Esmaspäev. Magasin kui nott, ei kuulnud ka Kaja üles minemas. Kaja muidugi läks vara, sest tal oli täna ka ujumisplaan. Tööle liigun rattaga, sõites samal ajal enne Miiaga lasteaeda ja sealt siis juba ise kooli juurde.
Koolis tegelen viie masina kloonidega, et asendada tööst ära korjatud masinaid arvutikapist. Mäletatavasti oli noil ärakorjatutel probleeme töötavate klahvide vähesusega.
Muidugi tuleb tegeleda ka homse rattatunni ettevalmistustega. Mõtlen välja vigursõiduraja ja vaatan üle hoovi kuidas oleks kõige mugavam õppida vasakpööret. Kui muidu asjad laabuvad, siis vigurraja jaoks oleks vaja mõni asi juurde ehitada.
Lõuna ajal lähen abiturientide lõpualbumi jaoks pilti tegema. Enne mind on üks õpetaja kes muudkui sätib ja toimetab, aga pildiga rahul ei ole. Lõpuks võtab aja maha, et mina saaks pildi ära teha. Istun, esimene klõps on testpilt, teine klõps ja valmis 
Mis mul seal ikka, jube, nagu alati Õnneks tuleb pilt albumisse pisike
Pealelõunal tuleb loovtöökatega tegeleda ja siis saavad kloonitud viis masinat ka arvutikappi ära paigaldatud koos oma toiteplokkidega.
Zoomi vahendusel on õhtul advokaadibürooga koosolek. Mina olen täpselt kohal, 10 min hiljem saabub Edgar ja 15 min hiljem Laili - ja see on ka kogu meeskond kes kokku vajus Üldiselt ei viitsi mina enam juurdepääsutee osas vaielda, aga meil on seltskond, kes tahab kogu aia perse keerata, ja ainult sellepärast tuleb oma raha ja aega selle pasa peale raisata...
Ja siis liigun kooli juurde. Võtan kaasa hunniku puitmaterjali ja minuga liituvad ka lapsed. Kuniks mina, üle kivide ja kändude, kõrguslatti ja ebatasast teed ehitan, sõidavad nemad trikirada läbi 
Teisipäev. Täna hommikul ei ole mul aega Miiaga lasteaeda ratastada, täna võtan kohe suuna kooli, et panna üles ratta sõiduõpperada. Eile sai tehtud eeltööd ja tänahommikune vihmamärg asfalt korraks ehmatas, et nüüd on mu eeltöö märgistuste koha pealt kustunud, aga ei olnud Vedasin kola õuele, otsisin välja eile valmis joonistatud rajaskeemi 
ja asusin aga toimetama. Aeg aga läks kiiresti, nii et raja sain valmis täpselt tunni alguseks.
Esimene tund on 3. a poistega. Kõik on kohe kenasti kohal ja töö läheb käima. Kui 3. b klassiga saime kahe nädala eest õuetunni teha, siis a klassiga on esimene kord. Kuna ma teen sisuliselt poole klassiga tundi, siis asi on palju mugavam ja jookseb paremini, nii et tänud Jannarile hea mõtte eest kehalise kasvatuse tunde kasutada (Y)
3. b klassiga läheb kuidagi palju aega enne kui nad mul õuele jõuavad. Tähti, kellel on selle klassiga kehalise kasvatuse tund, ootab tüdrukuid kes ka kuidagi nagu kohale ei saabu Pika tilkumise tulemusel aga jõuavad lapsed välja. Ja saan kenasti tundi alustada ning üllatavad täna just need kes tavaliselt sehkendavad ja ei kuula: neil on kenasti meeles kuidas manöövrit teha ja nad saavad kenasti hakkama ka trikirajal. Muidugi on ka neid keda tuleb suisa käe kõrval hoida ja vasakpöörde manööver läbi teha, aga selline lähenemine mõjub ja toimib.
Ja siis on mul kaks tundi oma tööde aega kus saab õpetajate probleeme lahendada ja söömas käia enne kui mu rattatunnid, sel korral tüdrukutega, jätkuvad.
