Esmaspäev. Magasin halvasti, oli nohu ja unenäod kordusid, nagu palavik oleks olnud. Nii et magamata öö annab ka päeval tooni. Aga hommikune test koroonat ei näita, ju siis eilne tuuleke Puka maja avatud akendest niitis ära... Aga muidu: Miia saab taas lasteaeda ja kõik ülejäänud ka oma tavapärase elutegevuse juurde.
Koolis peame emakeelepäeva. Tunnid algavad väikese sissejuhatusega ja siis laseme ka muusikat. Eesti keele pühenduseks kirjutatud teoseid saab täna suisa mitu korda kuulata.
Õhtul kooliuksest välja astudes suisa üllatun, et tulin ju hommikul rattaga 
Kuidagi mõtted ei olnud üldse sellel lainel Aga mis mul ratta vastu olla saab!
Kastani ja Riia nurgal juhtume Aixiga kokku. Saadan siis teda raamatupidaja kontorini, siis korteri juurde ja natuke ka teel linna enne kui koju liigun. Polegi teisega ammu kokku juhtunud ja juttu ajanud.
Õhtul külastame Lidl't. Veider pood, kõik kraam on võõras ja üldse ostma ei kutsu. Odavus on siiski millegi arvelt... Igatahes teeme poes ringi ära, ostame Miiale kummikud ja endile vererõhuaparaadi, nipet-näpet veel. Igatahes väga mõttetu pood. Enne kodu liikumist käime ka Prismas, sest kodu oli vaja süüa ka, Lidl'st ju seda ei saanud :P
Sõda Ukrainas jätkub ja ei paista, et niipea lõppema hakkaks. Meil aga võetakse homsest maha koroonapassi nõue ja lõpeb ajaline piirang kohvikutes/ööklubides. Ainus, et maskikohustus avalikes kohtades veel jääb...
Liis küsitles täna kellegi asendustunnis, et kellele mis meeldib ja mis ei meeldi. Laiemas arvamuses ei meeldinud lastele Putin. Üks tüdruk aga vastas nii: "Mulle meeldivad kobedad kutid ja ei meeldi tsikid kes kobedad kutid ära võtavad!" Ja see oli teine klass!
Täna oli e-etteütlus millest ma kahjuks osa võtta ei jõudnud. Muidu oli suisa 13 puhast tööd, kuigi ka meie eesti keele õpetajad väitsid, et väga raske etteütlus oli olnud.
Teisipäev. Ka tänane hommik algab valguse ja päikesega. Väga ilus ja mõnus tööle liikuda. Kulgen taas rattaga, aga täna väikese ringiga.
Toimetan arvutiklassides: uuendan BIOS'd. Edasi juba tegelen meie Delli sülerite remonditeemadega, et mis läheks maksma klaviatuuride ja akude vahetused.
Ja siis minu igateisipäevased rattatunnid. Lahendame taaskord teste. Teeme esimese ringi ära, siis jagan igale nelja küsimusega eelvalmistatud lehed ja siis teeme veel testide õppimist. Lapsed on nüüd kõik ärevusega ootel, kuidas neil testid läksid. Eks ma vaatan need üle ja annan neile siis ka märku. Aga täna on vaja poolest päevast lahkuda, et jõuda Pukka, kuhu mul põrandate ehituse firma esindaja tuleb.
Pukas hakkan nokitsema kuniks tuleb küttesüsteemide lahenduse pakkuja. Arutleme kõik asjad läbi ja nüüd on endalgi pilt selgem. Ja siis saab armatuurvõrk õuelt ära tõstetud, maja seestpoolt tühjemaks veetud ja nipet-näpet veel enne kui oli aeg rongile minna. Ja taaskord riideid vahetades meenub, et oli üks asi mida teha tahtsin aga mis täitsa ära ununes: drooni lennutamine 
Nojah, teine kord siis, kuigi ilm oli ideaalne: nõrga tuulega ja päikeseliselt valge.
Teel raudteejaama võtan seekord aega ja pildistan mõningaid maju, enamasti mahajäetuid. Lumi kannab ja nii on mugav neile ka lähemale liikuda Ja siis rongile, sel korral tuleb peale minu ainult üks reisija.
Kodus õhtune jalgpall ajab unele Üldse ei jaksa vaadata. Tore on näha Manchester United''i punastel särkidel Teamviewer'i logo, mis muidu on sinine, aga nende särkidel punane Üldiselt ei näe jalgpallis toetajaks tarkvarafirmasid.
Kolmapäev. No mis ilusad hommikud, päevad, õhtud! Päike paistab, plusskraadid, üsnagi tuuletu. Niiväga tahaks loodust ja maad nautida!
