Esmaspäev. Tavalised hommikusagimised saavad läbi ja kõik asuvad oma ametipostidele. Ilm tõotab tulla ilus, loodame, et ka päev tuleb tegus.
Rattaga võtan hommikul suuna lillepoe poole. Vaja üks sünnipäev tagantjärele maha pidada, kingitus on, aga lilli veel mitte. Parandan selle pisivea ja suundun kooli.
Üllatuslikult ei olegi pikka tööde nimekirja laua peal selle kümne päeva koroona kohta 
On üks ära lõhutud ekraan ja üks tõrkuv projektor, mõned pisiasjad veel. Seega läheb täna hoopis põhiaur tutipeo korraldamisele kus mind helipulti on määratud.
Ka sünnipäev saab peetud. Kirstin saab oma kingitusepaki ja lilled kätte. Juustumeistrites kokku pandud pakett selgub, et on just nagu rusikas silmaauku Kirstinile meeldib tegelikult ka kokata, nagu selgub, seega oleks ka mu esimene kingituseidee (mida ma ei paljasta) väga hästi toiminud
Koolis on viimase koolikella aktus. Olen helipuldis. Üle pika aja üks mõnus ja lõbus aktus. Kui ühes aktuse lõigus taheti projektorit kasutada, siis see ruumi täituvuse tõttu õnneks/kahjuks võimalik ei olnud, siis leiti slaidide näitamiseks teine viis ja see oli oluliselt lõbusam ja efektsem ning andis esitlusele palju juurde (Y) 
Õhtul käime Miia ja Kajaga Tammekal. Miial on homme lasteaias palli korvi loopimise võistlus ja ta tahtis trenni teha, nii siis käisimegi treenimas (Y)
Teisipäev. Miia ei taha üles tulla. Kaja lõpuks loobub, et magagu siis, ajame üles siis kui äraminek on, et lihtsalt kodus jääb söömata. Aga no sellest tuleb veel selline vingujoru, et anna olla...
Hommikul tegelen rattatunni ettevalmistamisega: panen korvpalliplatsile trikiraja püsti ja joonistan jooksurajale maha sõidutee mis imiteerib parkivast autost möödasõitu ja vasakpööret.
Hiseeu'ga võtan ühendust ühe oma tõrkuva kaamera pärast. Jagatakse paar näpunäidet millest ühte olen juba proovinud, nüüd nädalavahetusel tuleb teist katsetada. Ja sellest siis saab selgemaks, kas kaameral on wifi läbi või mitte.
Jalgratta paaristund 3.b klassile saab olema meeleolukas. Kõik saavad asju mitu korda läbi teha, aga kõike seda on kole raske ohjata. 25 õpilast korraga on pisut liiga palju, nad ei mahu kogu selle õpetamiseks loodud maa peale ära ja siis hakkavad omapäi asju korraldama ja isegi lihtsalt ära kaduma. Ja siis muidugi, palusin lapsevanematel lastega kiivrid kodus juba korda seada - kolmel oli asi OK, teistel pidin kõik üle käima. Ja siis ikka need sehkendavad õpilased kes arvavad, et nemad on ilgelt lahedad ja teevad rattaga trikke, et neile pole midagi õpetada vaja, nemad oskavad - aga vaat ei oska! Ja siis ei saa nad ka aru kui ma nendega suisa personaalselt asju läbi teen... Sellised segavad minul tunni läbiviimist ja teistel õppimist. Sel aastal ma kedagi ise ei elimineeri, küll eksamid nad ise välja sõeluvad. Uuel õppeaastal aga sehkendajaid üldse liiklustundi ei võta - saavad tegelikud soovijad asja segamatult selgeks õppida.
Aga muidu, ilm on päev läbi üliilus. Vilus on ehk veidi jahe, aga päikese käes on soe ja mõnus Mõned õpetajad liiguvad peale tööd aia taha EÜS aeda grilli tegema, käin ka sealt läbi, aga kaua olla ei saa kuna ka endal on täna õhtusöök koduses aias grillilainetel.
Akumulatsioonipaagi teema on taas päevakorras. Lõpuks hakkab mul põrandakütte paigaldaja teemaga tegelema. Nendega pidada praegu ka tarneraskusi olema, seega näeme veel kuna saame ja mis hinnaga...
Koduaias grillime, sööme, tunneme ilmast mõnu, Sergeigi käib jutustamas. Siis aga liigume tuppa puhkama ja filmi vaatama.
