Esmaspäev. Uus ja soe nädal algab üsna rahulikult ja plaanipäraselt. Põhitegemiseks on 5. a klassi pildistamine ja pilditöötlus, kaasa arvatud KIVA meeskonna jäädvustamine.
Miia murrab emaga kodus piike – ei taha lugeda, üldse mitte. Utsitan ta ikkagi lugema, ei ole siin midagi, see on tal siiani veel liiga konarlik ja PEAB trenni tegema selles suunas.
Lõuna ajal lähen sööma, võtan toidu, valan piima, viskan lonksu hinge alla. Midaaa?! Kas ma tõesti mingit keefiri valasin või? Rõvedus missugune. Aga ei, selgub, et ikka piim, aga tänase kuupäevaga ja juba hapu. Sööklatädi märkab mu tegevust ja toob uue paki, valan sealt, viskan taas lonksu, kurat, see on veel jõledam. Ütlen ära, et kõik mis nad mulle veel ette toovad, mina pole enam nõus katsetama, niigi on rõve olla ja ajab iiveldama... Söön söögi peale, mis ka pole täna taas midagi väärt, aga öökimine vähemalt jääb ära... Mnjah... 
Kodus ootame emmet. Pidime minema Tamme paljandile päikeseloojangut nautima, aga no ei lähe asjad nii. Kaja jõuab siis kui 45 minutit on päikeseloojanguni ja 40 min sõidab sinna. Nii see asi ei lähe, otsustame ringi ja läheme hoopis Saadjärve äärde.
Loojang on ilus. Vesi ka olla soe, nii et Miia kipub ujuma, aga meil pole varustust kaasas. Muidu siin on palju teisigi loojangunautlejaid, paar ujujat ja üks SUP-i (aerulaua) paargi. 
Tagasi kodus sööme ja siis on Miia õppimised. Jääb jälle veidi hilja peale see kõik, aga osa asju tuleb ära teha, muidu on emal hommikul keeruline ja seda pole vaja. Küll meil laps aga üritab kummi venitada ja muid tegevusi teha, aga ei me jäta jonni. Aga ega nii pole vaid õppimisega, ka koristamisega ja isegi magama minekuga...
Teisipäev. Kooskõlastan projektorivahetust mitmel rindel: õpetajaga, et ta võtaks teise klassi mille ma talle broneerisin, ehitusmehega, et ta teaks ja tööriistadega tuleks, majandusjuhataja, et ta asjaga kursis oleks jms 
Igatahes tundub, et neljapäeva hommikul saame paigaldada.
Meil on plaan fuajee teler siiski infot näitama panna. Otsin softi. Leian ühe tasuta softi mis nagu toimib, aga mille haldus on keerulisevõitu, aga leian ka ühe tasulise teenuse Yodeck mis oma funktsionaalsuses on muidugi tase omaette ja millega tuleb siis ka edasi tegeleda. Jõudsime oma arutelus ka nii kaugele, et keerame teleka püstisesse formaati, et saaks seal mugavamini reklaame ja kooli ajalehtegi presenteerida 
Pisut enne õhtut aga tõttan ma maale, rongiga, et kasutada seda imeilusat ja sooja päeva pisut maal töö tegemise peale (Y)
Pukas on lapsepõlve lõhn - mäletan kui soojal suvepäeval sai bussilt maha tuldud ja mõisa südame poole jalutatud: niidetud ja kuivanud heina ning viljakoristuse lõhn. Ju siis alla tuult töö käis ja see kandus kerge hoovusega alevi peale Huvitav äratundmine! 
Maal alustan kohe planeeritud tööga: garaaži karkass ja esisein ustega saavad eemaldatud. Osa materjali sai jäetud ahju jaoks, enamus aga läks ikkagi lõkkeplatsile. Järgmine samm on siis põrandapinna kaevamine ja ettevalmistamine, näis kuna edasi teha saab. Aga muidu selle kahe tunni kohta sai korralikult tööd tehtud. Päike leekis ja väljas oli mingi 24 kraadi, nii et ma olin vaid lühikeste pükstega, aga ikka oli palav ja mustaks sain ka mõnuga :P
Miial oli küll lühem koolipäev, aga helistab mulle pool kuus ja on ikka veel kooliõuel mängimas Aga no helistas sellepärast, et üks sõbranna olla tema veepudeliga jeehat pannud ja see oli tragöödia kuubis. Lubasin, et räägin klassiõe emaga, aga hiljem, ja et mingu nüüd koju – liiga kauaks on enda kooli juurde unustanud.
