Esmaspäev. Täna pole ärkamine sugugi kerge. Terve eelmine nädal on olnud üsnagi tihe ja toimetamisi täis ning kõik seitse päeva tööga seotud ja seda viimases otsas hiliste õhtutundideni. Olen väsinud, aga algav nädal ei peaks mulle palju rohkem hingamisruumi andma.
Plaanis oli hommikust alustada üheksandate klasside tunnistuste trükkimisega. On aga mingeid protseduurilisi probleeme ja seega on trükkimine pausil. Avastan, et telefoni olen koju unustanud, kasutan selle pausi telefoni järel käimiseks.
Lõpuks saan hakata üheksandikele tunnistusi ja hinnetelehti trükkima. Nendega on lihtsam – kõik lehed on ühepoolsed, jälgi vaid numbreid lehtedel. Asjad lähevad üsna ühtlases joones.
Lõuna ajal on õppenõukogu. Kahjuks aga tuleb see ka homme teha kuna tänaseks ei ole riigieksamite tulemusi saabunud. Seega ei saa ma ka trükkida gümnaasiumi dokumente.
Peale õppenõukogu lähen talgutele Puiestee õppehoonesse 
Meil on suurem kolimine Näitusest Puiesteele. Ain annab Näituses kolijatele asjad peale ja meie siis võtame Puiesteel vastu. Terve rahvatantsijate grupp on kohale saadetud ja tänu sellele asjad liiguvad mõnusa kiirusega. Ka tuuakse ära mu kokku pandud arvutikomplektid. Laon need ka osalt klassidesse kastidega ära. Muidu aga neljandale korrusele on ikka kole vedamine, kõik riided seljas on märjad
Lõunat ei ole söönud. Uurin lastelt mis seisud on, Kadi on sõbrannaga mänguväljakul ja Miia sõbrannaga kinos. Selge, muretu Võtan endale pitsa, söön selle Delta maja juures vareste kiuste ära ja liigun koju.
Rumeenia – Ukraina mängu favoriit oli Ukraina, aga esikvärava lõi ilulöögiga Rumeenia. Ja siis teise. Ja siis kolmanda 
Ukrainast lihtsalt sõideti üle rumeenlaste poolt,
Täna on Lille magistriõppe lõpetamine. Et ma hommikusele aktusele ei jõudnud, siis läheme nüüd perega Kambjasse. Küll me mõtleme, mida kingituseks kaasa viia. Lõpuks ostame mitu paari lustakaid sokke Jah, sokke Lille kannab selliseid värvilisi ja lõbusaid, nii et selliseid me ka viime.
Kambjas on omajagu rahvast, kõik head tuttavad näod Šampuselaud ja snäkid, viibimine värskes õhus, meeldivad vestlused ja rõõmsad näod On igati tore üle pika aja kõiki koos näha (Y)
Belgia – Slovakkia 0:1. Sellest mängust nägime teist poolaega. Belgia oli küll favoriit, ideeliselt lõi ka kaks väravat, aga kõik need korjas VAR ära. Tegelikult ei saaks enam ühtegi väravat lugeda, sest alati leiaks kuskilt mingi kümme minutit varem tehtud vea mida oleks võinud vilistada. Mulle hakkab see VAR teema vaikselt närvidele käima. Teise ära võetud värava kontrollis kasutati palli mingit andurit mis justkui tõendas, et ründaja puutus palli käega, kuigi pall sellest mingit suunamuutust välja ei näidanud. Oleks see siis trahvikastis toimunud, aga ei, oli kaugel sellest...
Austria – Prantsusmaa 0:1. Esimesel poolajal löödud värav jäigi ainsaks. Selles osas ju igav, hea, et ma teise poolaja alguses magama läksin :P Uni oli kindlasti tähtsam kui teine tühi poolaeg :P
Teisipäev. Hommikuks riigieksamite tulemusi ikka ei ole. Selge, annan Jaagupile teada, et olen vaba ja ta tuleb videotehnikaga, mille siis koos üles paneme aktuste jaoks.
Toimetan aulas, et kõik saaks hea. Kui Jaagup saabub, on mul tehnika püsti, temaga paigaldame nüüd kaamera ja teeme testid. Asi saab peaaegu hea, välja arvatud heli mis lihtsalt ruumis veidi kajab ja selle vastu mul enam rohtu ei ole.
Aga on tegelemist ka muudel rinnetel, kõik on pisiasjad, neid on väga palju ja röövivad igasugu aja.
Õppenõukogu alguseks on riigieksamite tulemused kohal. Lõpuks! Peale ÕN’i saab lõputunnistused välja trükitud rekordkiirusel: tunni ajaga Loodan, et kõik sai õigesti ka, kui ei saanud, siis küll see homme välja tuleb... (Sai!)
