Esmaspäev. Töönädal. Kodus on juba tekkimas rutiin, Miiat ei pea ka enam nii palju utsitama (Y) Küll on Miial vist kurguvalu ja kerge nohu, aga tahab ikka kooli minna. See kurguvalu tal oli juba laupäeval, nii et hoiame silma peal ja täna jääb ta siiski koju.
Koolis läheb kõik kiirelt käima. Meie toas on neli töökohta, aga viis inimest. Peaks olema nii, et meil ei tohiks kollisiooni tekkida, aga vaat täna hommikul on kõik viis kohal ja töökoha saavad esimesed 
Küll on see kollisioon vaid esimene tund, sealt edasi olen mitu tundi üksi 
Aga jah, on nii, et minul on töökoht kindel ja ainus, teised siis nö vahetavad vabade kohtade järgi.
Hakkasin siin suuril silmil imestama, et kooli meiliaadress on vist kuskil registris – igasugu putru tuleb. Imelik oli aga see, et see puder oli kõik selline „kooliteemaline”. Hakkasin siis asjal sarvist ja uurima kust see jama tuleb, aga avastasin üsna kohe, et ise olin selle jama tekitanud Nimelt eelmine nädal oli mul vaja end ühe kooliga seotud grupis siduda, aga lahtisidumise unustasin ära... Nüüd siis lahti seotud ja õnneks vaikus taas majas (Y)
Koolitöös on uuendusi saabumas. Nimelt kaob meil koristusbrigaad ja valvebrigaad. Esimesed asendatakse teenusega ja teised elektroonikaga (poolenisti). Mujal koolides käivat asi juba ammu nii, me oleme vaat et viimased siin linnas Kõik ei käi muidugi üleöö, uuest aastast.
Pealelõunal saab ka Puiesteele põigatud. Lihtsalt Eda oli minemas ja nii astusin ka ree peale, sai sealse muusikaklassi projektori sõrmetundlikkuse moodulile uus kaabel ja asi toimima (Y)
Teisipäev. Miia jääb ka täna koju, ikka veidi haige on. Saab talle erinevaid ülesandeid kätte jagatud.
Mitmed õpetajad pole saanud Stuudiumi uut sisselogimist turvavõtme näol tööle. Näiteks mässan tund aega Tähti iPhone ja Safari lahendusega enne kui selgub, et tema telefoni operatsioonisüsteem on lihtsalt aegunud, aga uuendada ei saa kuna telefonis pole ruumi
Üks läpakas tuuakse lauale – klahvid jäävad vajutades kinni – keegi on limonaadi laadset jooki klaviatuurile valanud. Lammutan siis läpaka laiali, see just see mudel millel on miljon kruvikest vaja lahti kruttida enne kui klaviatuuri lahti saad. Ja siis käin selle klaviatuuriga lihtsalt veekraani all, loputan korralikult läbi ja viin ta soojasõlme kuivama
Kooli arvutiga juhitav freespink saab täna toimetama, et välja lõigata mulle maja akende liistude jaoks elemente. Mul vaja neid elemente 40 tk, iga tüki tegu võtab pool tundi aega, aga pidevalt masin käia ei saa – piriseb palju ja segab muidu tunde Ja muidugi on freesitera ka juba aegu näinud...
Miial on kurk haige, mitmel õpetajatel ka, täna hakkab ka minu kurk vaikselt kipitama ja õhtuks on asi juba tõsisem.
Hoolekogu peab täna koosolekut, panen neile kraami üles ja aitan ürituse käima joosta, mul oli vaja niikuinii veidi kauem olla, et ühe projektorivahetusega tegeleda.
Kolmapäev. Öösel oli kurk üsna halb, samas hommikul tundub olemine OK ja liigun kooli.
Kurk kipub ikka päeva peale piinama. Aga oleme visad ja saame hakkama Ja kell liigub täna üllatavalt aeglaselt, ju see selle kehva olemisega seotud ka on
Mingi õpikuga on kaasa antud õppematerjalid. Õpetajad aga neid käivitada ei saa, lahendus käib üle selle, et tarkvara tekitab veebiserveri masinasse ja siis näitab veebilehti, aga selle toiminguks on vaja administraatori õigusi, seda ma aga õpetajatele jagama ei hakka, tundub, et tuleb kas midagi välja mõelda või lihtsalt sellised materjalid ära unustada
Õhtul käime jalutamas emme ja Miiaga, hiljem on Miiaga õppimised. Kaido käib vennaga enne ööd ukse taga, on teised jälgi tegemas, teeks ka, aga kurk krt ei lase...
Miia helistab: ”...ma ei tunne ennast kodus kuidagi turvaliselt...” Kohe näha, et laps on harjunud kui keegi juures on, üksi olla väga ei oska/taha. Aga ta saab hakkama, ei ole hullu midagi.
