Esmaspäev. Kõik on sisuliselt plaanipärane. Miial on täna klassiga väljasõit ja ta peaks alles kümneks minema, aga tuleb koos minuga kooli. Ongi hea, õpime veidi inglise keeles sõnu ja ta teeb eelmine nädal luhta läinud sõnadetöö uuesti (eelmiseks ta „unustas” õppida).
Tänasest algavad erinevate klasside tasemetööd arvutiklassides. Seega vaatan kõik masinad üle ja paigaldan jalutama läinud kõrvaklapid ka tagasi oma kohale.
Lähiväljaprojektoriga, mis mul mõnda aega juba toas on, saab täna edasi tegeletud. Pirni probleem tal ei olnud. Võtan masina pilbasteks laiali, midagi iseäralikku silma ei hakka ja panen ta kokku tagasi. Tööle see masin kahjuks sellegipoolest ei hakka. Avastan et tulede vilkumise järgi pole mitte lambi probleem vaid sisemine viga mille korral tuleks Epsoni remonditöökoja poole pöörduda. Aga ka see pöördumine lõpeb lõpuks sellega, et neid masinaid ei parandata... Selge pilt, pööningu lugu.
Meie Škoda on äpiga ära seotud. Auto ise annab märku, et juhipoolne pirn on katki ja vajab vahetamist. Tõmban äpi üles, see ei näita midagi. Uuendan andmepäringut, ikka ei miskit. Huvitaval kombel hakkas ta veateadet näitama alles õhtul...
Kui emme hambaarstilt saabub, uurime kuidas pirni autol ise vahetada. Käsi sisse ja kobame mis kobame, hakkama ei saa. Uurin Youtubest, selgub, et sel mudelil tuleks esiratas alt ära võtta, siis 19 kruvi lahti saada, koopa kate välja võtta ja siis saab pirnile ligi. Ei, mina seda tänava peal tegema ei hakka. Võtan taas äpi ette ja kirjutan sealtkaudu esindusele...
Ja kui juba teema auto peal on: täna annab autovärvija teada, et 8. oktoober võtab auto sisse, et helistab päev varem ette. Ometi ka sealt mingi uuendus vähemalt!
Sööme õhtust, õpime Miiaga ära ja just siis helistab Aix, et läheb korteri peale põrandalt vanu plaate üles võtma, et kui viitsin, võin liituda. Liitungi, koos Miiaga.
Aix on juba tööga alustanud, aga paneme ka käed külge ja asi läheb kiiremini kui ta oleks arvanud 
Täitsa mõnus oli õhtu midagi ehitada (õigemini lammutada). Siis saadame Aixi bussile ja ise liigume koju tagasi.
Teisipäev. Täna on taas mitu ropsu tasemetöid. Minu funktsioon ammendub siis kui töö ära alustatakse – siis on kasutajad suutnud logida nii arvutisse kui testi keskkonda ja edasi pole mul midagi teha
Päeva teises pooles on Canva koolitus õpetajatele. Lähen ka asja uurima kuna seal on palju lisavõimalusi juurde tulnud. AI on kõige laiem saavutus, õpetajate jaoks üsnagi palju abistav, ma julgeks väita.
Täna saabus mu tellitud infrapunasoojendi. Nimelt Pukas võiks veel ööbidagi, aga elamine läheb jahedaks ja köögist kamina soojus sinna nurga taha magamistuppa eriti ei kiirgu. Või üldse, soe tegelikult liigub üles pööningule ära kuna teise korruse auk on meil ju lahtine 
Eks saab nüüd vaadata kas ka on hea asi see kiirgur kui see maal üles saab.
„Kas sul on õpitud?” „Ma ei tea mis õppida on!” Tuttav tunne? Justkui laps ise ei saa Stuudiumist järele vaadata mis talle antud on ja siis selle järgi oma õhtut seada...
Kolmapäev. Täna saabub Škoda esindusest e-mail, tahavad originaalpirni eest 250 eurot pluss vahetus. Kohe näha, et nad pole mitte-garantiiliste mudelite remondist huvitatud, ju siis tööd jagub. Panen enda Autoluksi kirja.
