tulema...
Väljas on kõik ilus valge ja lumine, aga pisut hämar. Peale hommikusööki pakime lapsed kokku ja käin nendega Riiska nõlvakestel kelgutamas. Ema liitub meiega.
Peale kelgutamist naudin kohvi ja siis viin ema mamma juurde. Käin ise ka mammat tervitamas, oli teine rõõmsa ja terve olekuga (Y) Ja sealt edasi käisin Tõrva kesklinnas lumememmesid uudistamas ja pildistamas.
Kui Õnne juurde tagasi jõuan, teen ettepaneku koju sõita. Kõik on nõus, kui ehk Miia välja arvata Aga ei midagi, asjad koos ja minek.
Tartus hakkan sättima – mul on ju teatripilet Lähen vaatama etendust Marvini Tütred. Eks ta selline elu nukrama poole esindajate kokkuvõte oli, kohati nagu nukraks tegev, aga teksti poolest oli sinna nalja ka sisse pikitud. Kas meeldis etendus? Ei tea, kahtlane värk, liiga tõsine tükk mu jaoks.
Aga muidu rahvas teatris kõik maskidega. Saalis, etendust vaadates, julgesid mõned maski ära võtta, lükkasin enda oma ka lõua alla... Saalis erilist hajutatust ei täheldanud, tagapool küll, aga ees oli kõik tihedalt täis. Ja endale märkuseks, et enam ma ei istu esimestes ridades servapoolses otsas, sest kui etenduse tegevus käib keskel või teises servas, siis on kael lõpuks nii kange, et anna olla
Koju jõudes oli emme poes käinud ja lastel kõhud täis. Panin nad duššinurka mängima ja hiljem pesime nad ära. Ülejäänud õhtu läks kiiresti, natuke mängisime, siis juba lastel hammaste pesu ja muinasjutt ning unele.
Kui ma peale teiste magama minemist filmi vaatasin ja läpakas tippisin, kukkus Miia korra voodist välja Ajas enda voodile tagasi ja magas rahulikult edasi Sättisin tal teki paika ja võtsin osa mänguasju voodist ära, et tal endale rohkem ruumi oleks.