3. b tüdrukud on korra juba õpet saanud ja asjad laabuvad sujuvalt. Nad on trikirajal poistest isegi paremad 3. a tüdrukute jaoks on kõik uus, aga samamoodi ei midagi keerulist, et asju selgeks teha. Küll on seal klassis üks päris algaja sõitja kes oma oskamatuse peale endast välja läheb, aga temaga ma teen personaalõpet kui päris tund läbi sai. Tõstsin väljaku ümber ja tegin talle kergema raja mida iga ringiga järjest keerulisemaks tõstsin - areng oli märgatav, aga kas ta eksami ajaks nüüd päris vormi saan, sõltub sellest kuidas ta koolivälisel ajal saab harjutada.
Ja siis tagasi õpetajaid abistama: printeri jamad mis olid tegelikult dokumendi vigasuse probleemid, tahvlitega üht teist jms. Siis vahelduseks teelaud poistega ja lõpuks korjan platsilt liiklusväljaku atribuutika ära.
Päev on täna olnud vahelduva pilvisusega ja kohati on puhunud päris paras tuul. Õnneks aga said rattatunnid kenasti tehtud ja ilm on selles osas olnud ainult toetav (Y)
Miia rühmas on lastevanemate koosolek ja Kaja liigub sinna bussiga. Mina käin samal ajal Kadiga poes. Äkki Miia helistab ja räägib, et tal on külm ja igav, et tulgu ma järele. Seletan siis, et niisama ma küll järele ei tule, et kui koosolek läbi, siis palun väga. Hiljem aga selgub, et tegelikult saigi koosolek läbi ja Kaja palus Miial meid järele kutsuda, aga vaat ei saanud Miia jutust küll mitte midagi sellist aru ja nii nad tulidki bussiga koju 
Peale sööki käime lastega MHG juures ratastega. Saavad ka osa võtta täisväärtuslikust vigursõidu rajast - Kadil on ju ka sel aastal koolis jalgratturi õpe, saabki harjutada 
Õhtul vaatan Villarreal ja Liverpool vahelist poolfinaali. Kui alguses tundus, et täna jaksu vaadata on, siis poolajal kukkus silm kinni ja ärkasin siis kui teine poolaeg just algas. Ega polnud muud kui tuli jalgpall pooleli jätta ja magama minna.
Kolmapäev. On kiire hommik, et jõuda kenasti kaheksaks kooli. Täna on parem mitte hilineda, kuna jäi kokkulepe, et kaheksast saame õpetajatega arvutiklassis kokku. Aga võib ju arvata, et kell kaheksa olin seal üksi, teised saabusid oluliselt hiljem.
Täna on Pisa testide lahendamised järelvaatajatega kes on väljastpoolt maja. Login masinatesse sisse ja panen neil testprogrammi käima, edasi juba korraldavad ja seadistavad järelvaatajad.
Päeva peale saab erinevaid asju toimetada ja õpilastega tegeleda (loovtööd, UPT). Päevale annab teravama tooni Smart-ID tehnilised tõrked. Hilisemate uudiste järgi võis välja lugeda, et DDOS rünnak. 
Kui Pisa testid läbi, selgub, et me peame veel mingid logifailid nende tarkvarast kokku korjama ja eksamikeskkonda üles laadima. Nüri tegevus, käia läbi 50 arvutit ja seal kuskilt kataloogirägastikust välja kopeerida kahte faili... Aga noh, kui vaja, siis vaja, mis seal ikka. Uni küll hirmsasti murrab selle tegevuse juures: väga monotoonne töö.
Kodus sööme ja magan. Korjan pisut vaimu ja jaksu, et siis kogu perega käia ratastega sõitmas. Hiljem vaatan taas jalkat, aga ka täna vaid esimese poolaja.
Igor Taro Ukraina päevik, mida ma igapäevaselt usinasti loen, blokeeriti Facebookis ära. Pidada olema vihakõne Õnneks aga Postimees on seda alati dubleerinud ja viimasel ajal ma olengi seda just seal lugenud - seal tema teemad ilmuvad jätkuvalt.
Neljapäev. Ma nüüd ei oska veel hinnata, kas öine väga hõre uni ja pöörlevalt ringlevad mõtted on eileõhtuse magamise tulemus või on mingi viirus murdmas. Öösel arvasin, et just eileõhtune magamine on une ära rikkunud, aga hommikune üsna kentsakas tervislik olek kipub andma tunnistust, et mingi viirus murrab.
