Esmaspäev. Miia magab rõõmsat und edasi kui meie majandame ja kodust lahkume.
Koolis alustan uuringuid, kes meil uues Näituse tänava majas netti pakkuma hakkab ja kuipalju siin Eeneti ja linna abi vaja on. Jõuan lõpuks otsaga Teliasse, mingi info võetakse vastu ja hakatakse asju uurima.
Edasi saab toimetatud õpilaspiletitega. Jätkuvalt sajab pilte juurde ja jätkuvalt ilmub neid kes on vana ära kaotanud.
Lõuna ajal käin kodus Miial järel, et see väike sahmerdaja ikka õigeks ajaks kooli jõuaks 
Ja siis taas näitusesse. Õpin pisut uute tahvel-telerite võimalusi, aga seal on kõik nii lihtne, et ega palju midagi uurida ei olegi 
Näituse hoone turvateemadega hakkan samamoodi tegelema. Mingi hetk saan teate, et G4S'ga tuleb suhelda. Kahjuks vastav kontakt, mis anti, ei vastanud, ja mõni minut peale seda tuli signaal linnavalitsusest, et nad tegelevad sellega ise ja meie tegelema ei pea. Ja nagu tellitud, Telia helistab, räägib ära mis teha saab ja ütleb, et tegeleb nüüd teema ja kõigi osapooltega (ülikool, linn, Eenet) ise ja annab mulle lõpptulemused teada. Nii et suurepärane päev - kõik suured põhiteemad langesid õlult
Liigun just õpetajate tuppa kui Mari liigub kantselei poole: "Sinu Miia jäi tualetti kinni..." No mida veel, just minu lapsega pidi selline asi juhtuma! Läksin siis kohe sinna ukse taha mille taga Miia oli. Nuttis seal, oli väga õnnetu, lasin tal erinevaid võtteid sulguri nupuga teha ja saime ukse lahti enne kui vastava võtmega saabuti. Õnnis pääsmine, siiski pisarad, aga probleem oli lõpuks möödas. Mari võttis lapse kaasa ja kõik sai jätkuda tavapärases rütmis.
Kadi on pereleiba emme juurde läinud ja nemad saabuvad üsna hilja. Kaja tegeleb Miiaga lugemise õppimisega, mina käin Maxima juures paki järel.
Teisipäev. No mis ma siis tänase kohta kostan? Tegus päev, mõne vabama hetkega. Eks ikka põhiaur läheb veel õpilaspiletite peale ja erinevaid kirgi kütab teise maja sisustamine. Kui muidu tundus, et linnavalitus on kibekiire asju ajama, siis täna tundub, et me oleme neist palju ette jõudnud kuna nad ei uskunud, et meie ka kiiresti toimetada võime ja juba uuest nädalast suudame õppetöö ka sinna majja ära korraldada
Aga muidu, ilm on ilus, päike paistab. Sooja küll eriti palju ei ole, aga väga külm ka mitte. Lõuna ajal käin Miial kodus järel. Ta jõudis ise enne mind helistada, et tema tahaks kooli raamatukokku minna, et ma kiiresti talle järele tuleksin Noo, see on ju ainult rõõm kui laps tahab kooli tulla! (Y)
Õhtul liigume Miiaga koos koju, võtame auto ja liigume pereleiba emmele järele. Samal ajal Miia vajub kuidagi ära. Selgub, et ta ei ole täna suurt midagi söönud. Topime ta sööki täis ja kui kodus tagasi oleme, keerab laps kohe magama, ise ja vabatahtlikult.
Kolmapäev. Kuna kõik digitahvlid ja lähiväljaprojektorid uue nädala alguseks kohale ei jõua, tuleb pööningult otsida üles veel kuidagi toimivad vanad projektorid ja need siis viia uude majja. Neid päris üles riputama ei hakka, lauale paneme, on ju ajutised asendused.
Täna saan ka info, et esmaspäevaks saan interneti otsa uude majja sisse. See on hea uudis, sest ka Datel tahaks esmaspäeval seadmeid paigaldama tulla.
"Tere Miia." "Tere issi!" "Kas sa hommikut sõid?" "Jaa!" "Mida sa hommikuks sõid?" "Ei mäleta..." "Miia, nii rumal sa nüüd ka ei ole et ei mäleta mida sa sõid, järelikult sa ei ole söönud! Nüüd paned kõik käest ja lähed kööki ning sööd midagi, ja kui söödud on, helistad mulle." "Olgu, issi, tsau!" Eile just oli teema, et ju ta ei olnud terve päev midagi söönud ja koolis ka ei söönud, et oli õhtuks nagu haige. Ma ei saa aru kuidas nii üldse saab?!
Miia kodust toodud, tahan teise majja liikuda, aga terve tund saab igasugu teemadega nikerdatud. Olles teises majas, antakse märku, et arvutiklassis ei saa kõik arvutid internetti. Mis jama see siis nüüd on? Olen täheldanud viimasel paaril päeval, et mõni HP masin ei saa IP'd kui käivitub. Ei tea kas on mõni suurem puue ja ikaldus tekkimas?
