Esmaspäev. Hommikul tuleb vihmapilv peale. Kuna ratas jäi leivaka juurde, liigun Puiesteele bussiga. Teen oma toimetustega kõikidele klassidele ringi peale ja kaardistan kõik ära mis kuskil veel teha vaja on. Ja siis sõidan bussiga leivaka juurde, et võtta ratas, käia Galadoris kaablite järel ja liikuda Tõnissoni.
Kuniks mina koolis toimetan, käivad lapsed kinos. Kui ma aga koju jõuan, tulevad ka nemad ja lõpuks läheme Miiaga poole kuuesele rongile - liigume loomulikult Pukka.
Pukas on täna Öölaulupidu (täpsemalt: Eesti Taasiseseisvumispäevale pühendatud XVII Puka öölaulupidu). Mul oli kuskilt meeles, et see algab seitsmest, nii kui maale jõuame, lähemegi kohe laululavale. Esinejad on küll siin, aga pealtvaatajaid pole - selgub, et käivad alles proovid ja üritus on kaheksast 
Käime siis Miiaga ratastega ajaviiteks, ja muidugi ka vajaduse pärast, poes. Sööme õhtust ja siis liigume tagasi laululavale.
Nüüd on rahvast palju, aga üllataval kombel on esireas veel mõned kohad, võtame Miiaga sinna platsi. Varsti juba kirjutab ka Õnne, et on õetütre ja tütretütardega koos laulupeole tulnud. Miia otsib ta üles ja toob meie juurde.
Laulupidu nagu laulupidu ikka: lõbus, hoogne, lauldav. Kuna mul ei õnnestunud laulusõnu paberil saada, siis võtan netist sõnad ette. Üritust juhib Reet Linna ja Otepää kultuuri mingit sorti juht (Margit Tali). Asjad sujuvad, on igati tore. Ei teagi kaua üritus kestis, vist paar tundi, aga lõppes ikka päris pimedas. Miinuspooleks olid vaid sääsed mis meid närimas käisid 
Vahepeal pandi ka lõke põlema, aga seks ajaks kui laulud läbi said ja üks kaheliikmeline bänd lavale tuli, oli lõke ära vajunud. Kuulasime veidi ka seda bändi, tantsuks igati sobiv ja seda oli ka kohaletulnute pealt näha, sest laululava esine oli paksult tantsijaid täis. 
Aga uni tuleb peale, liigume maja juurde. Õnne omadega parkis auto meie hoovi, seega tulevad ka nemad kaasa. Miia on tüdrukutel suisa seljas ja tahab neile aeda ning maja tutvustada Võtame lambid ja teemegi siis pimeduses ringkäigu. Siis teised lahkuvad ja meie keerame magama
Teisipäev. Head vabariigi aastapäeva! Oleme Miiaga maal, mina ärkan juba kaheksast, Miia aga laseb veel pea kaks tundi siia otsa ilma minu toimetamiste peale ärkamata
Peale hommikusööki liigun kastemärjal murul päikesekiirte kuumas valguses ja arutlen endamisi millest alustada. Alustan lõkkematerjali kokkukorjamisega lõkkeaseme juurde. Siis saab lõke põlema ja hakkan vanu õuele tassitud aknaid lammutama. Miia läheb samal ajal naabrite tiiki, käin teda seal aegajalt vaatamas.
Kaja nagu arvas, et võiks ka maale tulla. Selle mõttega tõmban presentkatuse õuele ja hakkan tegema ettevalmistusi viimaste majalaudade värvimiseks. Siis selgub aga, et Kaja ikka ei tule. Eks ma veidi pettunud olin, lootsin, et saame lauad täna valmis. Aga ei olnud midagi, kui asi juba üles sai, siis Miia abiga vedasime õunapuude alt järjest laudu värvimisalale ja nii ma muudkui värvisin. Kui oli lauda tõsta vaja, tuli Miia appi ja sai jälle uus laud ette võetud. Seda, et ma kõik ära jõuaks, polnud üksi lootustki, aga no abiks seegi mis tehtud sai 
Et Kaja ei tulnud, sai plaaniks B rongiga koju minek, hakkasime selleks varakult sättima. Panin asjad kokku ja käisime Miiaga ujumas. Nüüd oli meil veel terve tund üle. Käisime siis ratastega alevi peal sõitmas. Tänu lõkkele, ujumistele, laudade veole ja rattasõidule oli ka Miial väga tore päev (Y)
Ja edasi rongile. Igasugu toimetuste ja jutustamiste taustal läks meelest rongipileteid ette osta – esimene kord Aga no ei sest ole häda, rongist saab ka pileteid, ainult veidi kallimalt.
