Esmaspäev. Suvi jätkub. Kaja läheb juba väga varakult tööle, mina normaalsel ajal, Kadi liigub klassiga Ugalasse teatrietendusele ja Miia, nii nagu iga esmaspäev, liigub lõunaks Aurasse ujuma.
Homseks on vaja, et klassis 401 oleks võimalik kasutada sülearvuteid ilma WiFi võimaluseta. Mõtlen välja kolm võimalust: WiFi parooli ümbernimetamine ajutiselt, WiFi seadmete välja lülitamine ajutiselt või sülearvutil WiFi adapteri väljalülitamine. Esimene võimalus langeb aga ära kuna on teisi õpetajaid kes samal ajal vajavad WiFi levi süleritele või tahvlitele. Teist võimalust ma katsetan, aga ka väga kauged seadmed, mis peavad tööle jääma, annavad siiski minimaalse levi sinna ruumi ja seega ka see mõte läheb korstnasse. Nii et jääb kolmas variant, aga seda saan teha alles siis kui neid sülereid täna enam ei kasutata, ehk õhtupoole.
Päeva teises pooles siis tegelengi 26 sülearvuti WiFi adapteri välja lülitamisega. Leian netist käsurealise võimaluse ja teen kohe ka sisse lülitamiseks skripti valmis Nüüd siis saan homseks valmis olla.
Õhtu polegi nii soe kui päikesepaiste järgi arvata võiks Sõidame Miiaga koju, paneme asjad ära ja liigume ratastel Konsumisse. Miia valib sealt hunniku puu- ja juurvilju ning võtame ka ahjukana. Siis sööme kodus.
Miiale helistab sõbranna ja ta läheb mänguväljakule. Kadi käis täna teatris, aga ei tunne end üldse hästi, magas kui me koju jõudsime. Kui emme saabub, läheme kolmekesi jalutama. Minu jalutamine jääb küll lühikeseks, jalg ikka ei lase pikka maad käia veel ja jalutan koju tagasi
Tolerastid rüvetavad meie keelt ja värvivad oma poliitkorrektsusega kogu siinse sinimustvalge kultuuri korraga punaseks. Uuele lodjale pandud nimi Huik olla piiritagusele vennasrahvusele liiga ’meeldinud’ ja seega tulevat see ilus sõna vaat et meie keelekultuurist hävitada. Postimees kirjutab lähemalt.
Teisipäev. Öösel on peavalud Kuidas uurida põhjuseid? Ja habet on raske ajada – on teine kurjavaimu pikaks kasvanud ja ei viitsi näha üleliia vaeva et see pehmeks saada :P
Täna siis kirjutatakse sülerites kirjandit, neis millel ma WIFI adapteri keelasin. Kõik toimib nii nagu peab. Ja peale kirjandit käin nad kõik uuesti üle, et WIFI tagasi lülitada
Aulas toimub moeshow. Vist alates kuuendatest klassidest presenteerivad õpilased oma tunnis valmistatud tooteid ja muidugi käib asja juurde ka (taaskasutus) riiete tutvustamine. Olen seal filmija rollis. Üritus on hoogne, lõbus ja saab kiiresti läbi
Õuel aga toimub kultuuride päev. Seal ma õnneks ametis ei ole, aitan vaid helitehnika üles saada. See üritus on enamasti väljakate ja nende vanemate poolt nende lähteriigi kultuuri, riietuse ja toitude tutvustamine. Saame Miiaga sealt nii mõndagi maitsvat soetada Ilm on ka üritusel ilus, päike paitab ja on meeldivalt soe.
Kolmest on kooli töötajatel aulas kohtumine linnapea Urmas Klaasiga. Teemadeks: Puiestee õppehoone ja sellega seonduv, Tõnissoni õppehoone renoveerimine, Kooli tänava laienduse ehitamine, Tõnissoni õppehoone staadioni rekonstrueerimine jms. Teemade valik on lai, aga ei läinudki väga pikalt.
Kolmapäev. Ka täna vastu hommikut kippus pea valutama...
Koolis toimetan õpilaspiletitega, nende taotlusi on päris mitmeid kogunenud. Siis aga lähen liikvele. Algatuseks on kohtumine linnavalitsuse võrguspetsialistiga, et korda ajada kalendrite sünkroniseerimine kooli Gmaili ja LV Exchange vahel. Siis käin Puiestee õppehoones seadmeid üle vaatamas. Ja siis Näituse tänavale sealseid tekkinud probleeme haldama.