Kadi tuleb minu juurde kooli mõni aeg enne päeva lõppu. Nii saan koolist kahe lapsega koju liikuda
Kodus sööme kõhud täis ja pakun Kajale, et läheme jalutama. Siis aga meenub, et plaan oli muru niita Ja nii ma kaon hoopis õuele, Miia liitub minuga. Samal ajal saabub Kaidi külla ja läheb hoopis nii, et Kaja läheb temaga jalutama
Ohoo, tänane suuruudis minu jaoks: Klick ostab Ordi!
Neljapäev. Hommikul suundun varem kooli ja lähen arvutiklassi üle vaatama. Tõesti, kõik masinad IP'd ei saa, alles peale restarti saavad. Panen terve klassi masinad teise VLAN'i, ehk aitab (mõni nädal hiljem täpsustan, et ei aidanud, jama on HP a Win10 vahel).
Edusammud on täna sööklas: sain nende tõrkuva Rapsberry tööle. Nüüd saab söökla toimida täiel tuuril (Y)
Eile saabusid kaks lähiväljaprojektorit. Täna läheme Ainiga teise majja neid seinale paigaldama. Korraks on seibide probleem, aga Eda käib kohe poes ära ja sellega ka probleem laheneb. Katsetan natuke neid uusi masinaid - pilt on neil seinal kole suur, peab uurima kas väiksemalt ei saa näidata. Lisaks on neile ikkagi alustahvleid vaja, kuna sein on liiga krobeline juhtpliiatsiga kirjutamiseks.
Lõuna ajal toon Miia kooli. Siis saan tegeleda väljakate ja nende paroolidega, aga kui algab Miia söögivahetund, lähen alla sööklasse, ma tahan näha mida Miia endale süüa võtab. Üldiselt on ju tema söömistega probleem. Täna aga oli igasugu asju mida ta muidu sööb, aga ta ei näinud kaussidesse - lühike on. Nii ma siis rääkisin mis seal on ja tõstsin aga ette. Mari vaatas ja kommenteeris, et parem on kui ma vahele segama ei tule Ega ma tahagi, see üks kord, vaadates eelmistele päevadele tahtsin üle näha.
Inglismaa kuninganna Elizabeth II suri täna pärastlõunal. Selline infokild siia.
Reede. Kohe hommikul tassin kõiksugu arvutite asjad fuajeesse, et saaks need täna teise majja transportida. Seda kola ikka jagub
Üheksaks saabki näitusesse liigutud. Telia tuleb mul seks ajaks sinna ja paneb kõik omalt poolt üles ja valmis. Nüüd siis ootame Datelit oma seadmetega
Ka elektrikud tulevad majja. Hakkavad elektrit ja võrku ümber tõstma, et ei peaks pikendusjuhtmete ja batch-kaablitega mööda põrandaid jooksma Ise panen kokku kõik monitorid ja tassin need klassidesse koos dockidega laiali. Ainult sülereid veel ei pane, äkki jalutavad veel minema...
Vahepeal käin Miial järel ja peamajas söömas ning siis taas näitusesse toimetama. Datel lubab tulla kas esmaspäeval või teisipäeval, ehk et üks-kaks päeva oleme netita, aga ei sest ole lugu (Y)
Vahele saab ka Ukraina uudiseid loetud - rõõm on lugeda, et on mindud vastupealetungile ning et see on üllatavalt kergelt neil läinud. Loodame, et läheb ka edaspidi kergelt!
Täna käib Lille külas - Kaja teeb talle patse. Siis saab Maximat külastatud ja ongi päev läbi.
Laupäev. Kae üllatust - kurk on haige! Teen enne kodust lahkumist ka koroonatesti, igaks juhuks, aga see on null. Tähendab, võime alustada oma tänaseid plaane. Plaanide raames käime K-Rautas ja Magaziinis ning suundume Pukka. Meie Kadiga tuleme siin maha ja hakkame tegema ettevalmistusi mahlateoks, Kaja käib Miiaga Tõrvas Astil ja Õnnel järel.
Masinad saame ka sel aastal naabrimehelt. Kui asjad ja inimesed kohal, lähebki tööks. Korjame õunad kokku, raputan neid puu otsas alla nii et hing on seest väljas Siis saab õunad pestud suures metallvannis mis on vihmaveest kenasti ääreni täis sadanud. Põhilise osa püreestamisest on minu ema õlul, pressimine Kaja õlul ja keetmine Õnne õlul. Mina majandan igal pool ja lapsedki on väga aktiivsed abilised pea kõigis töödes! Suurepärase meeskonnatöö tulemusel saame kokku pisut üle saja liitri mahla. Ilus tulemus, aga natuke rohkem on veel puu otsas ootel 
Huvitaval kombel läheb nii, et kui otsustame mahlategu seks korraks lõpetada, ütleb üles purusti mootor. Kahju, nüüd tuleb naabrimehele sinna asendus leida, mõtteid on, aga enne uurin ega seda korda teha ei anna, ehk et võtan mootori maha ja toon Tartusse kaasa.