Vabariigi aastapäeva raames lastakse rongi kõlaritest Karise pisikõnet. Täitsa tore, mulle meeldis see mõte Rongis üks kena noor naisterahvas kellel oli kass kastiga kaasas. Miia mõni aeg piidles, siis tegi naisega juttu ja edasi nad sisuliselt terve tee jutustasid, mina püüdsin veidi tukkuda.
Kaja ja Kadi on rongi vastas – saame autoga koju. Vaatame veidi uut linastust filmist Kuulsuse Narrid ja pärast saab tehtud õhtune jooks.
Kolmapäev. Tänane hommik algab peamajas. Õpetajaid on majas järjest rohkem näha, kes on siin lühemalt, kes pikemalt. Panen Puiestee jaoks taas erinevaid asju kokku ja tõstan need Triinu autosse.
Lõunast peaks tulema Telia meile oma IP-telefonidest rääkima, kuigi ma neist kõike tean. Meil on dilemma, kas võtta IP-telefonid või asendada need mobiilidega. Ma muidugi üldse ei mõtlekski, võtaks kohe mobiilid, aga no vaatame mida head Telia räägib. Küll läheb nii, et Telia tuleb siiski homme ja ma olen hulga head aega lihtsalt lolli ootamise peale ära kulutanud... No mitte nüüd muidugi päris raisku lasknud, eks ma tegelesin siis vajalike asjadega siin, aga oleks tahtnud Puiesteel teha.
Kuna Telia ei tulnud, liigun rattal lõpuks Puiesteele. Ain on siin veidi hädas, vaja on lauad neljandalt ja kolmandalt korruselt teisele viia ja ta soovib mu abi. Teate kui kurnav on mööda treppe käia! Ikka täitsa ära väsitab ja kõht on ka kurjavaimu tühi! Vaatan juba, et oma asjadeni täna ei jõuagi, aga kui Ain lahkub, tõmban veidi hinge ja hakkan toimetama ja saan isegi oma tänased plaanid ka korda aetud (Y)
Kodus puhkan, Kaido käib korra, ja siis lähen Inna juurde. Tal seal mingi toru lekib ja boiler vajab puhastamist. Võtan auto ja läheme Miiaga sinna.
Lekkiv toru kergelt tilgub, aga see toru on duššikabiini taga nurgas ja sinna naljalt ligi ei pääse. Et leke on minimaalne, siis pakun, et seda ei näpi, kuna see võib ise setet täis minna ja jääb järele, et tegeleks sellega siis kui asi hoopis süveneb. Seega võtame ette boileri. Tal on torud teistmoodi kui minul pandud ja seega läheb aega enne kui me ligi pääseme ja kuskilt midagi üldse lahti saame. Vee laseme boilerist lõpuks välja ülerõhu-klapi kaudu, aga see on peenike ja väga palju aega läheb. Ja siis kütteelemendi kätte saamine, see on seal boileris veidi väändunud, nii et tuleb teda painutada, aga väga raske on ligi pääseda ja kuum on ka. Googel’dan ja Youtube’tan nii mitmeski lõigus, et midagi valesti ei teeks ja/või ära ei lõhuks. Aga saame boileri lahti ja selle puhastamine jääb Innal homse peale, sest seest on liiga kuum ja puhastamist saab ta homme ise teha.
Neljapäev. Kui detailiderohke päev! Lootsin päeva teist poolt Puiesteel toimetada, aga no ei saanud Tõnissonist minema. Uue toa ümberehituslikud toimingud, uute õpetajatega kohtumine ja neile kasutajate loomine, raamatukogu läpakate üle käimise teine ja viimane faas, telefonilahenduse arutelu, sinna vahele igasugu jooksmisi ja arutelusid. Minu idee minna teise majja nii, et võtta linnast pitsa, kadus koos selle pitsaga...
Aga kõik oli vajalik toimetamine ja vajalikke toimetusi on veel omajagu minna. Loodetavasti saab kõik ikka uue nädala lõpuks tehtud. Teada ju on, et esimesed koolinädalad on niikuinii üsna tihedad ja hulganisti just pisidetaile täis. 