18:14 rongile ja tagasiteele. Hea puhata ja lihtsalt läpaka taga nädalakokkuvõtteid kirjutada (Y)
Kui koju jõuan, mind juba oodatakse. Nimelt on täna plaan minna taas Saadjärvele, aga sel korral ujumisplaaniga. Ujumisisu mul pole, Kaja ka ei uju, lapsed aga käivad kenasti vees. 
Tagasi jõuame pimedas ja hakkame Miiaga õppima. On mõned asjad mis tuleb täna ära teha, teised asjad saab ta homme hommikul emaga teha.
Kolmapäev. Miial on täna inglise keeles nädalapäevade kirjutamise peale kontrolltöö. Huvitav, me ei lugenud küll Kajaga kuidagi välja, et need peaks tänaseks peas olema. Vaatamata sellele suutis Miia siiski kolme päeva nimetused õigesti kirjutada. Aga jah, puudulikult kirjutatud ülesanne kipub ka lapsevanemates trotsi tekitama...
Hommikul uurin erinevaid telerisofti võimalusi lisaks. Saab palju ka õpilaspileteid trükitud ning väljakate omasid siis registreeritud näituses.
Söökla toidud on sel hooajal kuidagi nigelad. Söök on, aga maitset nagu kuidagi ei ole. Hea on see, et ma pole ainus kes nii arvab...
Täna on loovtööde seminar ja ma olen komisjonis. Kuulame kõik õpilased ära – läbiv joon on, et kellelgi pole suurt midagi tehtud aga kõik on positiivsed ja kindlad et asi saab valmis Saame näha!
Täna jääb õpetajate jalka ära. Selge, siis saab Miia veidi kooli juures mängida ja siis läheme koos koju õppima. Miia on väsinud ja ei taha väga õppida, aga teeme mate ja inglise keele siiski ära. Vahepeal käime Prismas, siis käin jooksmas ja lõpuks õpime Miiaga inglise keele nädalapäevad ära.
Neljapäev. Magasin kui nott kuniks 2:30 käis äikesekärgatus Kõik olid majas üleval. Veidi kolistas veel aga mina jäin üsna kohe magama.
Aga sajab ka hommikul, nii et vihmasajuga tuleb kooli liikuda, õnneks on soe
Täna saame 119 klassis Ainiga projektori seinale panna, meil on kaks tundi aega. Kui asjad üles pandud, proovin arvutiga kõik käima saada, aga ei käi! Lõpuks selgub, et see kallis ja kvaliteetne klaaskiu baasil toodetud HDMI kaabel on liiga hea selle lähiväljaprojektori jaoks Veider värk. (Hilisemalt selgub, et see kaabel ei armasta üleminekuid, näiteks mul on kasutuses DisplayPort->HDMI.)
Täna tuuakse üks arvuti kus Firefox ja Chrome ei käivitu. Lõpuks avastan, et see on kasutajapõhine, teise konto alt seda ei tehta. Pikalt sai asja uuritud, aga ära lahendasin. Nüüd, kuu aega hiljem, kui seda nädalakokkuvõtet kokku kirjutan, mul enam meeles ei olegi mis seda põhjustas. Oot, meenus, tegemist oli kasutajal Microsofti kontoga ja Microsofti veebist sai keelata võõrad brauserid, et vaid Edge toimis – jaa jaa Aga imelik ikka, et mälu nii nigel on, et ma pidin pikalt mõtlema mis see lahendus oli
Kui tunnid läbi, vean 119 klassis kaablid kenasti paika ja karpidesse, nii nagu olema peaks, siis läheme Miiaga koju. Emme on ka töölt kodus, käime pitsas ja siis tegeleme Miia õppimistega.
Reede. Imelik, kuhugi olen suutnud oma koduvõtmed ära pista?! Tuleb tagavara peale minna. Nii kui kooli jõuan, avastan oma õiged võtmed laua pealt
Väljas on täna valge aga jahedam. Soe sügis ongi pikalt kestnud Aga lubavad, et soe tuleb tagasi.
Tööpäev täna lihtsalt sulab käest. Toimetan ja toimetan, aga justkui midagi suurt ei teegi
Õhtul olen kliendi juures kui Miia kooli mänguväljakult helistab et kukkus ja käsi on nüüd valus. Kuna auto on emme käes, siis palun sinna helistada, aga selgub, et ta helistaski, kuid emme telefon on väljas. Aga tean, et emme on veel töö juures, nii helistan Kaidile ja saan emmele teate edasi anda. Lõpeb saaga aga sellega, et Miial läheb käevalu üle ja ta liigub kenasti koju. 
Õhtul lähen jooksma. Jooks viib üle Tammeka kus parasjagu Tammeka Narvaga mängib ja alanud on teine poolaeg. Vaat siis vaatan selle poolaja lõpuni ja jooksen kodu poole edasi 
Laupäev. Täna on meil Palamuse laadale mineku plaan Kaja ema meiega ei tule, kuigi tal algselt tulema pidi. Seega liigume perega Palamusele.