Kodus saab väike uni korraldatud Ja siis juba ratta selga ning Terje poole kus on kantseleitöötajate koosistumine. Terje elab kaheksakümnendatel ehitatud villas Villa Ratnik. Päris põnev maja oma ruumi ja välislahenduste poolest. Kõik imetleme ja naudime Sööme, joome, jutleme. Kõike seda pea kümneni välja. Söön siin oma elu esimese terve kreveti – ei maitsenud Olen enne ka proovinud, aga tervet krevetti pole kunagi söönud
Oleme Madisega mõlemad ratastega, koju minekuks liigume koos linna poole ja naudime ilusaid päikeseloojangu vaateid.
Kolmapäev. Hommikul panen klassid telekate ja projektoritega valmis. Aulas saavad tehtud veel mõned toimetused. Lõunast algab põhikooli lõpuaktus. Minu ülesandeks on videoülekanne ja jooksev abi. Videoülekanne videona toimib, aga heli kipub mingit jama korraldama. Aga mis parata, ürituse ajal enam midagi keerama minna ei saa...
Kadi käib sõbrannaga, toob mu lõuna kooli. Ja siis saab ka aktus läbi ning keerab vihmale. Õnneks aga kannatab õuel koolilõpupildid ära teha.
Nüüd algab gümnaasiumi astme proov. Üritan aru saada heli teemadest kaameral. Ma ei tea, äkki siis Youtube ise mängib heli valjusega? Või on mitu asja kokku? Ei saa ma midagi paremaks ega targemaks. Vaja oleks siiski heli puldist võtta, aga sellist võimekust meil ei ole. Jääb nii nagu on.
Toimetan veidi teisi aidates, siis tahaks nagu koju minna, aga sajab ikka kõvasti veel. Ilmateate järgi võiks varsti paremaks minna. Otsin tegevust. Selgub, et ühe õpilase tunnistus on kaotsi läinud, eks siis homme tuleb tegeleda kui välja ei tule. Lähen ja mängin veidi klaverit kuniks vihmake tagasi tõmbab. 
Kodus lapsed vaatavad jalkat. Vaatan siis ka nii palju kui seda järel on. Ja siis veel järgmine mäng ning ka hilisõhtune mäng. Vahepeal sööme ja käin ka meiekas.
Neljapäev. Lapsed pidid kõik varahommikul üleval olema, aga magavad kui notid Kooli jõudes meenub, et võtme panin kodus lauale, keeran siis tagasi võtme järele Ja nüüd on küll Miia üleval. Kadi, kes tahtis hommikujooksu tegema minna, põõnas ikka veel.
Koolis on vaikne. Toimetame kõik erinevate pisiasjadega enne kui suuremaks lahinguks läheb.
Südapäevast algabki lahing: gümnaasiumi lõpupidu. Ja heli nikerdab nii nagu eilegi, kahju kohe et paremaid tehnilisi võimalusi ei ole. Vahepeal on ka krabin helil sees, täiesti arusaamatu. Ja nii üle kahe tunni... Ma ise eriti veebiversiooni ei vaata, ajab närvi krt
Ja kui aulas lõpuks aktus läbi, olen valmis õuel rahvatantsijatele Tuljaku muusikat panema. Kõik laabub. Ja siis hakkan aulas kola kokku panema. Absoluutselt kogu tehnika korjan maha ja panen suvepuhkusele ära. Kui mina lõpetan, on majast KÕIK läinud, vaid ühte koristajat näen toimetamas. Suisa imelik on üksi majas olla
Kodus saab taas jalgpallilainele. Kui emme saabub, on pitsaõhtu ja siis käime otsime kuuri alt suure aiatelgi välja – Kajal läheb seda töö juures vaja. Ja edasi, mis te ise arvate – jalgpall loomulikult
Reede. Päeva suurim töö on Ainiga Näitusest telerite maha võtmine. Sellega läheb aga päris kiiresti – eks demonteerimine on ikka lihtsam :P Maha saab ka 402 projektor, ühe teleri paneme uuel nädalal selle asemele.
Koolimajas on vaikne. Vähesed õpetajad veel toimetavad oma asjadega. Toimetan minagi.
Lapsed käivad rannas päevitamas. Õigemini Kadi päevitab sõbrannaga ja Miia mängib ning käib jalgupidi vees. Ujuma ju neid üksi ei lubata veel
Kui koolis otsad kokku saavad, käin kliendi juures . Sealt edasi liigun emme juurde kes leivaka kohvikus töötajaid katab.
Kodus saavad lapsed süüa ja siis liigun Kaidoga linna. Teeme mõned lahjemad joogid ja naudime ilma ning rahvast. Linnas on inimesi väga palju, enamasti noored koolilõpetajad kel on ametlik osa läbi ja nüüd siis hängitakse ringi. Huvitav on see, et ega välikohvikutes väga rahvast ei ole, kõik ostavad joogi jala pealt ja tiksuvad ringi – loetakse ikka raha ka
Meil oli Kaidoga missioon punk-roki piletid soetada, aga esimesel korral oli müük veel kinni, teisel korral ei arvestanud me piletihinna tõusuga (võtsime enne sularaha välja) ja kolmanda korra unustasime juba ära. Mul oli vaja Photopointis käia ja nii läksid mõtted eemale. Võtsime jooki lisaks ja liikusime Sani juurde Suveolümpia teemasid arutama. Sealt koju jõudsin viimase jalka lõpuks 
Laupäev. Täna tulen vara üles et minna leivakasse appi. Nad lähevad Tartu laulupeole müügiputkaga välja Aitan lauad, asjad ja igavesti raske jäätisemasina autole tõsta ning sõidame laululavale.