Tööpäeva alustan eilsete liiklustestide üle kontrollimisega. Minu üllatuseks on lood isegi üsna head. Eks ta nii muidugi ka on, et kes tunnis ikka sehkendavad ja veiderdavad, neil on ka teadmisi vähem ja testitulemustest see kohe näha. Käin vahetunnil klassidest läbi ja räägin õpilastega vead ja probleemid üle. Sehkendajate näod olid pikad küll :P
Kell jõuab vaevalt pool kolm saada kui helistab Kaja: Miial lasteaias olla palavik. Just eile Kaja rääkis, et Piilupesas on nii A-gripp kui kõhugripp sees, nii et terve teine tiib olla lastest sisuliselt tühi. Ja ega eile oli Miia rühmas ka vaid seitse last. Täna oli juba viis ja kaks neist saadeti palavikus koju, Miia sealhulgas. Ja sellest ei räägita kuskil, et 50% lastest on lasteaias haiged ja keegi ei näe seal pandeemia poegagi... Igatahes, et olin rattaga tööl (ratas juba eilsest töö juures), siis sõidan sellega pereleiba, et võtta auto - kuidas ma haige lapsega ikka rattaga koju viin! Koolist pereleiba on mööda raudteeäärset kergliiklusteed mõnus kihutada.
Ja siis autoga lasteaeda, Miia peale ja koju. Miia süüa ei taha, räägib et olla on paha, palavik on 37,7. Soovitan tal magama minna ja ta võtabki kohe suuna tagatuppa. Silitan ja paitan teda, kasski tuleb nurruma, nii et siis saan Miiat paitada kassi sabaga Varsti Miia uinub.
Tunni pärast käin teda torkimas, aga ta tahab veel magada. Pool tundi hiljem torgin taas, ütleb, et tuleb kohe üles, aga magab ikka veel pool tunnikest Laps on küll üleval, aga süüa ei taha, tuju ei ole, enamasti vedeleb. Teen eestoa diivani lahti, et ta saaks meie juures olla.
Emme saabub just siis kui Miia oksendab. Saame kohe koristada ja tekk läheb pesumasinasse... Õnneks oli see ainus oksendamine.
Kaja tahab minuga poodi minna, aga arvan, et see ei ole hea mõte. Lõpuks hakkab Miia ka nutma, et tema tahab, et keegi oleks ikka kodus ja tahab just emmet. Selge, käin siis ise ringil ära: meiekas, Maxima ja Konsum - et kõik, mis vaja, olema saaks.
Lotokolmapäev algab, Miia aga jääb unele ja kui ta ärkab, on just saate lõpp. Miia vaatab suuril silmil, ja ütleb: "Juba sai saade läbi!?" Ütlesime, et sa ju magasid, aga tema väitis, et ei maganud! See intsident meenutab oma nooruspõlve kus vanemad vaatasid vene seriaali Sherlock Holmesi Ja Doktor Watsoni Seiklused. Mäletan, et film hakkas, siis oli nagu silmapilk ja juba lõputiitrid jooksid. Selle tunnusmeloodia oli nii ära tuntav ja ma olin sisimas üsna pettunud, et film ei hakanud, vaid just oli läbi saanud - ka minule tundus, et vahepeal magamist küll ei olnud...
Kui kõik magavad, vaatan Juventuse ja Villarreali vahelist mängu. Läpakas on süles ja nii mitut asja tehes ei tule uni niiväga peale kui vaid jalkat vaadates Toon Miia madratsi diivani kõrvale ja olen ühtlasi ka öises lapsevalves.
Neljapäev. Miiaga öö oli OK. Käisin teda kaks korda ka katsumas, oli küll soe, aga mitte üleliia. Nägin täna ka üht unenägu, no sellist tõsist ja põnevat, nagu täispikka filmi! Panin selle kirja ka
Täna on tööpäev, aga et Miia on palavikus, siis jään täna kodukontorisse. Mul on nagunii terve päevane Zoomi-põhine koolitus HITSA kampaania raames paigaldatud võrguseadmete haldamise kohta. Tehakse ka mõned pausid ja pikem lõunapauski, nii et saame Miiaga ka söödud ja oldud.
Kui Kaja saabub, käin koolis probleeme lappimas. Üles tuleb panna ka Ukraina teemaõhtu jaoks tehnika. Jooksvalt sajab sisse õpetajate toa printeri trumli vaetuse teade ja tooneri jama. Annan kohe partneri hooldajale teada ja ta lubab veel täna õhtul läbi käia (Y)
Kui asjad tehtud, lähen kuulan poole tunni jagu Ukraina teemasid. Igati toredad jutud ja esitlused, aga lõpuni ma kahjuks kuulama jääda ei jõudnud. 
Reede. Olen siiski ka täna Miiaga kodus, kuna palavik ei ole alanenud ja kedagi teist ei ole lapsehoiuks võtta.
Kuigi ma päris töö juures ei ole, tegelen kahe tahvli taas-seadistamisega, mis mul nädala alguses kellegi poolt lagedaks olid lastud.