Neljapäev. Nüüd on siis lõpuks põletik ka kõrvadesse jõudnud. Kurk enam nii kibe ei ole ja üldine olemine on ka enam-vähem. Seega üsna töökõlbulik
Kantseleis käin täna välja mõtte, et mis siis kui me elamegi lihtsalt simulatsioonis ja kõik „inimesed” mu ümber on lihtsalt selleks et mind mingites asjades ohjata. Ja siis kukkusid mõlemad kohe aasima, et mis juttu mina ikka ajan ja ei ole ikka nii. Vaatasin neid ja ütlesin, et seda ju oligi arvata, et te oletegi selleks, et minu sellise mõttega mitte päri olla Et on mis on, aga pisut testsuguseid mõtteid võib ikka vahepeal endale lubada ka
Istun oma toas, toimetan, aken lahti. Ja kui äkki oleks kui sitapomm plahvatanud! Rõvedalt karmi sitahaisu viskas aknast majja sisse, oli neid kes arvasid selle olevad pigem gaasi haisuks, aga no ma ei tea, igatahes oli ülirõve küll. Ka õpetajate listis läks teema liikvele. Kirjutasin sinna lõpuks: Tegemist on MHG uue suunaga laste motiveerimiseks õppimisele. "Kui sa ei soovi end tulevikus rentslist leida, hakka õppima!" Ja vahepeal tuletatakse seda meelde, aga mitte sõnadega...” Võttis aega enne kui jama hajus, aga paistis ,et just Kooli tänava poolsetesse ruumidesse ta jõudis.
Aga muidu tööpäev on jätkuvalt tihe ja tööde spekter on lai. Üritan ka Miia kodus õppimises hoida aga see on väga vaevaline, ta laseb ikka nii üle igast asjast kui veel saab, kahju kohe, lubab, aga kunagi ei tee mis on lubanud. Saame temaga veel vaeva ja vilet näha...
Miia pole kodus asju ära õppinud. Helistasin talle kaks korda päeval, aga ainult maakondi on õppinud ja selleski pole ma päris kindel. Kui koju jõuan on ta voodile visanud ja loeb raamatut, aga on kohe näha et alles alustas... Tuleb välja mõelda kuidas teha nii, et ta päeval kodus ette antud asjad siiski ära teeks, me ei räägi siin tegelikult ainult õppimisest, on ka muid ülesandeid antud mis tegemata...
Emme saabub pitsaga. Nüüd on Campione taas lahti ja saame kenasti neljapäevase pitsaõhtu argipäeva tagasi tuua
Ilm on õhtul sajune, seega me kuhugi ei liigu. Tegelengi Miia õppimistega. Raamatu peatükid saavad loetud, matemaatika saab tehtud. Nüüd teen maakondade kontrolltöö ja selles on ta eksimatu – nii et sellega ta siiski päeval tegeles
Reede. Täna oleme taas sel teel, et kõik tulevad üles ja lähevad kooli. Hommik on sombune ja hämar – sügis siiski tuleb Teen Miiale veel kiire maakondade kodutöö ja ka täna on veel kõik kenasti meeles
Miial on esimene tund kehaline kasvatus, panen talle sealt vabastuse, aga ta on ikka teistega ja teeb asju kaasa Ise ta on rahul, et koolis on, kui õpetaja küsib, et miks ta siis kooli tahtis tulla, saab vastuseks: „Kodus on igav!”
Tööpäev on täna samasugune kui eile: tegemist on palju, aga kõik sellised pisiasjad mis päeva söövad Kellel vaja projektori abi, kellel materjalid arvutisse tõmmata, kodulehe muudatused, kasutajate paroolid, tahvlid, läpakad... Ehk lihtsalt IT-asjad.
Enne koolist minekut hakkab üsna korralikult äikest lööma. Tartu külje all moodustub pilv ja see on radarite järgi üsna punane, kuigi Tartusse see ei saja. Väljas on 22 kraadi sooja ja terve päeva on õhk väga niiske olnud, nüüd siis koondus niiskus pilvedeks.
Laupäev. Sõidame Kaja ja Miiaga Pukka, nii et Õnne võtame Rõngust bussi pealt kaasa. Kuniks bussi ootame, lappan veidi Rõngu peal ringi, on ju ka selline omalaadne kolgas ja ausalt pole ma siin mitte kunagi endale korralikku tuuri teinud, ega muidugi tänagi seda jõua, aga veidi siiski
Jõuame maale ja Õnne saab kõne, nüüd peab ta korra kodust läbi käima, sest keegi väidab, et kuskilt ajavat tossuhaisu. Kaja käib siis Õnnega ära ja tagasi tulevad Pikassilla kaudu ning toovad ka tanklatoitu.
Päevaplaan: õunamahlategu! Kuna Handymannist välja valitud mahlapressid on igalt poolt otsas siis meil pressi pole, aga sain naabritega ka sel aastal kaubale ja laenutame pressi neilt. Mis meil nüüd omal olemas on, on puuvilljapurusti, käsivändaga, Handymannist. Laome oma tehnika õuele kokku ja siis lähebki toimetamiseks. 