Viimased ajad on klaveri taha saamisega mõõn. Mõni üksik hetk kui tekib, on klassid hõivatud, muidu aga neid hetki on vähevõitu viimasel ajal – koolilõpu toimetused on saabunud...
Aixil on täna sünnipäev. Kutsun end talle ise külla, et väike tähistamine teha, nii et sõidan kohale ja teeme mõned õlled. Õhtu on soe ja mõnus.
Lilled Filosoofis kuivavad, veetünnid on aga õuel tühjad. Üle aia naabrinaine on ka aianurgas, ootab poega, et see tuleb mingi põneva autoga ja ta tahab näha. Sellele ma aga erilist tähelepanu sel hetkel ei pööra, võtan ämbri ja lähen tuppa vee järele. Kui aga aias tagasi, sõidab üks kena sinine sportauto naabri värava ette ja naabrinaine astub välja. Ronin ka üle aia, et iludust näha, siis aga hüppan kõrvalistujaks ja palun ka üht proovisõitu Porche 911 GT Carrera – uriseb väga meeldivalt Ja edasi läheb ka nagu loom! Kastani peal, kus värske ja ühtlane asfalt, seal oli kiirendus kohe eriti nauditav, Filosoofi küngaste peal oli minek veidi heitlik ja tekkis auto pärast hirmgi Aga jah, täitsa äge asi
Neljapäev. Miina Härma Gümnaasiumil on spordipäev Tammekal. Olen toimkonnas. Mind on Heikki ja Reedaga pagendatud korvpalliväljakute juurde nurka. Klassid käivad ja teevad siin vabavisete võistlust mille reegleid me vastavalt vanusegruppidele muudame. Kuni lõunani on mul abis kümnendikud, siis ei pea ise vaat et midagi tegema, aga pealelõunal on asi kõik minu vedada. Selline tore päevake värskes õhus. Päike küll paistis, aga temperatuur polnud selline, et ilma kampsunita olla.
Miia pidi saabuma vist üheks. Helistab ja nutab, et tema hilineb ja nüüd on kogu maailm hukas. Täna tal jah, tädi hommikul polnud ja ma arvan et see oli hea, las planeerib ise oma aega, peab sellega toime tulema küll.
Et ma veidi varem vabanen, on mul aega asjad kokku korjata ja rendist betoonilihvimismasin tuua. Siis võtan viiest Kaido peale ja käime Pukas.
Pukas siis lihvime betooni. Kaido käes käib asi lihtsalt, aga tegelikult on see lihvija selline peent hoidmist vajav aparaat Minu käes kippus ikka jooksu panema, seega jätsin end tolmu koristajaks ja Kaido siis tegeles masinaga. Grillikoja (endine garaaž) pinnalt otsustasin tolmu mitte harjaga vaid õhupuhuriga ära ajada. See polnud väga hea idee, aga no kuidagi toimis. Tolmupilv oli taevani, tuul keerutas seda ja ma olin ise ka üleni valge. Muidugi muru ümberringi oli samamoodi pulbriga kaetud, nüüd vaja sellele vihma, et puhastuks...
Tartus tagasi käin pitsa järel ja liitun teistega kodus.
Reede. Täna on koolis loovtööde laat. Ka minul on mõned loovtöölised oma asju esitlemas. Käin ja uudistan ka millega rahvas tegelenud on Taaskasutus on jätkuvalt popp teema. Aga oli ka selliseid põnevaid asju nagu ülilihtsa leierkasti ehitajad ja päikesepaneeliga mänguauto ehitajad.
Maalt sai järkamissaag kaasa veetud, et ära lõigata kuuri alt igasugu puitmaterjal, kuuri tagant ja sauna kõrvalt veel lisaks. Sauna juurde oli elektri vedamisega väikesi probleeme kuna kellelgi ei olnud pikka toitejuhet pakkuda. Tassisin kõik oma kodused pikendused siis jadamisi ritta ja sai asi tehtud
Hiljem käime Abakhanis. Nimelt on maale vaja sääsevõrku, et üks tuba ära turvata seal mugavamaks ööbimiseks
Laupäev. Täna läheme terve perega maale. Lapsed küll veidi virisevad, aga et õhtul on vaja ka juubelil käia, siis armu ei anta ja ega väga ei nõutud ka Aga ärkamiste ja minekutega läheb aega, nii et maale jõuame üheteistkümneks.
Õnne on maal juba ees toimetamas. Ilm tõotab tulla koledamalt kuum ja päikeseline. Saame asjad autolt maha ja mõtted juba planeeritud töödele kui äkki sajab õuele kaevumeister. Minu jaoks oli see plaaniväline üllatus. Ja see kaevumeister võtab hiiglama palju aega ära, aga meil on täna kindlasti VAJA oma lauad esimese värvikihi alla saada!