Ennelõunal tuli meiekas käia: Miia tahtis nuudleid. Kui laps teab, mida ta süüa tahab, siis ju võib end pisut ka liigutada, sest siis võib eeldada, et ta ikka sööb ka seda mille isu tal on
Kui Kadi ühe ajal koolist tuleb, pole Miial palavik enam kuigi kõrge. Otsustan kooli minna. Nüüd saab tegeleda Office hulgiinstalli teemadega, ehk et asjad selles vallas laabuvad ja arvatavasti tuleval neljapäeval, kui on e-õppe päev, saab masinatesse see ka automaatselt peale lastud
Kui Kaja koju saabub, tuleb ta sõnumiga, et õhtul saab sauna. Kui aga saunaaeg käes, ei ole me enam seda meelt, et minna tahaks Nii me siis loobume. Käin hoopis Kadiga alla linnas, mulle tuli Photopointi pointer (Tracer Bolt 46425) ära, ehk vidin, millega saab näidata tahvlile punast punkti ja slaide edasi/tagasi eemalt liigutada.
Laupäev. Paistab tulema kuiv, pilvekribulatega, aga üldiselt päikeseline ilm. Soojakraadid kihutavad kuue juurde ja tuult peaaegu et ei ole. Läheme täna Pukka, kuna vaja on ära laduda Fibo plokid värava eest - sinna tuleb vee- ja kanalisatsiooni trass.
Aga esimese hooga ei sõida me Pukka vaid Tõrva. Täna on tegelikult nii, et Kadi jääb üldse koju, aga et Miial kahel viimasel päeval palavik oli, siis tema viime Õnne juurde hoiule. Meid oleks ju võinud Pukas toimetamise jaoks rohkem olla, aga mis seal parata, peame kahekesi hakkama saama.
Üldiselt läheb Kajaga meil kahekesi kenasti. Eks kivid on rasked, neid on nelja aluse jagu, aga õnneks ei vea me neid kaugele, teeme vahepause ja saame nautida ka lihtsalt päikest. Kui töö tehtud saab, siis oleme mõlemad piisavalt väsinud, et nüüdseks oma tööpäeva lõpetada.
Tõrvas tekib mõte, et viiks ema Lõvele, kuna ilm on ilus ja õhtud nüüd juba pikalt valged. Selgub aga, et emal on mingi viirusekahtlus küljes ja nii jääb meie üllatussõit ära. Ega siis muud enam olegi kui et võtame suuna Tartusse tagasi.
Eile oli küll võimalus sauna minna, aga et teised plaanid olid ees, siis teeme täna ise sauna ja külastame seda täna õhtul. Peale sauna aga käin Kadiga linnas jalutusringil. Naudime pimedat ja tuledes linna, rahvahulkasid ja ilma. Koju jõudes teised juba magavad (Y) 
Saunas olles, välisukse ees end jahutades, mõtted uitavad, silmad volavad mööda tähistaevast. Äkki vaatan: kolm lennukit lendavad kõrgel kolmnurgas. Imestan, et mootorite müra ei ole, aga imelik tunne valdab hinge. Ja siis äkki nad keeravad kuidagi kahtlaselt ja saan aru, et need on kajakad mitte lennukid, aga no pimedasi paistis ikka nii lennukite moodi!
Pühapäev. Hollarii! Ja taas paistab päike, ja taas istun ma rongis, ja taas ma purjetan oma murede ja rõõmude maale Mure siis või rõõm? Eks see sõltu kõik vaatenurgast Üldiselt, kui ma sinna juba hõisete saatel liigun, siis pigem rõõmudemaa
Pukas on siiani ikka paks lumi, sulab, aga visalt. Täna on mul enne maja juurde minekut plaan jalutada. Jalutan mööda raudteed Tartu poole tagasi Jalutan seni kuni suur kurv taaskord veidi sirgemat joont näitab, aga siis tüdin ära ja jalutan tagasi. Liigun mööda vanast piimapunktikohast ja seal askeldas vanem mees puunoti kallal. Kõnetame, jutustame, läheme laiali. Siis lõikan mööda kitsukest Nooruse tänavat. Seal on üks 80% meie majale sarnanev maja. Vanem naisterahvas poisikesega on just õuel, teen juttu. Ongi oma olemuselt sama maja mis meil: ka telliskivivooder on omajagu vajunud ja vahesid on parandatud. Nemad olla alles teist aastat selle majaga seotud, aga neil on põrandad juba enne ostu korda tehtud ja suurem ehitus oli neil kanalisatsiooniga ühendumine. Selge, tore, kui ka korralikke maju müüakse
Uuel tänaval tervitab mind avatud värav. Tõsi, eile me vist lahkusimegi nii. Eile laotud plokid seisavad õuel kenasti, kartsin, et võivad veidi vajuda, aga ei ole (veel) midagi viga. Vahetan riided ja asun tööle kallale. Saab nii poste toestatud kui tolmuimejaga tõmmatud, kaks valvekaamerat panen üles, märgin seinale põrandate silumiseks märgid ja muidu ka saab nipet-näpet siit ja sealt tehtud - tööpõld on ju lai. 
Ja siis rongile ja tagasi koju. Kaja on mul Miiaga vastas, käime Selveris. Hiljem vajub rammestus peale, mõnus on olla, aga midagi teha ei viitsi, isegi juttu ajada ei ole isu