Esmaspäev. Hommikul liigun rattaga otse näitusesse, et viia sinna üks DP->HDMI ja asi tööle saada. Siis juba peamajja, kuna vaja infotelekasse materjalid jooksma panna ja siis varsti tagasi näitusesse, et tuua üks monitor ja lahendada ühe masina heliprobleem. Heliprobleeme on päeva peale teisigi, just kui brauserist soovitakse kuulata, Windowsi oma vaikehelid töötavad. Üldiselt ma sellele probleemile jälile ei jõuagi, peale restarti enamasti hakkas tööle...
Ja vahepeal saab veel näituses käia, Triinu tuleb sealt autoga ja nii saab sealt vanu arvuteid ära tuua.
Raamatukogu arvuti saab täna vahetatud. See on pisut keerukam oma olemuselt, aga üldiselt mulle ta erilist keerukust ei pakkunudki :P
Õhtul, kui Miiaga koju jõuame, saabub varsti ka Kaja ja käime linnas paki järel.
Vastu ööd Miia nokib midagi varvaste vahelt ja kakub sealt suisa vere välja. Paistab, et tal on päris mitme varba vahel mingi ekseem või haudumine. Tuleb asjaga kohe hommikul tegeleda (jalaseen õnneks ei ole).
Koolis on stiilinädal, täna oli tuduriiete päev. Koolipildis oli isegi vastavalt stiilile riietunuid, kuigi küllaltki vähe.
Aeg minu arust see GDPR seadus sulgeda, sest see hakkab ilmselgelt progressi pidurdama. Ja üldse, peale jaburuse pole sealt mitte midagi head tulnud – heaoluühiskonna üks kõige suurem vähk...
Teisipäev. Ohoo, täna on juba varajasel hommikul üllatus - Õnne tuleb külla! Seega saab ta tegeleda Miiaga ja hiljem ta kooli saata ning siis juba tuleb Kadi koju 
Hommikul korjan masinaid kokku, neid, mis on välja vahetatud uute vastu, aga mis on igaks juhuks veel klassi jäetud. Ladustan nad raamatukogu lugemissaali. 
Ennelõunal toome Madise ja Heivoga Tamme Gümnaasiumist lähivälja-projektorieid. Mina saan neid neli – tuleval nädalal hakkame paigaldama.
Õhtul saadame Õnne bussile ja teeme väikese poe ringi.
Tänane stiilinädala ülesanne: riietu nagu su lemmikõpetaja. Huvitaval kombel ei suutnud kedagi riietuse osas leida, aga väga paljud olid endale ajalooõpetaja Kaareli järgi vuntsid teinud
Kolmapäev. Päev jookseb kiirelt käima ja tegevust jagub. Pisiasju on nii palju et muudkui toimeta ringi Kirgi tekitab ühe klassi funktsionaalsuse muutmine mis ühe õpetaja maailmapildis kinni on ja selles maailmapildis kipuvad ka teised kinni jäänud olema. Segane, aga aus lause.
Miial on täna koolipäev ERM’is. Viin ta ise sinna. Väljas on päikeseline, aga jahe ja tuuline, nii et t-särgiga õues olla on ikka koletult külm Tahtsin ERM’i juures Miiat saata, aga no ei õnnestunud :P 
Hiljem sõidan Miiale ka järele ning suundume koju. Sööme ja magan, siis aga lähen kooli jalkamängule.
Neljapäev. Kadil on täna distantsõppe päev, Miia muidugi läheb lõunaks – mõlemad magavad kui mina veel toimetan. Kaja on minu ärkamise ajal juba lahkunud. Enne aga kui mina kodust lahkun, saabub Õnne
Lendan rattaga kooli ja kohe hommikul läheb kiireks toimetamiseks: homme on ühiskatsete päev ja ma ei kasuta selleks siiski sülearvuteid vaid panen kokku ära minevad rendimasinad – on kindlam. Veame Aini ja paari õpilase abiga masinad kolmandale ja hakkan neid kokku panema. Minu õnneks pole esimeste tundide ajal siin ruumis tunde. Kokkuklopsimine võtab aega, aga asjad saab tehtud ja mina olen homseks päevaks valmis.
Päeva teine pool on palju muid teemasid kuniks selleni välja, et saan Poskasse valesti tarnitud masinate najal koolile 20 AIO tüüpi masinat juurde! Jeah! See oli hea uudis, väga hea uudis, seega me siiski hoiame koolil ikka kahte arvutiklassi
Kodus võtan auto, Õnne ja lapsed, liigume emmele järele ja läheme külastame Lidlit. No on ikka mõttetu pood. Ostsin sealt kõhutäiteks kaks muffinit. Kaks väikest ampsu ja selgus, et tegemist on välimuselt ilusate aga olemuselt ikka paraja sõnnikuga! Mul oli süda nii paha, et terve õhtu läbi oli imelik olla :S
Saadame Õnne bussile, viime lapsed koju ja käime Kajaga Tõrvandis ühe Tammeka fänni pool jalgratast vaatamas mida ta müüb. Igati OK ratas, ainult et eesmine kolmas käik ei tahtnud sisse minna. See pani korra pausi, et mõtlen veidi ja uurin teemat, siis otsustan, kas läheb kaubaks. 