Üsna kiiresti saab selgeks, et see puuviljapurustaja õunte purustamiseks mahlasaamise eesmärgil ABSOLUUTSELT ei kõlba. Siit muidugi on müüjal pandud õige nimetus: puuviljapurustaja, sest siis ei saa ka tagasi viia, purustab ju puuvilju! Aga õuntest jäävad seal pigem tükid ja nendest mahla välja pressida on käsipressiga mõttetu. Õnneks aga saime naabritelt koos pressiga ka purusti, õigemini püreestaja. See on seesama masin millel minu käes eelmine kord mootor katki läks ja millele ma uue mootori paigaldasin. Tol korral tundus, et mootor on lahjavõitu, sel korral aga lasi nii mis mürin.
Ja nii me siis tegutseme terve päeva. Päike paistab ja kütab, aga me ei tee sellest välja. Sisuliselt teeme kogu tööd kolmekesi, aga mugavam oleks neljakesi teha olnud; õnneks meil sel aastal oli õunu vähe. Kokku saime mingi 60-70 liitrit mahla, üsna piisav kogus.
Asjade kokkulappimine on alati paras tüütu töö Aga kui kõik selle tööga tegelevad, siis polegi nii hirmus. Panin pumba otsapidi kaevu ja siis voolikuga oli hea suuri masinaid ja tarvikuid pesta.
Ja siis viime Õnne Tõrva ja käime minu ema juures söömas. Pikalt jutustame. Ja tagasitee teeme Lõve kaudu, sest ema tahtis teada kui palju õunu seal on (polnud seal suurt midagi)... 
Ja siis viiakse mind Pukka. Tahaks homme maal toimetada, ilma lubas ju ilusa. Ja eelmisel ööl olid virmalised, et äkki õnnestuks ka täna öösel näha
On juba hämar ja pimeneb kiiresti. Võtan suuna lõõgastumise peale Rõngus oli postikleeps QR-koodiga, uurin mis seal taga on. Keegi Kuu Elina teeb muusikat ja luulet, aga polnud minu rida. Võtsin hoopis Apulanta lood ette ja mängisin üle tõsiselt pika aja hoopis kitarri. Uurin ka virmaliste teemadel ringi, aga kuskilt nagu ei paista et täna öösel miskit ilusat peaks toimuma. Käin ka õuel, on kottpime ja kerge pilvitus on taevas, seega tuleb vist neist loobuda. Leian ka mingi äpi mis lubab, et kui indeks kerkib, siis annab mulle teavitusi, eks me näe. Ja kogu selle ootamise tõttu läksin magama alles ühest. 
Pühapäev. Kuna õhtu venis pikale, siis alles pool kümme saan üles. Ilm on taas soe, alustan töödega.
Täna on vaja kokku korjata kokkupandav katusealune mille me maja kõrvale ehitasime: nöörid ja present. Ilm on kuiv ja soe, tuult eriti ei ole, saan lasta presendil kuivada.
Mul oli plaanis täna siia seina tellingud ehitada, aga siin on vundament nii palju kõrge, et alustest tellingud ei annaks meile suurt midagi abi. Vaja on ikka tõsiseid ja kuni räästani ulatuvaid tellinguid. Uurin ühelt pukakalt ka, aga tal on nad kasutuses ja niipea neid ei saaks. Selge, kondan siis netiavarustes ringi, aga tekib palju küsimusi, lõpuks on asi niipalju selge, et tuleb Cramos nädala sees kohapeal käia ja siis juba saab edasi otsustada.
Koristan eilseid mahlateo asju ja panen need kenasti kokku. Tänaseks on kõrvalhoone pliit ka maha jahtunud ja saan asjad seal tagasi panna nii nagu olid. Lõpuks tegelen ka veidi akende liistude teemadega ja mõõdan ühe akna jaoks detailid valmis, aga et aega on vähe, siis täna kaugele sellega ei jõua, ei viitsinud paari liistu pärast tehnikat välja vedada 
Jur käib külas, aitab mul aega veeta. Aga uni on hullusti peal, lõuad käivad muudkui laiali Lõpuks on aeg sealmaal, et panen kõik kokku ja valmistun rongile minema.
Nii palju inimesi ma polegi rongis sel liinil näinud. Aga kohti veel mõni on. Lisaks pole ma näinud varem Palupera peatusest sellist rahvamassi peale tulemas. Siit alates on ka mõned inimesed rongis püsti... Tartus tuli vähe rahvast maha, seega rong täitus kindlasti seisjatega olulisel määral.
Aga mina olen kodus Käin pesus ja teen enda korda. Siis loen veidi uudiseid – torm Boris on Euroopas palju pahandust teinud. Päeva lõpetab Melchiori seeria film.