Triinul on sünnipäev, toas on kooki ja lilli ja rahvas käib õnnitlemas. Kommid on laua peal ja kui Miial tunnid läbi, tuleb sõbrannaga ning küsivad minu käest kas kommi tohib. Juhatan siis sisse, et Triinul on sünnipäev ja kui õnnitluslaulu laulate, siis küll lubatakse. No ja loomulikult tehtigi laul ära
Päeva peale on liiga intensiivselt arvuti taga oldud ja tulem on käes - peavalu ja silmad täitsa grillis. Õnneks aga saab varsti juba koju minna. Jaa, kui muidugi sinna ka jõutakse, sest üks neiuke tahtis meid vöötrajal alla ajada, lasi esimesed üle, meid aga enam ei tahtnud....
Kodus keeran magama ja see viib vähemalt peavalu. Täna on jalka õpetajatega, nii et lähen siis teen veidi trenni ka. Trenn oli iseenesest hea, aga kui otsustasime peale ühe osaleja lahkumist veel mängida, siis sai tõdetud, et väsimus on peal ja asjad kippusid käest ära minema. Siit õppetund: kui oled väsinud, siis puhka, muidu saad vigastuse.
Neljapäev. Kas peaks õhtuse Kurjuse Kannul seriaali vaatamise ära jätma? Miks küsin? Sest pole välja puhanud.
Täna liigun autoga kooli, sest üheksaks tuleb minna Autoluksi esitule pirni vahetama. Ja koos pirniga läheb töö maksma 83 eurot. Mina olen rahul! Aga autoga ma ei sõida kooli vaid koju ning tulen rattaga tööle.
Täna käib üks õpetaja kel on Powerpointis tehtud esitlus milles ka video fail sees. Esitluse suurus on ~500 MB, iga salvestamise korral tehakse seda mitu minutit. Üritame siis seda tõmmata Google Slides dokumenti impordi kaudu. Asi aga võtab väga palju aega ja mul ei pea närv lihtsalt vastu Teen asja teistpidi siis, et tõstan Powerpointi faili Drivesse, siis avan selle dokumendi G-Slides ja salvestan ta sealtkaudu G-Slides formaati – mõne minuti töö Nüüd saame dokumenti jagada ka tõlkemeeskonnaga ning siitsamast saab õpetaja seda nüüd ka esitleda homsel üritusel!
Täna on koolis Tamme 43. jooks. Sel aastal pole mind jooksma kutsutud, aga ega väga ei oleks tahtnud minna ka Ma oleks jälle endast kõik andnud ja lõpptulemus et ikkagi olid õpetajad viimased Võtsin hoopis suure papitüki ja kirjutasin sinna värviliselt peale ÕPSID ja käisin hoopis ergutamas 
Õhtul käime Miiaga Maximas plastiliine toomas, võtame kohe sealt ka pitsa õhtusöögiks ühes.
Reede. Päev läheb sombuseks. Tööl on tõmblemist palju aga asjad saavad jooksma.
Miia helistab ja poolenisti kiunub ning ulub, saan temast aru et kukkus rattaga vöötrajal kuna rattal tuli käepide leistangi küljest ära. Aga õnneks ei olevat midagi suurt juhtunud. Kuna tol hetkel kui ta helistas oli kiire, siis mõne aja pärast helistan talle uuesti. Nüüd selgub, et ei kukkunud tema vaid käepide kukkus vöötrajal maha ja kõik on tegelikult korras. Nüüd ta siis läks seda käepidet sealt ära tooma, polnudki õnneks autod sellest sada korda üle sõitnud vaid ta oli kahe raja vahel maas fooride taga
Õhtul käin kliendi juures toimetamas - kassal printer ei toimi. Selgub aga, et minul polegi midagi teha, kassasüsteemide haldaja teeb, aga üritab mind käepikendusena hoida, et tee nii ja tee naa, aga mitte ükski võte probleemi ära ei lahenda ja tulevad siis ise tegema. Ehk et käisin, aga abi ei olnud.
Kliendi juurest lippan bussipeatusesse, buss peaks kohal olema, aga pole kuskilt näha. Õnneks aga Marek sõidab mööda ja võtab mu peale, ta läheb oma tibule külla kes meil kõrvalmajas elab Küll ma aga temaga koduni kaasa ei sõida, Pauluse juures tulen maha ja liigun veel kooli, kuna vaja oleks helitehnika üles panna.