Kaido tuleb meid väisama. Tegeleb oma bussiga samal ajal kui me mahlateol otsi kokku tõmbame. Põhiatraktsiooniks tema poolt saab see, et ta läheb peletama vaablasi kes on meil ühte õunapuu tüvesse endale pesa teinud. Alguses püüdis ta neid gaasitõrvikuga peletada, aga siis susistas ära ka kevadel ostetud mürgi. Oli ikka Kaido julge, ma elus ei hakkaks selliseid elukaid nii lähedalt tüütama Aga lõpptulemuseks sai see, et vaablasi meil enam seal puuõõnes ei ole.
Kui Kaja läheb emasid-vanaemasid Tõrva viima, pesen mina veel nõusid ja panen asju kokku, siis saame südamerahuga Tartu poole tagasi sõita. Aga väsimus on nii suur, et mahlad tassin autost välja alles homme, täna jõuab veel sauna nautima minna
Pühapäev. Magasin kui nott ja lasin poole üheksani välja. Siia aga hakkas pea valutama ja üldse oli aeg jalad alla ajada. Ajasin.
Kui ma mõtlesin, et tänase päeva vean vaikselt ja rahulikult õhtusse, siis peaaegu nii ka läks. See, et meil pesumasin päikesetõusust loojanguni koos kuivatiga käisid, on juba üsna tavapärane nädalavahetusemeloodia. Aga sai auto tühjaks veetud ja uuesti täis laetud. Algatuseks said kõik eile tehtud mahlaveed keldrisse pesitsema pandud ja teisipidi sai kokku korjatud kõik taarakotid mis pidin täna ka ära viima, aga nendega läks nagu plaanidega tavaliselt...
Kuna suvi sai otsad sama kiiresti kui elektri soodne hind jõulude ajal, siis tuli hakata toas olevat puidutagalat täitma ennetamaks jahedaid ilmasid. Mul on kuuris mingi laadung võrkkottides puuklotse, alates tänasest on osa neist ladustatud tubasesse olekusse, sinna, kus on nende koht. Ma ei kuuluta veel kütteperioodi avatuks, aga üleeile sai üks sülem ahjus otsad. Täna küttis elamist nii päike kui kuivati, seega ahju teha vaja ei olnud.
Kaja plaanib minna Lõunakeskusesse, nagu ikka, alati on midagi vaja. Lapsed ei lasknud seda võimalust käest shoppama minna ja nii purjetas kogu naispere lõuna poole. Mina siis jäin koju koduseid tegevusi edasi tegema. Koristasin elamist ja menetlesin pesusid erinevate masinate ja õue vahel.
Siis aga tuli teade, et mõned aktiivsemad on näituse tänava õppehoones. Juhendasin neid korra telefoni teel ja otsustasin nõusid pesema minna. Aga siis hakkas miski mure südametunnistust närima ja kaine mõtlemise tulemusel otsustasin ka sinna kohale minna, et panna homseks valmis kõik töökohad ja kaardistada ära mis ma homme peamajast lisaks pean viima. Südametunnistus viis mind siis rattal näitusesse.
Kui mina kohale jõudsin, oli majas vaid Kersti. Ahjaa, üks vene keelt kõnelev koristaja oli ka, tema aga on meil siin minu teadmiste järgi teenusega töötaja. Aga see selleks, igaüks ajas oma rida: koristaja vehkis lapiga, Kersti sättis oma klassi ja mina toimetasin arvutite ning projektoritega. Ma küll algselt arvasin, et mul läheb kolm korda vähem aega kui tegelikult kokku läks...
Vahepeal jäime koristajaga kahekesi ja siis liitusid Eda ja Triinu. Nende põhimure oli klasside uste kohal olevad läbipaistvad ja läbikuuldavad ripplae moodustised. Kas nad ka lahenduse leidsid, ei tea. Mina aga sain oma asjadega nii kaugele, et kui homme hommikul tulen, siis arvutid töötavad ja projektorid surisevad. Aga jah, netti majas ei ole, seega kõik toimib lokaalselt, peaaegu kõik.
Kuna üks teine toiming kukkus ära, kasutan avanenud ajaakent kooli peamajja minekuks. Panen kokku kõik mida mul homme hommikul vaja läheb ja sõidan koju.
Sellega võiks öelda, et suurimad päevasaavutused on läbi. Käime Kajaga jalutuskäigul Konsumisse ja edasi on kõik juba uue nädala valmistustööd.
Täna jooksis teles mingi imelik komöödia: Jänesepüks Jojo (Jojo rabbit, 2019) Ma alguses arvasin, et lastefilm, aga oo ei, ikka suurtele mõeldud. Omamoodi naljakas, aga omamoodi õudne kah.