See on nüüd kindel, et ma lahkun toast 210 ja suundun tuppa 110. Jagasime seal lauad ja korraldasime veidi ringi. Aga mulle on vaja sinna ka kolmandat võrgukaablit, otsin võimalusi kuidas see kõrvalruumidest tuua. Siis aga käin switchi juures ja avastan, et sinna ruumi on kirjade järgi neli kaablit pandud. Hmm, paras üllatus! Liigun tagasi alla ja hakkan uurima, et kuhu need siis lähevad; lakke on millegipärast paigaldatud kaks otsa. Kuskil mujal ruumis nii ei ole, miks siin on, ei oska isegi arvata. Nüüd siis, kuigi õhtu on juba hiline, ronin siiski lae alla ja lasen karbist ühe kaabli lahti et tuua see vajaliku laua juurde (Y) Tänane päev on korda läinud
Kodus saan vaikselt juba puhkama kui Kaja tuleb ja otsustab lastega Prismas käia. Lähen ka kaasa. Aga nii kui maja eest välja sõidab, meenub, et pidin ju Inna poole minema boilerit kokku tagasi panema No nüüd viiakse mind sinna ja ise lähevad poodi
Innal on boiler puhastatud ja selle kokkupanemine ei ole enam niiväga suur töö kui poltide paikasaamine välja arvata Aga igasugu sajatuste saatel saab see korda. Imelikul kombel pole peale kokku panemist ka ühtegi leket kuskil Aga see pole kõik, Inna on ühe kapi vahepeal ära jaganud ja nüüd sikutame tagatoa kapi selle asemele. Suur kolakas kapp, mamma Jutta oma, aga saame kenasti hakkama, igalt poolt vaid millimeeter vaba ruumi Ja nii kui asjad koos, helistavad juba omad ja võtavad mu peale.
Õlad on kinni, mineraalvesi on otsas – ühendan kaks toimingut: teen õhtuse sörgi nii, et jõuan ringiga meieka juurde, võtan erinevaid jooke ja jalutan koju (Y)
Reede. Täna liigun otse Puiesteele. Vaatan, äkki lastakse mul seal kenasti terve päev toimetada, tegemist ju jagub.
Õhtuks on: kõik klassid projektorite ja arvutite osas üle käidud. On aga veel kaks klassi kus pole veel mitte minust tingitult masinaidki üles saanud panna. Õpetajate tuppa on leiutatud vanade süleritega kolm töökohta. Süleritele Win11 kahjuks peale ei lähe, aga üllataval kombel omavad nad USB-C pesa ja seega saab kasutada dockiga monitore (Y) Valmis sai ka sülerite kapp uute masinatega. WIFI sai ka suuremalt jaolt üle vaadatud, aga siin on vaja veel veidi Dateli seadistuste abi, aga meil on veel nädal koolini minna
Õhtul hakkab pea valutama, ei tea, vist liiga palju erinevaid monitore mu silmade jaoks täna olnud. Aga mul on ka vist põskkoopaga mingi jama, eks näis. Igatahes koolist lendan ma korra kliendi juurest läbi, võtan tee pealt kaasa pitsa ja liigun koju laste juurde
Kaja saabub ka üsna pea. Kuigi pea kipub tuikama, pakub Kaja Tammekale sörkima mineku plaani välja. Tavaliselt on peavalud mul õlapingetest, seega loomulikult läheme. Miia tuleb koos meiega, Kadi on sõbranna sünnipäeval.
Aga peavalud ei taha lahkuda, mitte kuidagi, isegi tablett ei taha aidata. Ja üldse on kuidagi kummaline olek, lihased kanged ja uni murrab koledasti. Puiesteel muidugi õpetajate toas tõmbas tuul ka koledasti, äkki jõudsin enne külma saada kui aknad kinni panin...
Laupäev. Teele, teele, kurekesed... Õigemini teele lähen vaid mina. Öösel saatsid mind tugevad peavalud, pakun et mul põskkoopaga ikka mingi jama on. Valud kumasid unedesse ja seega öine energia kogumine on olnud nigel.
Eile selgus, et Kaja ikka ei saa täna maale tulla, seega lähen üksi ja rongiga. Just rongile astudes saadab Kaido sõnumi ja uurib mu tegemisi. Oleks ta seda eile teinud, poleks ma täna üksi maale läinud, aga no see on tagantjärele tarkus.
Ilm on juba rongile minnes soe – 19 kraadi. Kuidas see oligi, et kui öösel temperatuur alla 20 ei lähe, siis on troopiline õhumass? Augusti ööd meie kliimas aga seda ikka naljalt ei võimalda, öösel käis 15 kraadi ligi siiski ära. 