Hilisõhtusse mahub veel rattasõit Lõunakeskusesse. Käin Oomipoes LED-dimmerit ostmas veel enne sulgemist.
Laupäev. Kuna lubatud on terve päeva kestvaid suuri sadusid siis Kaidoga täna otsaseina tegema ei hakka. Võibolla homme teeme midagi, aga suur töö lükkub järgmisse nädalasse. Seega on päev vaba, aga otsustame selle kulutada Tõrva peale. Võtame endid perena kokku ja lendamegi Tõrva.
Alustame hommikut Õnne juures. Kes tahab, sööb, kes ei taha, ei söö Mina tahtsin. Siis panime kinnisvaraportaali mamma Juuli korteri üles ja edasi juba käisin välja võimaluse linnas jalutada ja külastada sealseid poekesi. Nii tegimegi, võttes kaasa ka minu ema.
Linnas paneme end parkima ja liigume Kevade keskusesse. Kolan seal ema ja lastega raamatupoes, leiame väga huvitava raamatu Mõrvik mis just Kadile huvi pakub ja lõpuks ostame selle äragi. Miia muidugi on sellest üsna kade, aga luban ka talle mingi hetk midagi leida.
Siis aga tuleb Kajal üks ülikõva idee. Ma isegi ei küsi teistelt midagi, ütlen et nüüd on autosse minek ja edasi sõit Eks kõik olid üllatunud, aga selgitasime oma mõtet. Minu ema oleks parema meelega mitte kaasa tulnud ja ka Õnne oli kahtlev, aga me ei andnud neile teist võimalust, sõitsime kogu kambaga Taageperra.
Vahepeal mainin, et kui hommik oli tõesti niiske ja vihmane, siis Tõrvast alates on vaid kohatine pilvisus ja sademeid pole. Ilm on jaheda- ja tuulisevõitu, aga ei midagi üleelatavat Ja siit edasi enam sisuliselt vihma ei tulnudki, seega ei saa ilmateadet üldse uskuda (lubati padusadu terve päev), vaat et juba pool aastat on asjad neil ikka täitsa lappes...
Taageperas on ’Alice Imedemaal’ teemaline kogupere võlupark. See tehti juba suvel valmis ja tegelikult tahtsime siia juba ammu tulla, aga no ei jõudnud kuidagi kohale, nüüd siis täitsime lünga
Jalutasime aias ringi, nautisime erinevaid skulptuure ja tegime ohtralt pilte. Mitte et siin nüüd midagi üle mõistuse ägedat oleks olnud, aga ei saaks öelda, et nüüd ka väga igav oleks olnud Mõisaparkides on ka niisama ilus kui need on hooldatud, nüüd oli siis juurde lisatud suuregabariidilisi teemasse puutuvaid pilte ja loodud mõned teemanurgad.
I-le sai täpi anda lossi ja tema torni külastusega. No loss on ju seest ja väljast igatepidi uhke ning nauditav. Torni siseseinad on täis joonistatud maalilisi pilte mis mulle VÄGA meeldisid. Lähedalt paistis kui sokerdus, aga veidi eemalt ikka väga kena ja võlulikult armas. Ka vaated tornitipust alla mõisaaladele olid vaatamist väärt 
Kui lossiõuel ring peale sai, vaatasime veidi veski aladel ringi ja siis võtsime suuna Holdresse. Et kui juba siin nurgas oleme, käime siis juba vaatame kas Holdre loss ka lahti on.
Holdre lossi poole liikudes töllerdas aias üks hundikoer kellel jupike ketti kaelas – ju on ennast kuskilt lahti tõmmanud. Aga ta ei paistnud ohtlik, pigem kartis meid ja kadus metsa vahele ära. 