Miia räägib hommikul, et nägi öösel halba und, et tema kippus oksele hakkama, aga siis ärkas üles ja jõi vett. Kui meil hommikutoimetused olid lõpusirgel ja pidime hakkama riidesse panema, et ratastel lasteaeda sõita, jooksis Miia kraanikausi juurde ja oksendas. Selge, laps jääb nüüd koju ja tema uni oli tegelikult reaalsus mis unenägudesse kumas. See, et ka minul on imelik, võib tähendada mulle veel sama saatust.
Olen kuni üheksani Miiaga kodus, et näha, kuidas tal lood edasi hargnevad. Panen talle valmis söögipoolist ja kraadin. Kui kooli jõuan, hoian tal telefonitsi silma peal: vahepeal valutab kõht, süüa ikka ei taha...
Lõuna ajal teen koduvisiidi. Võtan enne kebabi putkast toidu. Miia on põrandavaibal pikali maas ja minu tuleku peale ei liiguta vurrugi. Ehmatan üsna ära, aga õnneks selgub, et ta lihtsalt magab. Lõpuks tuleb ta üles ja hakkan talle süüa pakkuma. Avastan, et kebabi-suslikud on kastme ka peale pannud, kuigi ma palusin ilma. Otsin sealt välja friikaid mis pole kastmega, et Miia sööks. Aga Miia ei taha süüa, mõne friika pigistab sisse. Palavik on tõusnud 38,8 peale ja ma tahan talle tabletti anda, aga tema nutab ja ei taha võtta. Kui aga lõpuks ära võtab, siis kiitleb, et ei olnudki midagi hullu Mõne aja pärast palavik veidi langeb, Miia jääb magama ja Kadi saabub koju. Nüüd lähen mina töö juurde tagasi, sest varsti peaks ka Kaja saabuma.
Miia magab, äkki ärkab ja vaatab ruttu telefoni: "Aaa, ei ole!" Jälgin toimuvat ja ei saa mitte midagi aru: "Mis oli?" Miia vaatab mulle otsa: "Aaa, unes nägin, et vanaema helistas mulle." No selge!
14. novembril tellisime Aliexpressist kustutatavatele pastakatele tinad. Mõne kuu eest sai saatmise lõpukuupäev läbi, aga meieni pakki polnud jõudnud. Jälgimise järgi oli märge, et pakk on Eestis. Oli kaks võimalust: kas pakk on kellelegi teisele kogemata läinud või jõuab hilinemisega. Nii ta siis täna saabus, hilinemisega, pea pool aastat peale tellimist 
Miia muidu oksendab kodus täna veel korra ja palavik püsib vaatamata tabletile üsna kõrge. Aga et ta kurdab vahepeal kõhuvalu, siis Kaja tahaks Miiaga EMO's ära käia. Nii viin nad sinna ja toon hiljem tagasi - vereproov ei näidanud mingit põletikku õnneks.
Reede. Täna öösel magasin kenasti, mingeid veidrusi ei toimunud. Kaja läks vara taas üles, aga seda ma ei kuulnud. Tal oli täna plaanis ujumas käik, aga töö-kaaslase peavalude tõttu jäi see täna ära.
Miial on ikka veel palavik. Kaja jääb kodukontorisse ja nii käib ta enne töö juurest läbi, et vajalikud materjalid koju tuua. Minul on seega tavapärane tööpäev.
Väljas on juba hommikul üheks kraadi sooja. Ja kui mütsi enam rattasõidul sellise kraadiga ei vaja, siis kindad on mul jätkuvalt veel standardvarustuses
Raamatukogus toimetades avastan raamatuid millega kaasa käib äpp. Proovin, aga mina ühtegi kõnealust äppi ei leia. Lõpuks saadetakse mulle üks neljandik kõrvale ja temal on peale väikest süvenemist äpid telefonis ja raamatud toimivad Lõpuks jõuan teadmisega sinnamaale, et minu telefon lihtsalt neid äppe ei toeta ja seetõttu neid ka Play poes mulle ei näidata. Ma ütleks, et väga nõme värk, ta võiks ikka näidata, aga juures võiks lihtsalt märge olla - praeguseks võin julgelt väita, et sain tulejoonel neljandiku käest pähe!