Reede. Täna on koolis sisseastumiskatsed. Olen asja käivitamise juures ja olen valvel kui tekib kellelgi probleeme – siiski aja peale teevad oma teste. Asjad üldiselt toimivad, siiski tekib mitu omalaadset küsimust:
- Klaviatuur ei tööta! – asi oli selles, et õpilane tahtis isikukoodi numbrivälja kirjutada nime ja siis ei ilmunud lahtrisse midagi;
- Kust jutumärgid saab? - õpilane ei teadnudki seda;
- Kuidas jutumärgist tulevad? - näitasin, õpilane isegi teadis, kuidas need tulevad, aga ta ei saanud aru miks ei tulnud märgid mis alguses on all ja lõpus üleval - see on ju vaid Wordis nii, veebis nii asi ei käi.
Täna saan kätte 20 komplekti AIO-masinaid. Käin neil Poskas järel, kaks autoringi, sest üle kümne komplekti lihtsalt autosse ei mahtunud 
Kaste tassides mul lõpuks vedas, sest Tairo oma kehalise tunni poistega tuli mulle appi ja aitas mul need kastid kolmandale vedada, ma üksi oleks neid lolliks vedanud Niigi sai paljude teemadega üles-alla tuisatud, nii et kui lõunal ära käisin, vajus paras rammestus peale...
Ühe masina panen kohe kokku ja panen kloonigi peale, et seda siis uute vajaduste järgi parendada. Samal ajal algab uus katsete tegemise voor. Seekord vaid ühes klassis, nii et teises saan nüüd vanad masinad uuesti kokku korjata ja vean enamuse masinatest raamatukokku ladustamiseks ka ära. Ehk et ma olen täna üle treppide lapanud nii asjadega kui asjadeta vaat et sada korda...
Miia viiakse täna kooli juurest klassiõe juurde. Mina aga liigun koju, võtan peale Kadi ja läheme pitsat sööma. Emme tuleb töölt sinna otse.
Peale õhtusööki kõnnib Kadi koju ja meie emmega käime K-Rautas ning peale seda võtame Miia küla pealt ja liigume koju ära.
Regular Expressions, ehk regulaaravaldised on ikka ülikõva värk Täna oli taas asja nendega majandada ja no suurepäraselt tuli välja Peast küll ei kirjuta, aga abimaterjalide toel saan kenasti hakkama, iga kord, kui vaja on olnud, olen ikka veidi targemaks saanud 
Vaatasin täna ühte ukrainlaste lahingvideot ja no on ikka hull elu rindel. Sisuliselt puuokstega sillutatud pori sees, kus ka mõni puujuurikas veel kasvamas on, lisaks siis varjumiseks lohud ja ka mingi maa-alune maaga triiki katusega punker andmaks peavarju. Eemal siis kaevikud mis käivad sisuliselt käest kätte, mille vallutamisel kasutatakse raadiosidet omavaheliseks suhtluseks ja rünnaku juhtimiseks. Igas grupis on vend kes koordineerib, kes saadab mehi rünnakule või kutsub neid tagasi, vahetab mehi, jagab erinevaid ülesandeid, annab korraldusi isegi magasiinide täitmiseks. Ja pidevalt uurib kus keegi midagi/kedagi nägi, küsib tihti üle kas kõik on elus ja terved, et plaan peas hoida toimiva ja ajakohasena. Tõsine töö, viimase piiri peal, sest vastutus on suur ja ega omagi nahk on ju kogu aeg tule all. Üldiselt põnev ja adrenaliini tekitav, aga kindlasti väga raske ja pingeline. Nõrgema närvisüsteemiga mehed peale sõda kardetavasti enam normaalses elus endist elukvaliteeti elada ei suuda, usun, et rindel olnud inimese maailmapilt, eluvaated ja psühholoogia muutuvad väga jõuliselt. Tegelikult on inimesed niigi katkised, aga peale sõjakogemust...
Laupäev. Miia on jonni täis: Kadi käis vanaemaga neljapäeval Maamessil, emme käis töökaaslastega eile ja tema vaeseke polegi saanud käia, kuigi lubati teda viia. Täna on viimane päev, teema eskaleerub. Panime asjale punkti sellega, et enne kui maale liigume, käin mina Miiaga Maamessil, emme aga kärutab linnas ja korjab vajaminevad asjad kokku ja tuleb meile järele.
Olime Miiaga Maamessil pisut üle tunni. Arvata ju oligi, et lapsel seal suurt midagi teha ei ole Kuna läksime teisest väravast sisse, tutvusime kohe erinevate saunadega ja mängumajadega. Edasi läksime otsima Lottemaad. Teel sinnapoole külastasime ka erinevaid loomi. 
Päev on täna päikeseline ja kisub palavaks. Sõidame Tõrva, et peale võtta Õnne. Reijo viime minu ema juurde ja seepeale otsustavad ka Kadi ja Miia, et nemadki jäävad sinna. Meie aga läksime Pukka. 
