Esmaspäev. Hommik kodus algab enne äratuskella – vaja nõud ära pesta 
Aga asjad laabuvad ja muid tavapäratuid toimetusi hommikus pole -> ratta selga ja kooli.
Mis täna tunda on, on vanad hädad: see selgroopunkt turja peal on valulik ja ebamääraselt palju annab ebamugavusena tunda songa asukoht. Ma muidu viimase aja vaatluste järgi olen selja üldse ära unustanud, aga songa osas on tundunud, et kui ta mul ikka kuidagi enam tunda anda ei taha, siis milleks peaks üldse operatsioonile minema. Aga jah, on mis on, hetkeseisuna on songa operatsioon siiski ehk vajalikum kui ma arvan ja selja osas tuleb aru saada mis ma nädalavahetusel valesti võisin teha, et seda vältida...
Koolis on täna mitmed loengud. Üks on Kunnar Karu kes pajatab oma aastatagusest Džomolungma (Mount Everest) otsas käimisest ja teine Urmas Paet kelle teemaks on rääkida rahvusvahelisest olukorrast. Kaks totaalselt erinevat teemat, aga mõlemad olid huvitavad (õnnestus mõlemast enamuses osas osa võtta). 
Õpetajaid ja õpilasi kutsutakse sammude kogumise väljakutsele Kevadsammud 2024. Vaatasin, mõtlesin, lugesin, siis aga arvasin, et ei taha lisaäppi oma telefoni ja üldse, liigun enamuse ajast rattaga, siis niikuinii see sammuvärk ei toida
Lapsed jorutavad täna - ükski söök ei kõlba... Aga söödud lõpuks ikkagi saame. Hiljem teeme Kajaga väikese jalutamise.
Teisipäev. Öö oli täitsa OK kui selja valupunkt välja arvata mis mind mitmeid kordi üles ajas. Ja kevad on nohu välja meelitanud – kõrvad on kui vatti täis... Samas lubatakse ka täna veel kuni 17 kraadi sooja, siis tulevad oluliselt jahedamad ilmad.
Täna on robootika tundide päev, aga ühes tunnis ei saa Andre kohal olla ja palub mul siis järelevaatajaks olla. Olengi. Aga lapsed majandasid isekeskis kenasti ja tegid mis vaja, ja ega Andre end kaua oodata lasknudki. Ja pärast oli ka Miial robootikatund, toimetasin siis ise ringi.
Miia tunni ajal saab ka klaverit mängitud. Paistab, et ma olen Für Elise pisut valesti endale selgeks teinud, tuleb see kenasti üle vaadata ja äkki kunagi ka edasi selle noodiga minna.
Miia ilmub äkki ukse taha, nutab, temal on jope kadunud. Lohutan, et sest pole hullu midagi, küll me hakkama saame. Läheme siis alla otsima, aga tõesti ei leia. Samas on tema koha juures üks sama sinist tooni kampsun. Arvan, et keegi võttis kogemata kampsuni asemel Miia jope. Ka oli üks lapsevanem meil abis otsimas ja neil oli üks kampsun ülearu, nii sai Miiale kaks kampsunit selga ja liikusimegi kenasti koju. Küll homne annab asjas arutust.
Õhtul peamiselt õpime Miiaga ja oleme lihtsalt kodused.
Kurb, et ütlus: „Seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee,” ikka veel elujõuline on, vähemalt selle artikli järgi küll 
Käigu enne Kuu peal ära nii et rahvas seda ka usuks, siis rääkigu edasi Artikkel siin, aga tegu muidugi 1. aprilli naljaga...
Kolmapäev. Hommikutoimetuste taustal ärkab ka Miia. Tahtis, et ma tema koolikoti kaasa vean, aga endal polnud see kokkugi pandud ja päevik, mis ka eile oli kadunud, on siiani kes-teab-kus.
Koolis on kohe hommikul paar kiiremat toimetust, siis käin vaatan garderoobi – Miia jope pole tagasi jalutanud ja otsustan veidi aega kulutada kaamerate vaatamisele, kuigi sellega on jama, kuna tema nagi asub täpselt posti taga Ja lõpuks leian ka kaadri kus Miia klassikaaslane jopet jooksu pealt selga tõmmates lahkub :P
Pealelõunal, kui Miia ujumast tuleb, selgubki et üks tema klassi poiss kogemata jopega jalga lasi, märkas ise alles hommikul kodus Igatahes on nüüd jope tagasi ja teema maas.