Lõuna ajal teen rattal sõidu Inromedi. Seal pannakse mulle külge vererõhu- ja südamelöökide mõõtja. Edasi käin läbi pillipoest kitarrikeeli kooli kitarri jaoks toomas ja siis hüppan kodust läbi, et panna teine t-särk selga, et masinad mu küljes väga kaugelt silma ei torkaks 
Rattasõidu ajal saab nautida loodust: päike paistab, kõik on kohe-kohe roheliseks minemas. Ilus!
Koolis on täna üle pika aja kitarritund Martini ja Heikiga. Valmistume õpetajate väljasõiduks Käärikule ja tegime nimekirja lugudest mida võiks mängida.
Peale tööd puhkame ja teeme jalutuskäigu koos Maxima külastusega.
Laupäev. Tänu oma aparaatidele, mis eile külge pandi, magan diivanil. Vererõhu-aparaat käivitub öösel iga tunni tagant ja ma arvan, et iga kord ma ärkasin ka üles, aga jäin kohe magama tagasi. Seega ma olen hommikuks ikka magada ka saanud (Y)
Tõotab tulla päikeseline ja pilvitu ilm, vaid õhtupoole lubatakse veidi vihma. Täna me Pukka ei liigu vaid teeme üle pika aja väljasõidu: käime Rakveres, ühendades vajaliku meeldivaga
Algatuseks käime ja teeme korda isapoolsete vanavanemate hauaplatsi. Sellega läheb kiiresti, kuna sügisel tehtu on siiani tunda ja näha. Värskendame platsi ja paneme küünlad.
Edasi liigume kirbukatele raudtee äärde. Kaja ja lapsed lendavad kirbukale, mina jalutan perroonil ringi. Lõpuks tulevad ka lapsed siia ja mõni aeg hiljem saabuvad rongid: üks Tallinnast ja teine Narvast. Inimesi läheb peale palju ja väljub ka ohtralt.
Käime ka teisel kirbukal sealsamas ja siis külastame Vaala keskust. Vaalas on võtmesõnadeks tualetid ja saiakesed
Edasi pargime end Rakvere kesklinnas. Külastame mitmeid kaubandusi ja naudime kesklinna koos ilusa ilmaga. 
Edasi sõidame Põhja keskusesse. Siin külastame jalanõude kauplusi ja nipet-näpet veel. Mingite veidrate sündmuste tulemil keeravad lapsed siin raksu. Põhiteemaks muidugi kadedus. Nähes aga, et teemad iseenesest ei lahene, ei võta ma suunda Tartu peale, vaid sõidan vallimäele, et jalutada, pead tuulutada ja omavaheline suhtlus korda saada.
Jalutame mööda vallimägesid, Kaja on Kadiga ja mina Miiaga. Kaugemas punktis saame taas kõik kokku, istume ja arutleme kuniks lapsed ära lepivad. Aga me ei jookse siit seepärast kohe minema, laseme veidi asjadel veel settida. Meenub, et hommikul Kanni rääkis, et neil on esinemine Rakvere kultuurimajas ja et kell on just neli saamas, teen ettepaneku vaatama minna. Miia tahab minna, teised mitte väga, nii otsustame, et lähen Miiaga ja vaatame veidi, teised aga tulevad autoga teatrimaja parklasse hiljem järele. 
Rakvere kultuurimajas on renessansiaja tantsud ja vanamuusikud - nii Rakvere kui Tartu omad koos. Olen aus ja mainin ära, et mulle see renessansi värk pole kunagi meeldinud, aga nähes Miia sügavat huvi ja punnis silmi, ei saanud ma tema huvi katkestada, vaid lasin tal kenasti uudistada mis toimub. Terve päeva oleme Messengeris, kus meil vanaemadega on ühine grupp, jaganud erinevaid toimetusi mis ja kus teinud oleme. Sealt selgub, et Kaja on Kadiga parklas ja juba ootavad meid. Kuna Miia vaataks huviga edasi, siis käin õuel ja kutsun teised ka sisse. Kuigi nad väga ei taha, on lõppkokkuvõtteks see pisike esinemine meile kõigile mõnusaks vahelduseks, rahunemiseks ja puhkamiseks. Tekkis tunne, et iga kord võiks olla väljasõit seotud ka mõne kultuurilise üritusega, see annab väljasõidule palju juurde. 