Kaevumehel on tervis igasugu vingerpussi mänginud ja üle on elatud (vist) mitu insulti. Selle tulemusel on kannatada saanud näolihaste närvid ja seega on tema kõne veidi pärsitud. Pisut raske on vahepeal temast aru saada, ta tahaks palju rääkida ja räägib ka, aga jah... Eks me mitme peale saame ikka aru ja ta kordab ka kui vaja. Noh, on mis on, igatahes pumpame kaevu tühjaks, mees käib mitu korda kaevus toimetamas. Tulemus: kaev on kehvasti kaevatud ja alumised rakked on vajuma läinud, kõige alumine on niipalju teise suhtes vajunud, et ühest servast on 15 cm pragu. Pikalt kaevumees istus ja mõtles mis võiksid olla järgmised sammud. Lõpuks sai plaan, et ta kinnitab vajunud rakke teise külge ära, et edasi ei vajuks, prao paneb seguga kinni ja siis puhastab põhja. Seda täna tegema ei hakka, töö jääb jaanipäeva ajaks.
Nüüd siis saime lõpuks ka oma töö kallale minna Sikutasime koormakatte nööride peale katuseks laiali, kinnitasime ära, ladusime lauad staabeldusest lihtsalt maha ja nüüd sai hakata neid värvima ja taas-staabeldama. Mul läks veidi veel kaevumehe abistamisega aega, aga Kaja sai pintseldama hakata. Õnne nagu läks ka värvima, aga ma ei tea mis seal juhtus, igatahes lõpuks läks ta hoopis muru niitma... No ei tea, aga lapsed käisid meil küll mitu korda abis ja said hakkama ka. Kui Miia aga hakkas Kadiga võistlema, ehk et ei tahtnud temast lauapikkuses maha jääda, hakkas praaki tegema, ise aga õige nagu alati Ja muidugi korralikult värviseks tegi ka see pisike kade plikatirts ennast
Aega läks, aga saime oma ülivajaliku töö lõpuks ka valmis. Kuna lauad aga veel niisked olid, siis me neid praegu katma ei hakanud ja jätsime katusegi kokku panemata. Et käime parem juubelil ära ja siis enne linnasõitu tuleme veel läbi. Sobis kõigile.
Liikusime Tõrva. Kaja läks Õnne juurde pessu, mina oma ema juurde ja lapsedki tulid minuga. Pesin siis ikka Miia ka kohe ära, kuigi ta maal end veidi pesta üritas. Ema leidis küünelaki eemaldi ja nii saime ka tumedad värvitilgad keha pealt maha.
Tõrvast juubelile sõidame ringiga. Läheme üle Patküla ja siis tekib isegi kerge küsimus, et kuidas siitkaudu nüüd kõige otsemini kohale saab Peale Koorküla (sae)veskit saame suuna paika.
Juubel on Kallel maal. Kui meie kohale jõuame, on Kalle külalistega just kuhugi ära käimas, aga saabuvad üsna varsti. Ja siis saabub rahvast aina lisa, enamuses nooremat sorti rahvast. Mina tituleerin end autojuhiks, seega viinapitsid, kuigi ju tore oleks, käivad minu nina alt mööda, rahvas on lõbus ja tore Õuele on suur bassein üles pandud, lapsed lasevad seal mängimist, aga kaua ei saa sulistada, vesi on otse kaevust ja pole veel üles soojenenud Jalutan vahepeal ka veidi ringi ja klimberdan klaverit. Siis aga hakkavad tekkima äikesepilved ja kärgatab paar müristamist. Oleme pea paar tundi juubelil olnud ja nüüd hakkame minema – äkki läheb vihm ka Puka peale, et saaks siis enne asjad seal kokku
Pukas pole sadu olnud ja siinpool pilvi ka juurde ei teki. Paneme asjad kokku ja otsustame üle Otepää Tartusse sõita. Naudime kurve ja kupleid kuniks Pühajärveni. Siin on aga kahel pool teed väga palju autosid, järelikult peab midagi toimuma. Kaja kerib veidi netis ringi ja avastab, et on Pühajärve ranna hooaja avamise pidu Smilersiga. Aga me ei viitsi sinna minna, üritame parem siit minema saada. Ja kitsastes oludes saame ühe auto uksega ka vastu külge paugu. Mingi tõbras ei vaadanud, et me sõidame, õnneks ei leidnud autolt löögijärgselt midagi.