Mina enamuse ajast tegelen boileri ülespanekuga ja kraanikausilaua ehitamisega ning veesüsteemi ära ühendamisega. Õnne majandab kasvuhoone kallal, Kaja teda siis seal aitamas ja samas väikest kiviktaimlat kohendamas. Siis on aga Õnnel mulda vaja mida Puka Konsumist ei leidnud, sõidame Otepääle, kust ma siis ostan ka mõned torustiku jupid, et asi lõpule viia.
Õhtuks on meil valmis kasvuhoone koos taimedega, veevärk koos sooja veega, kiviktaimla ja samas veame laiali lõkkekoha ehitamisest jäänud mulla ning tegeleme Kajaga aias ka muude asjadega.
Tõrvas läheme minu ema juurde. Ema hakkab süüa tegema, Kaja on temaga, lapsed mängivad toas pehmik-palliga jalgpalli ja mina nende kõrval viskan diivanile siruli Mõnus on akusid laadida. 
Ja siis õhtusöök. Sealt edasi läheb Kaja tüdrukute ja emaga toidupoodi. Kui nemad tulevad, sõidan emaga Lõvele. 
Lõvel on ka kevade hõngu. Küll mitte nii roheline kui Pukas ja Tõrvas, aga siin mõisasüdames on alati kõik kuidagi pisut hiljem tulnud. Lillepeenar maja ees kannab aga juba ka lilleõisi – see oli maja juures alati kõige soojem koht
Maja taga saame meeldiva üllatuse osaliseks. Nimelt kõrvalhoone: puukuur-laut oli üsna kokku vajumas ja väga halvas seisus. Nüüd on aga see ära lammutatud ja ära põletatud koos heinaküüniga. Laudahoonest on alles vaid kivimüürid ja palkseinad, aga puukuurist vaid betoonpostid. Pisut lage, aga mitte trööstitu nagu seda oleks olnud kokkuvajunud hoone.
Maale jõudes oli päike just horisondi taha kadunud. Oli ilus kuldne loojang. Aga hakkas jahenema ja hämarduma. Liikusime tagasi linna ja käisime surnuaial vaatamas kas ka mingeid istikuid homseks vaja oleks.
Surnuaial avastasime üsna tee ääres ühe värske haua ja lugesime nime – Väino Usti. Ema kukkus kohe näost ära, ta ei teadnudki, et vanaema naaber, kes emast kümme aastat noorem, on vahepeal manalateele läinud. Ta ei tahtnud seda eriti uskuda ja nii otsisime lillevanikute vahelt nimesid ning paistis, et tegemist on ikka sama mehega. Ta oli meile kaugelt ka sugulane ja tema ema Elliga käis vanaema kunagi väga palju läbi, kuna tegemist oli rätsepaga 
Ja siis Õnne juurde, magame täna terve perega seal
Pühapäev. Uuuh, öö Õnne juures See et vara valgeks läks, polnudki nii suur häda, aga külmkapp mu kõrval oli ikka tüütuse tipp Poole viie paiku kõlas kuskilt auto signalisatsioon mille peale ka Miia üles ärkas, siis ta veidi sügas oma taas välja löönud dermatiiti. Lõpuks käis tualetis ja kolis vanaema juurde voodisse. Aga siit edasi sai ikka lüngiti magada küll ja tõusin viimasena, just siis kui oli aeg kohvile minna.
Hommik läheb kiirelt käima. Varsti liigume juba kõik surnuaiale, va lapsed. Emad tahavad lilli istutamiseks, et Coopi juurest lillepoest saab. Aga eile kui Lõvel käisime, avastasin Helme teeristil sildi mis suunas kohalikku taimeaeda, ütlesin, et viin neid sinna, mitte poodi. Paistis, et see oli hea mõte ja valikut oli seal laialt.
Ja siis surnuaiale. Tervitame seal parasjagu toimetavaid Hannest ja Riinat. Õnne ja Kaja lähevad oma teed, mina liigun emaga.
Meie oleme alles esimest platsi korrastamas ja lilli istutamas kui teistel ring peal. Annan Kajale autovõtme ja pakun, et nad võivad Hummulis ära käia ja siis meile järele tulla. Kõik on nõus, aga kui Kaja lahkunud on, avastame, et ei emal ega minul ole telefoni kaasas No pole hullu, küll Kaja meid surnuaialt üles leiab.
Ilm on soe ja järjest soojemaks läheb. Päike lõõskab, nii et ema on kapuutsi sisse ära peidetud Saame kõik vajalikud platsid üle käidud ja kui oleme just viimasel lõpetamas, saabubki Kaja (Y)
Nüüd saab ema juures mõned kodutööd ära tehtud ja siis juba liigume Pukka. Miia jääb ka sel koolivaheajal Tõrva (Y)
Pukas toimetame erinevate asjade kallal – kõik vajalikud toimetused Oleme siin kolm tundi enne kui Tartusse sõidame. 
Kodus puhkame-magame, käime pesus ja valmistume tulevaks nädalaks