Jõuan maale, väljun rongist ja jõuan veel lehvitada rongile eesotsast peale minevale Õnnele Jah, käis ikkagi ise maal kasvuhoonega tegelemas. Jalutan edasi, raudteejaama trepil istub Jur. Tervitan, ajame veidi juttu. See trepp on tema üks vahe-puhkepunkt. Siit edasi läheme juba koos, tema teise puhkepunktini mis on minu värava ees asetsev materjalihunnik Vahetan riided, jutustame. Jur’l on telefoniga mingi ikaldus, uurin asja aga tööle ei saa. Kui Jur edasi poe poole sättima hakkab, liigun temaga kaasa – vaja ju endale ka midagi süüa tuua 
Nii me siis vaikselt koos jalutame ja jutustame. Jur on 68 aastat vana, näeb aga palju vanem välja ja jalad on tal üsna haiged, seetõttu liigume ka aeglaselt. Poe juures lähevad meie teed lahku.
Maja juures tagasi hakkan suppi keetma. Saab korralik lõuna maha peetud.
Kõrvalhoonele oleks vaja akna ja servaliiste. Need tulevad valget värvi nagu majal. Ja akende ümbrised tahaks silmapaistvad ja kenad teha, oleme selleks Kajaga erinevaid aknaid internetist uudistanud. Alustan aga servalaudadest. Mõõdan need välja ja otsustan, et freesin neile ka kaks soont peale. Võiks ju peenemad triibud olla, aga peenemat freesi mul pole, aga nii on ka täiesti OK
Lõpuks saavad servalauad ka immutatud ja nüüd kiikan veidi kuidas võiks kõrvalhoone ja peahoone aknad korraldada Mässan päris pikalt enne kui kuhugi jõuan. Asi võtab aega, aga on täitsa ilus, vähemalt ülaserv, alumisega läheb veel veidi aega.
Tuul on vaibumas, teen grilli üles, Andres liitub. Saabki õhtusöök koos seltskonna ja söögiga. Aga väljas järjest jaheneb ja hämardub. Viimane rong on Tartust saabumas, on juba üsna hämar, alles see oli kui ma viimase rongi ajal Kiriku järves ujumas käisin ja veel väga valge oli...
Teen pisikese jooksu ja liigun tuppa. Veidi telesaateid ja tulebki magama minna. Ööseks lubatakse vaid kuni 10 kraadi sooja, tuppa see küll ei roni veel, aga no jahedad on ikka need öised ilmad. Samas homseks päevaks lubatakse kuni 28 kraadi!
Pühapäev. Öösel võitlesin taas peavaludega mis vastu hommikut eriti tugevaks läksid. Valud on kuklast seespool ja silmade taga nii, et silmamunad valusad. Püüdsin magada, lükati see ka õnnestus...
Tänane planeeritud päev ei osutunud nii töösisukaks kui oleks tahtnud, aga vaadates temperatuure ja pidevat päikesesära, oleks otsaseina tegemine olnud rohkem kui piin, nii et hea, et Kaido tulla ei saanud.
Ärkasin enne üheksat, sõin, lugesin veidi netist artikleid. Siis saabusid Kaja ja Miia. Kadi loomulikult taas ei tulnud. Toimetasime nipet-näpet asjadega, Kaja värvis ära kõrvalhoone servalauad.
Uimane on olla, palavus tapab, aga meil oleks vaja täna kõik maja voodrilauad lõpuni värvida. Kuna päike keerab parkimispoolele maja varju peale, saame hakata seal laudu värvima. Seekord me presenti katuseks peale ei tõmba, tuul on sama tormine kui eile, see lihtsalt viiks meil katuse ära
Aga tööd laabuvad ja lauad saavad valmis. Edasi saab juba sisuliselt asju kokku pandud ja ära korraldatud, Miia saab naabertiiki ujumagi. Koduteele asume peale viit. 
Miia tahab Lõunakeskuse mingist looduspoest läbi käia kus tema eks-hoidjatädi töötab. Sõidame siis Lõunakeskuse parklasse ja laseme Miial ära käia. Aeg aga läheb, plikat pole, mul lõpuks närv ütles üles ja helistasin, aga ta ei taha veel tulla, tahab veidi tädiga jutustada...
Kodus siis sööme, tõstame asjad laiali, puhkame, lõpuks saan veel sauna Miiaga ja edasi ongi juba tele, arvuti ja unenäod.