Pühapäev. Täna on Tartu rattamaratoni sõidud, plaanisime juba eile Kajaga, et läheme vaatama. Sel aastal on asjad pisut teised, start on Tamme Gümnaasiumi juures ja sealt liigutakse Riia ringidele ning liigutakse Nõo poole. Liigumegi ratastel starti.
Sõidud on juba käima läinud, lastakse jupikaupa, kohati vist soovitud ajaraami kaupa, aga kohati on ka mingid muud kategooriad. Selgub, et siit saadakse küll avapauk, aga tegelik start ajalises mõttes algab alles pooleteise kilomeetri pärast. Enne kui minnakse 126 km distantsile, otsustamegi minna just sinna kus alles hoog üles võetakse
Kui me stardikoridoride juures ringi jalutasime, püüdsime ka tuttavaid nägusid leida, aga kui inimesed on rattavormis kiivri ja prillidega, siis neid on ikka raske ära tunda Tundsin ära ühe eks-härmaka, aga tema ees olnud eesti keele õpetajat Jana ma ära ei tundnud, tema ise hõikas kui meid märkas
Linnapiirist väljas käisime ka, võtsime vastu pikamaa sõitjad. See on ikka mõnus tunne kui rattaparv sust mööda siriseb ja suure tuulepahvaka õhetavatele põskedele lööb Nautisime selle ära ja liikusime kodu poole tagasi, võttes vastu iga viie minuti tagant järgmise ratturite pundi.
Kadi sai eile võrkpalli palli. Noh, ma küll ei tahtnud talle seda PVC palli osta, ikka õige oleks võinud olla, aga ta ise käis peale, niisiis sai. Tänaseks on tal terve punt klassikaaslasi randa mängime tulemas ja nii nagu ta meil on, juba suur tibinas, läkski oma palliga teistega kohtuma. Olla palav olnud, aga jõevesi oli tema jaoks liiga külm et ujumas käia
Miia on kodus kui me jõuame. Ta ootab kannatamatult meie saabumist, sest ta tahab Helena juurde minna ja ma lubasin teda rattal saata. Me nimelt veel väga ei usalda teda üksi rattaga sõitma, no ja seaduse järgi ta veel ei tohiks ka. Igatahes sõidame temaga Helena juurde ja siis sõidan üksi tagasi.
Kaja tahaks sushit. Kastani tänaval on söögikoht Eva Sushi Tartu, käimegi seal. Mulle need shushilised asjad ei meeldi ja ega selle suure palavaga väga söögiisu ka ei ole, tellin alkovaba kalja. Kohvik on pisike, aga isegi tänase päevaga käib siit omajagu kliente läbi.
Kodus tagasi saame Kadilt info, et tal rannas sadas paduvihma Filosoofis on täitsa kuiv, aga pilved on ringiratast ja need heidavad mõnusat varju. Võtan ja paigaldan ära akende ülemised plekid mis eelmise nädalavahetuse kuurikoristusega välja ilmusid Ma arvasin, et mul pole neid, et peab tellima...
Peale mõningast puhkust sõidan Miiale järele ja tuleme koju, siis aga käin rattaga kliendi juures. Pidime arvuteid ümber tõstma hakkama uute laudade tõttu, aga läks nii, et laudadega kõik asjad ei passinud, et lähipäevil siis tuleb uus katse
Nüüd sätin end aeda, võtan alkovaba õlle kõrvale, läpaka sülle ja hakkan nädalakokkuvõtteid kirjutama. Kaua seda aga teha ei lasta – Miia on vahepeal teise sõbranna juurde läinud ja hakkab sealt tulema, liigun talle rattaga vastu. Siis naasen oma aia-positsioonidele :P
Reedest saati on mul ühel toetatud veebipoel mingi kotermann: leht on üsna aeglane. Viimasel ajal pole aga midagi uuendanud, ainult haldurid sisestavad veebipoodi andmeid. Kas tõesti on andmebaas liiga suureks kasvanud? Sai kirjutatud ka Zonesse, nemad siis jagasid veidi juhiseid ja pakkusid kõvemat majutust, suisa 150 eur/kuu. Noh, kõva pakett küll, aga asi ei tohiks olla nüüd selles et üleöö leht nii aeglaseks jääb. Hakkasin siis ääri veeri uurima ja paistis, et mingi Claudebot nimeline mootor tulistab lehe pihta üliaktiivselt. Sai siis netist abi otsitud ja muudetud nii .htaccess faili kui robots.txt ja lehe kiirus oli taas tagasi. Robot kukutatakse nüüd enne päringu tegemist maha ja olgu tal siis tore olla. Aga paistab, et see robot tekitab paljudele peavalu...