Vastu und käin Miiaga ratastel Tammekal. Miia mängib veidi, siis tuleme Maxima juurest üle raudtee, sõidame üle Riia viadukti ja sealt Reiniku taha mänguväljakule. Siin saab Miia veel veidi mängida ja siis juba läheme koju. Rattasõit tuleb lapsel juba päris hästi välja ja see on igati vägev!
Kolmapäev. Täna hommikul Miia uurib, et kas saaks rattaga lasteaeda sõita. Ettepanek oli küll ootamatu, aga polnud üldse paha, eriti vaadates hommikust juba kõrget päikest ja helesinist pilvitut taevast. Nii ma siis sõidangi Miiaga ratastel. Nüüd on sadamaraudtee kaetud freesasfaldiga ja sealt on Võru tänavalt hea ja mugav keerata lasteaia poole. Ja lasteaiast kooligi on nüüd hea tulla, kuna see pinnatud raudteelõik jookseb Maxima taha välja kust on juba kergliiklustee minu jaoks peaaegu et koolini. Ehk siis igati mugav liikuda.
Kooliaeda pannakse meil õppe eesmärgil üles mõned varjualused. Töömehed asjatavad juba teist päeva neid kokku panna. Alguses tundusid nad kitsad ja mõttetud, aga nüüd kus koos, on päris OK asjad. Vaat et Pukaski võiks midagi sellist olla 
Täna saavad raamatukogu arvutikappi uued masinad paigaldatud. Asjatad ümber kapi ja muudkui topid ja kinnitad toiteplokke ja masinaid. Lihtsalt nikerdad ja aeg muudkui läheb ja läheb.
Koolist sõidan rattaga otse lasteaeda. Lapsed on kõik õuel, mängivad. Miia eelmisest rühmast, aga lasteaia lõpetanud Mirtel, on ka siin mängimas ja nad on Miiaga nii hoos, et ei taheta laiali minna. Jutustan siis õpetajatega pea tund aega enne kui minema hakkame
Nüüd õhtul on suur tuul ja see keerutab tolmu. Miial on silmad liiva täis, kurdab rattasõidul. Aga õnneks ei miskit hullu. Enne koju jõudmist teeme peatuse ka meiekas, et pisut külmkappi täita.
Alustan kodus õhtusöögi tegemisega ja kohe saabub ka Kaja. Ja ega muud erilist õhtus polnudki, vaatasime telet ja asjatasime lastega.
Neljapäev. Taas päikeseline hommik, taas hommik täis Miia jonni ja hala. Temale ei meeldi sukapüksid mis emme välja vaatas ja ise selliseid, nagu tema tahab, ei leia ja ei olegi. Oh need väikese inimese väikesed kapriisid! Aga lõpuks hakkavad asjad hargnema ja sujuma.
Ka täna sõidame Miiaga ratastel lasteaeda, sama teed mööda. Ka kooli liigun sama marsruuti mööda. Mõnus, ilus ja positiivne.
Hommik läheb koolis kiirelt ja meeleolukalt käima. Aga taaskord kõik sujub ja voolab kuniks... Kes pani endale suurte kuldsete tähtedega kirja, et juubilaridele poest hommikul lilled võtta? Mina! Kes lilled võttis? ... Õnn on see, et meil nüüd siinsamas kõrval, Kuperjanovi 18a, on uus lillepood. Muuseas, väga rikkalik lillepood. Nelja minutiga on rattaga poes käidud ja lilled olemas; kell 9 saan juba astuda aulasse brunch'le.
Täna võtan ette ja koristan tuba. Laua taga on kaablid maas ja tolmurullid on juba endale linnupesad moodustanud. Kaablid saavad üles ja tolmuimejaga rullid ka kokku korjatud. Üldiselt on meil siin koristaja nigel, mujaltki, kust harja ja lapiga ligi pääseb, ei ole lood kiita. Aga nüüd on tuba puhas. Vaja oleks veel mingi päev tuppa ladustatud asjad üle vaadata, ka sellel rindel oleks võimalik korda ja ruumi luua.
Renti tagasi minevate asjadegagi saab tegeletud. Nüüd on läpakate rindel kõik kokku korjatud ja ära pakitud. Suurte arvutitega tuleb veel tegeleda, kuigi nad kokku on tõstetud, siis ketaste tühjendamine on veel läbi viimata.