Enne asulat on taaskord kenasti korraldatud heinamaadele parkimine, liigume Kaagvere poolt mäest üles, lunastame pileti ja asume laada-alale jalutama. Rahvast veel palju ei ole, seega on päris mõnus
Jalutame kuni apteegini, siin on juba saba ukse taga. Aga kohe selle kõrval on taat kes müüb Kellamehe viina. Uurin ja uudistan, pakutakse 2 EUR eest pitsi ka maitsmiseks. Kõrvale käis mõnus tikuvõileib ja elu läks kohe ilusamaks
Ja siis muudkui jalutasime ja uudistasime. Kohtasime suures rahvamassis üksikuid tuttavaid. Siis sai ka teisele jalale pits võetud ja edasi jalutatud. Kopter lendas peade kohal, tekkis mõte, et aga kui äkki prooviks ka selle masinaga lendamise järele. Mõte sai teistega arutledes hoogu juurde Käisime söömas ja siis otsustasime uurida kust see koperdaja lendu tõuseb. Selgus, et meie auto lähedalt parklast.
Mõttest oli saamas reaalne tegu. 55 EUR ühe inimese kohta ei tundunudki hetkel väga palju – üks kord elus siiski prooviks! Kui Kaja oli alguses ka käpp, siis kopteri juures tema soov rauges, aga lapsed olid küll ootust täis. Ootasime terve tunni kuniks järg meieni jõudis.
Kopter sadas meie ette maha, inimesed väljusid ja mina lastega ronisin peale. Kadi sai ette ja Miiaga olime taga. Miia oli veidi krambis küll, aga õnneks ei mingit paanikat. Kõrvaklapid said pähe, mootor tõstis tuure ja meie must lendav ventilaator sai maast lahti. Algatuseks lennati veidi heinamaa kohal pisut kõrgust kogudes – see oli kõige ägedam osa lennust Kui öeldi, et oleme 300 meetri kõrgusel, siis oli sama tunne nagu pisilennukis millega ma kunagi Tartu kohal lennanud olen. Ka keeramised masina viltu olemisega on samad, õigemini sama iiveldust tekitavad, vähemalt minus Enamasti keeratigi üle Miia külje, see oli minu jaoks mugavam kui see kui minu küljega asi käis. Igatahes Miia oli kramplikult telefoniga salvestamas ja mulle tundus, et ta ikka vahepeal ka silmi kinni hoidis Kadi aga nautis vist asja täiega Muuseas 300 meetri peal on Palamuselt näha nii tuhamägi enne Jõhvit kui Peipsi järv kui Võrtsjärv. Ka Tartu telemasti pidi näha olema, aga et päike parasjagu sealtpoolt paistis, siis see udustas silmapiiri. Aga jah, lend kestis pisut üle viie minuti ja minu jaoks suuri ovatsioone kahjuks ei tekitanud, lootsin enamat 
Taas jalgupidi maa peal, vaatasime kella – polegi enam palju jäänud Tanel Padari kontserdini. No kui juba ikka veel siin oleme, siis saagu meile ka kontsert! Ja nii me siis tagasi jalutasime. 
Algatuseks oli piletiloos kus piletite vahel loositi midagi välja. Aga see loos oli igavesti lollisti läbi mõtlemata ja venis pikale. Õnneks sai see piinlikkus läbi ja lavale ronis Padar oma bändiga kes keevitas täie mõnuga ja see oli päris nauditav Ma polegi ühelgi Padari kontserdil vist käinud...
Aga me vaatasime vist kolm lugu, lapsed nõudsid koju minekut ja ega endal ka oli juba väsimus peal. Nii me siis purjetasime Tartusse tagasi.
Õhtul, peale puhkepausi, käin jooksmas. Jooksu raames hüppan ka koolist läbi et üks probleemikene ära lahendada.
Pühapäev. Täna ärkan 5:50 üles, et minna Kaidoga maale ehitama. Täna me ehitame elumajale valuvormi (raketise, saalungi; olen varem vist kasutanud sõna laak-laagid aga see on täitsa vale sõna ) ümber tänava ja parklapoolse vundamendi. Vahepeal toon ka Õnne Tõrvast ära et ta saaks aiapidamise kallal toimetada.
Kui me raketise valmis saame, sõidab Kaido meie autoga Tartusse ja Kaja tuleb sellega maale Mina samal ajal lõpetan raketise ehitamist. Hiljem viime Õnne koju tagasi ja liigume väikese seenelkäiguga linna. 
Lapsed aga said täna ise hakkama, Miial oli sõbranna külas ja Kadi askeldas oma asjadega