Töötoa akende välimise kihi klaasid tõmbuvad niiskeks – väljas jaheneb vist. Kui hommik oli kuiv, siis päeva peale hakkab igasugu pudemeid sadama, isegi jäidet. Tõsi, väljas on -1 kraadi. Ja lõpuks keeratakse lörtsikraanid lahti ning maa saab valgeks.
Õhtul mängime õpetajatega jalgpalli. Saadan enne Miia koju ära.
Neljapäev. Läksin eile veidi enne 23:00 magama, esimene ärkamine oli 23:30 kui oli suur joogijanu ja põis. Sauna järelmõjud ehk. Järgmine laks kell 3 öösel – tugev peavalu ja taas veepuudus, võtan juua ja tableti. Uus äratus kella peale. Väga raske on üles minna, keha on nõrk ja tuim, õnneks eilsest trennist justkui (veel) midagi ei ole.
Hommik on -2 kraadise külmaga – eilne lörts on ära külmunud ja maa on jäävaalusid täis. Lähen siiski rattaga, kuidagi raske minek oli, aga ega jala parem oleks olnud. Ratast kooli juures lukku kohe panna ei saa, enne tuleb lukk lahti sulatada
Täna on 8. klasside eesti keele e-lõpueksami test. Tehakse taas Safe Exam Browseriga. Meil asjad kõik kenasti toimivad
Päeval sajab veel lörtsi juurde ja on soojakraad mis õhtuks küll uuesti külmetab. Igatahes ratas on õhtuks üleni jäine kui koju sõidan
Reede. Ratas on ööga kuuris üles sulanud ja teeolud on sõitmiseks head. Aga ilm keerab ennelõunal siiski täitsa ära ja hakkab taas sadama lörtsi mis hilisõhtul vihmaks üle läheb...
Ennelõunal käime Edaga Kroonuaia koolihoones. Teeme seal täieliku ringvaatamise ja kaardistame ära kus oleks vaja veidi remonti ja kus pistikuid juurde.
Kadi tahab sõbrannaga batuudikasse minna. Käivad kohapeal ära, aga sisse ei saa, teine üritus on ees. Hiljem käib emme Kadiga poes, mina mängin Miiaga. Ja täna on ka jalgpall kus Tartu esindusmeeskond kahjuks pähe saab: Nõmme United – Tammeka 2:1.
Laupäev. Kuna midagi mõistlikku välja mõelda ei suuda, käime kaubanduses ja Tartu Ülikooli spordihoones mingil pop-up müügil. See viimane oli üsna mõttetu...
Hommikul uuendasin telefoni tarkvara ja äppe, nüüd SEB äpiga enam maksta ei saa. Nad midagi hoiatasid ette ka, ju siis nüüd uuendusega asi ära lõpetatigi. Tuli endale Google Pay registreerida. Aga noh, asja avastasin ikka alles siis kui maksta tahtsin...
Kodus puhkame, isegi magada üritame Hiljem lähevad teised Lõunakeskusesse, mina toimetan kodus ja käin jooksmas.
Elisa käib taaskord omadega maas. Ja lõpuks kui tööle hakkas, vajas äpp teleris taas registreerimist. Maas oli ka Elisa Elamuse veebileht...
Pühapäev. On küll nädalavahetus, aga ikka ärkan enne seitset üles, Kaja on juba ärkvel Viskame asjad kokku, võtame Statoilist kohvid ja purjetame maale Tartust lahkudes on 2 kraadi sooja, Pukka jõudes 5.
Tänane plaan on tühjaks viia magamistuba ja ülevalt magamisasjad alla tuua. Aga kui juba koristamiseks läks, võtsime asja laiemalt ette, nii et tühjemaks saab ka nurgatuba ja köök. Kõige selle ümberkorralduse raames me lõpuks teiselt korruselt asjade allatoomiseni ei jõudnudki Või noh, oleks jõudnud, aga kuna Kaja tolmutas omajagu, siis ei hakanud tolmu sisse asju tooma.
Olime maal oma kuus tundi kokku. Tagasiteel käime K-Rautast läbi ja suundume koju. Nüüd on aeg veidi puhata ja magada, lapsed samal ajal läksid kooli taha mänguväljakule.
Hiljem siis kodused toimetused, mõned tööasjad ja ühe veebipoe Joomla 5 peale üleviimise lõpetamine. Unele saadab film Perekond (The Family, 2013)