Pisa testide jaoks teen eraldi kasutaja, loon mõned skriptid mis tõstavad Pisa testide tarkvara arhiivipaketi serverist desktopile ja pakib selle sinna lahti. Mõningaste katsete tulemusena asi toimib. Edasi login mõlemas arvutiklassis selle kasutajaga sisse, et igas masinas oleks testivalmidus olemas.
Miiale lähen täna rattaga järele pea tund hiljem. Teen selle aja töö juures täis. Ja sellegipoolest ei taha ta lasteaia hoovilt ära tulla, kuna Mirtel on seal temaga mängimas Aga et lasteaiaõpetajad ka juba otsi kokku tõmbasid, siis ei jää meil muud üle kui lahkuda.
Peale õhtusööki käime all linnas jalanõupoodides. Kahjuks sel korral me midagi ei saa.
Reede. Miial on täna hommikul kiire ülestulek! Aga tal on ka mille nimel tubli olla: lubasime, et kui tubli on, siis võib Mirtel õhtul meile külla tulla ja öömajalegi jääda Kui aga üles saadi kiiruga, siis muude toimetustega läks ikka väga pikalt ja see venitas kodust lahkumise ebamugavalt pikaks... Aga siiski läksime ratastel ja jõudsin ka kooli.
Täna on üheksandikel ühiskatsed. Seks puhuks on mõlemad arvutiklassid selleks ette valmistatud ja olen alguses ka tehniliseks toeks. Tuge aga õnneks vaja ei olnud ja asjad laabusid.
Delli läpakad, mis neli aastat kasutuses on olnud, minetavad klaviatuurilt klahve. Korjasin neli sülerit aktiivsest kasutusest ära kuna nende klaviatuuridel sai juba malet mängida... Kole selliseid õpilastele jagada. 
Õhtul läheb Kadi Kristina juurde öömajale. Meie aga käime emme ja Miiaga jalutusringil.
Lugesin täna Igor Taro 'Ukraina päevikut" ja vahepeal pidin laginal naerma, kuigi teema ju ise ei ole naermist väärt. Lause: "...isikkoosseisu saadeti Jossif Kobzoni kontserdile 200 ühiku kanti..." pani otsima kes see Kobzon on ja mis kontserdist räägitakse, pilt on aga kohe selgem, et saadeti loojakarja see kahesajane ühik. Ja muidugi ironiseerivat huumorit: "...Ukriana väed lasid seal rinde lähedal 2 lennukit alla 6 km kõrguselt. Su-34 ja Su-35. Need on uuemat tüüpi ja vene mõistes edevad lennukid. Üks Mi-8 kopter kukkus ka maha pärast põkkumist tundmatu lendava objektiga. Ju oli Putinil niimoodi plaanis, sest "erioperatsioon kulgeb vastavalt plaanile". Plaanikohaselt maandus Ukraina kätte ka Orlan-10 taktikaline droon..." No ma ei hakka kõiki toredaid ja mahlakaid lauseid tekstist välja korjama, mine lugege ise
Laupäev. Kajal on täna tööpäev. Tema ülesmineku peale ajab ka Miia end üles ja hommik majas algab vara. See annab meile muidugi võimaluse varem Tartust välja sõita, et minna Tõrva ja Pukka.
Algatuseks sõidame Tõrva. Mul on plaan hommikul emaga surnuaias käia. Õnne aga hakkab Puka jaoks taimi kokku panema ja surnuaeda ei tule, nii kasutab ka Miia võimalust Õnne juurde jääda. Selge, mina emaga aga liigun surnuaiale koristama.
Ilm on soe aga pilvine - selline hea ilm surnuaia koristuseks, kuna päike ei paista silma, ei hakka palav ja tuul ei vii lehti eest ära Toimetused kulgevad üsna kiiresti, kuna koristada on vähe ja mitmete haudade peal on värskelt käidud. 
Ja siis Õnne ning Miiaga Pukka. Kadi on Kristinaga rongiga juba terve tunnikese Pukas olnud ja ringi matkanud. Nüüd matkavad koos Miiaga, kuigi Kristina üritab pidevalt Miiast lahti saada ja see kandub Kadile ka üle. Aga seame asjad üsna kiiresti korda. Lõpuks on nii, et kuna suurematel veidi igavaks kisub, siis plaanivad nad poole kahesele rongile minna ja nii saab Miia nendega rongisõidule kaasa. Saadan nad kenasti raudteejaama ära ja Kaja võtab nad Tartus üle. 