Laululaval läheb aega. Korraldajad pole kindlat plaani andnud ja nii saame kõike mitu korda ümber tõsta. Üldse tõmblemist on palju. Ja asjadega läheb niipalju aega, et minu päevaplaan Pukka minekust lendab korstnasse. Ja see ei meeldi mulle, kuigi sellest midagi katki otseselt ei ole.
Lõpuks saan veel bürookauplustesse seiklema. Vaja on lamineerija kilesid, aga Büroomaailm on kinni.... Seiklen rattaga mõnda aega kesklinnas enne kui leivakasse jõuan ja siis on ka plaan taas muutunud. Võtan auto ja käin Kajal laululaval järel.
Kajale tulid tema kunagised hoiulapsed Soomest Tartusse külla. Saame nendega Ränduri pubis kokku. Et on lõunasöögi aeg, siis sööme ka kõhud täis.
Kell on nii kaugel, et Miia on vaja laululavale saata. Läheme emme rattaga, laps pakiraamil. Tean, et ei tohi, aga autoga ma ka seda liikluse tõttu ette võtma ei hakka. Kõik laabub, aga saabub suur peavalu... Tagasiteel saan korra ka Kaidoga Tammekal kokku, annan talle oma laulupeo käepaela kuna minust ei ole täna peavalu tõttu minejat. Ja üldse tundub et seal on koletu rahvamass...
Olen kodus tagasi ja üritan magada ning peavalu maha saada. Aga ei lasta magada. Algatuseks helistab Eda, et kui kergelt Miia minestab, et tal olla paha hakanud laval. Õnneks aga ka see asi laabub ja rohkem temaga intsidente ei ole. Siis aga tuleb taas rattaga laululaval käia, viin õpetajatele ühe jupstüki järele ja viin ka Kajale peavalurohtu. Endal hakkab lõpuks peavalu kergelt tagasi tõmbama.
Nüüd on rahulikum aeg. Vaatame Kadiga jalgpalli. Kadi samal ajal räägib, et nigel on olla ja kraadib endale 37,5 kraadise palaviku välja... Ei tea mis jama see nüüd siis. Õnneks õhtuks palavik taandub. 
Vahepeal käime Kadiga meiekas ja siis vaatame taas jalkat kuniks mulle Tanel järele tuleb ja me laululaval saame asjad bussi tõsta ning leivaka juurde ära viia. Kaja ja Miia tulevad autoga, mina aga rattaga. Südaööks oleme kõik kodus.
Pühapäev. Jaanilaupäev ja võidupüha. Magasime poole üheksani. Avastan, et kohvi pole kodus ja käime Kajaga poes. Hommik on veidi vihmane, lubatakse, et terve päev seda on. Küll päeva peale suurt midagi ei saja, on ainult pilves ja unise olekuga päev.
Koristan oma lauaümbrust ja reorganiseerin kohvreid. Võtab see kõik ikka palju aega! Eks mul on kokku korjatud igasugu ajaloolist ja sentimentaalset kraami millest on raske lahti lasta ja nii on selle kraami ladustamine vaja eriti teraselt läbi mõelda Osa kohvreid saab kuuri, muist maale.
Inna käib Reijoga. Poisil on rattapiduritega mingi jama, pingutame trossi aga peale paari pidurdamist on jama ikka tagasi. Selgub, et kaablikõris on probleem, aga sellega oleks juba targem poe poole pöörduda Vähemalt on teada milles asi.
Pere naised liiguvad Lõunakeskusesse, mina toimetan toas edasi. Korjan kokku kõik kola mis maale vedada. Kui naised naasevad, paneme aias grilli üles.
Naudime väljas õhtut, kõhud saavad täis. Arutleme kas minna ühisel puhkusenädalal ka perega kuhugi pisireisile. Arutluses on Rootsi kruiis või Klaipeda paaripäevane külastus. Kadi käis välja mõtte, et äkki reisi asemel hoopis teeks elamises remonti: tagatoa ümberehitus, suure toa edasi tegemine, köögi renoveerimine ja vannitoa sättimine Eks Kadil on ju õigus küll, aga äkki ikka peaks veidi tuulutama ka, eks vaatame.
Peale grilliga tossutamist käin pesus. Miia tahab väga ka Raadile jaanitulele minna, aga teised keegi pole huvitatud. Annan lapse soovile järele ja sõidame ratastega sinna.
Raadil on rahvast murdu. Planeeringult on kõik samamoodi nagu varem on olnud. Miia saab batuudil möllata, näeme mõnd tuttavat, uudistame juba põlevat lõket, kuulame veidi muusikat lavalt ja siis sõidame tagasi koju.
Linn on tossu täis, tuul suurt ei liigu. Kui Raadil oli palju inimesi (nende seas väga palju välismaalasi) siis kesklinn on üsna inimtühi.