Ja nii me siis olimegi terve ürituse kuni lõpuni välja. Ja ei olnudki nii kohutav kui mulle muidu on mulje jäänud Võibolla kõike seda tänu Miiale? On mis on, aga nüüd käime korra Põhjakeskusest läbi, sest Kadi vajab joonistusmappi ja võtamegi suuna Tartu peale.
Üldiselt olid ka pilved taevasse tulnud ja ähvardasid sadama hakata. Veidi tibutab ka juba. Ja teelgi kohati tuli midagi peent. 
Tartuss ejõudes tahaks ühe õlle teha, aga mitte üksi. Pakun võimalust Aixile, ja kuna tal on nagunii ühistu teemadel vaja korteri juurde tulla, siis oli nõus.
Homme on emadepäev ja vaja lilli tuua. Jalutame Aixiga alla linna, et võtta lilled ja õlled Ja siis juhtub nii, et tagasiteel Filosoofi poole läheb sajule. Aga me suurt märjaks ei saagi enne kui kuuri alla jõuame Istusimegi siis kuuri all kuniks vihm üle jäi. Saatsin Aixi raudteejaamani ja nii see meie õhtuke läbi saigi 
Rakvere 720. aastapäevaks väljastati sellekohane ajakiri. Kui ma selle kohta netist uudist nägin, oli soov seda ka ise lugeda. Terve päev Rakveres ei hakanud kuskilt silma kust seda saada võiks. Sealsel üritusel aga olid Kanni ja Tuuli koos esinemas ja kõigile esinejatele jagati kotike kus ka see ajakiri oli. Ja siis tuleb Kanni peale üritust meie juurde ja tänab, et me tulime ning küsib, et ega me ei taha seda ajakirja, kuna neil on neid nagunii kaks Ma olin ikka täitsa üllatunud kohe, ei oleks kunagi uskunud, et sellist teed pidi ajakiri minuni jõuda võiks! Ju Rakverel on oma haldjas, ja kuna ma Rakveres sündinud olen, ta siis sellise ebamaise tõuke minu poole teele saatis.
Pühapäev. Juba varakult, ehk kaheksast, sõidame Kaidoga Pukka. Kaja viib mind linnaserva kus Kaido juba ootab. Alustame penoplasti mahapanekut. Kaidol käib asi nagu kellavärk, mina ümberringi jooksen igasugu muude jooksvate haldusküsimustega Ilus on vaadata kuidas põrandapinnad kerkivad ja lumivalgeks muutuvad (Y)
Kaja tuleb läbi Tõrva ja toob meile polüuretaanvahu püstoli; lisaks muidugi ka lapsed ja Õnne. Püstoli puudumisel tekib meil ka tööseisak, nii et pool tundi istume lihtsalt päikese käes ja naudime sooja 
Kui Kaja saabub, on juba lõunane aeg ja kõik tahavad süüa. Et Puka Konsumis head valikut grillile ja muule söögile ei olnud, otsustati toit tuua Pikassilla tanklast ja selle toomiseks saadeti mind Ja nii käingi ära, sest täis kõhuga ei väsi nii kiiresti ära ja saab ilma pikema valmistuspausita edasi minna. 
Mingil hetkel käib Epp Cristoferiga meil külas. Õnne on ju ka Cristoferi vanaema ja täna on ju emadepäev Igatahes selleks ajaks on meil tubades peno paigas ja sellega tööd Kaidole otsas. Hiljem hakkan mina valama keldriukse esist, aga kahjuks jääb see töö segu otsasaamise põhjusel pooleli. Aga seks ajaks on ka toss väljas. Kaja ja Õnne veavad mullakoormat laiali, aga ka nemad on üsna surnud olemisega juba Ei ole muud kui et asjad kokku ja Tõrva poole minek.
Tõrvas ema juures sööme ja maiustame torti. Istume veidi ja laseme leibagi luusse. Siis aga suuname otsad kodu poole.
Linnas on saunavõimalus. Kui päeva peale olin seda meelt, et ei taha minna, siis linna jõudes tuli saunaisu peale Kaja ainult ei tulnud, nii et käisin üks.