Õnne toimetab kasvuhoone ja peenarde toimetustega, mina tegelen kaameraga, panen üles vibropumba ja aiavoolikud ning tegelen pisut toapõrandatega. Siis aga läheb kell paljuks ning me sõidame Õnnega Tõrva ära. Söön ema juures kõhu täis, puhkan ja ajan tunnikese jagu juttu ning siis juba võtan suuna Tartu peale.
Enne Tartut käin läbi Elvast. Seal on ühel naisterahval kodune tööriistarendi ettevõte. Homme on meil Kaidoga plaan Pukka põrandatega tegelema minna ja nii laenutan siit pinnasetihendaja (vibrotalla) ja liigun sellega koju.
Lapsed on kodus, Kristina täna õhtul meie juures öömajal. Kodus vajub rammestus peale, puhkan Ja siis käime Kajaga saunas. Väljas on kuulda, et kesklinna poolt kostub mingi ürituse kära. Tudengipäevad käivad, aga kas tõesti nii suure paugu ja mürtsuga? Siis aga selgub, et linnas on Vabaduse puiesteel Sinilille Rock nimeline üritus Ukraina heaks mida ka ETV2 üle kannab. Kui saunast tulen, teen plaani linna minekuks ja nii kui üle lävepaku tuppa saan, on juba plikad vastas, et äkki läheksime linna kontserdile Nii oligi plaan valmis, käisin dušši all ja liikusime alla linna, ainult emme ei tulnud kaasa.
Kontsert algas juba seitsmest, meie jõudsime enne üheksat. Kosmikud olid laval ja me jõudsime kuulata umbes viite lugu enne kui üritus läbi sai. Aga kõigil oli tore ja rahvast oli väga palju. Vaatasime pisut kahte soomukit ja liikusime koju tagasi.
Pühapäev. Plikad magasid tagatoa põrandal madratsitega, Miia magas emmega üleval ja mina diivanil, kuna ärkan teistest varem. Öösel kostus kuskilt väljast häiriv tümps. See ei lasknud mõnda aeg öösel uinuda, kuigi ma üritasin sellest mitte välja teha, kerge see ei olnud... Lõpuks uinusin taas.
Seitsmest ajan end üles. Ka Kaja ärkab. Sööme ja kohvitame, siis sõidan kaheksaks Kaidot peale võtma ja suundume Pukka. Ilm on hämar, tibutab ja tuul on jahe.
Meie töö põrandate kallal läheb kohe käima. Kuna toas on liiv kuiv, kipub asi tolmama, aga et eile sai veevärk püsti pandud, siis kastame pinna enne märjaks, sest nii tihendub see paremini ning ei tolma. Tänavapoolne tuba tihendub üsna palju, seega hakkan kohe liiva vedama. Algus on vedamisel raske, üldse nagu ei jaksa, toss on väljas. Mingi hetk aga hakkab päike pilvedest läbi kumama ja läheb soojemaks ning siis saabuvad ka jõuvarud ja ma muudkui kühveldan ning kärutan Kaido samal ajal tasandab, loodib ja tihendab. Töö käib päris mõnuga kohe. Ma vist vedasin kokku üle 30 kärutäie liiva, vahepeal tundus juba, et liiva ei jätkugi, aga õnneks siiski tuleme välja ja jääb pisut ka üle. Vahepeal teeme poeringi, et tuua süüa ja juua ning siis lõpetame ära ka lampkasti ümbruse. Nüüd on asjad sealmaal, et saame hakata penoplasti maha laduma ja selle alla siis kerget liivakihti panema. Küll peame andma natuke aega, et praegu veetud liiv ja kastmine veidi taheneksid.
Tagasitee Tartusse käib läbi Elva, Kaidol oli sinna asja ja rendimasina viisime ka tagasi. Nii et veidi peale ühte olime juba Tartus tagasi. 
Liivavedamisest on väsimus peal ja mina viskan pikali. Vihma hakkab sadama. Vaatan Tänaku WRC sõitu ja elan tema esikoha võimalusele ja selle kaotsiminekule kaasa. Hiljem läheb Kaja lastega taas jalanõude ringile, mina jään koju ja koristan elamist. Hiljem vaatan Flora - Levadia jalgpallikohtumist ja siis tegeleme juba lastega ning uude nädalasse ülemineku toimingutega.