Lossi ees pühkis üks neiu trepppi, alguses arvasime ta meie sugulase Anne olema kes ka siin töötab, aga kui ta meie poole pöördus, saime aru, et on ikka keegi muu. Aga vahet nüüd sel Igatahes selgus üsna kiiresti, et klaveriumuuseumi külastada soovivad vaid mina, ema ja Miia. Teised aga läksid jalutama, kuna Kajal ja Õnnel on siinse kõrvalkandiga oma ajalugu vesta ja nad läksid oma noorusaegu sinna meenutama
Klavereid on nii ja naasuguseid, uuemaid ja vanu. Mõnel isegi silt küljes, et mitte puutuda – need siis juba 19. sajandi väljalasked. Aga ainult vaatamise ja uudistamise kõrvale oli ka paar klaverit mida võis mängida. No mina, suur klaverivirtuoos, pidin muidugi käe külge panema Jaa, lahe, pill oli ka kenasti hääles ning kõlas kenasti üle saali.
Üldiselt klaverite vaatamine ja nende andmete lugemine pole just teab mis atraktiivne tegevus, aga tore oli nautida ka seda hoonet. Olen siin varemalt mõne korra käinud, siis kui kõik räämas veel oli. Nüüd siis on aga mitmed ruumid korrastatud ja neid on tore nautida.
Kui lossis ring peal, saame veidi ka jalutada. Nimelt Kaja ja Õnne ei julenud oma tädi kunagise maja õuele päris minna, läksin neile siis toeks, aga kedagi polnud kodus. Tegime pisikese ringi ja sõitsime lõpuks Tõrva tagasi.
Kõigil olid reisist kõhud tühjad. Et kõik midagi hamba alla saaks, käisime Mulgi Mugilas.
Nüüd käin mina ema juures. Aitan tal külgkardinad eest ära võtta, vaatame üle telefoni erinevad küsimused ja siis juba võtab Kaja mu peale ja me liigume lastega Pukka.
Pukas on meil lihtne tegemine: vaatame mõned asjad üle, tõstame osa kola maha ja osa kola peale Algselt Miia mõjutusel tekkinud ööseks jäämise plaan aga lükkub ümber. Mul on terve päeva pea kippunud valutama, kõrvad on vatti täis, silmad punnis, et vaja oleks õhtul sauna saada et lõõrid lahti läheksid. Pealegi leppisime Kaidoga kokku, et homme maal tööd ei tee (mis ei tähenda et ma homme maale ei liiguks). Niisiis sõitsime kõik koju.
Tartus lähebki kõik nii kenasti, et saab kaheksa paiku sauna. Käime Miiaga koos, aga kui tal kuumaks kisub, siis saadan ta ära – ei ole vaja ju endale liiga teha. Ise aga naudin veel veidi muusikat enne kui teistega liitun. Käin dušši all ja vaatame telekat.
Pühapäev. Kui algne plaan oli mul minna hommikusele rongile, siis lõpuks läheb nii, et liigume hoopis autoga ja Kajaga koos. Kadi ja Miia jäid koju raamatuid lugema.
Tõrvast võtame Õnne ja ema peale, nemad tulevad koos meiega maale. Ja siis Pukas ongi nii, et vanaemad toimetavad omi ridu, meie Kajaga aga tegeleme veidi maja elektriasjadega. Nimelt tuleb täna ka Jaak kilpi edasi ehitama ja ma teen selles suunas veidi tööd. Jaak saabub just siis kui Kaja hakkab vanaemasid Tõrva viima.
Ja siis Jaaguga tegelemegi koos edasi. Lõpuks on meil maja õhuliin maha korjatud ja kõik suunatud maa-aluse kaabli peale. Järele saavad ka seinapistikud. Arutleme ka kuidas keldrisse maandus teha ja millist küttekeha on boilerile vaja, sest see 6 kW on ikka pisut liiga üle võlli minu elektrisüsteemi ja elektrivõrgust saadavate amprite jaoks
Ja siis Jaak lahkub, aga ega mulgi enam aega vedeleda ei ole. Enamus asju on koos, saab ka teine pool kokku, end korda seatud ja ongi rongile minek.
Taaskord on rongis väga palju inimesi, aga Pukast pealetulijad mahuvad veel kenasti istuma ära. Kirjutan nädalakokkuvõtteid ja naudin vastas istuvat pisiplikat kes emaga aktiivselt jutustab ja see on vahepeal päris naljakas. Oleme Ropkas ja tüdruk ütleb: „See väike maja on Tartu!” „Ei ole,” parandab ema. Laps oma lihtsameelsuses küsib: „Miks?” Sellega küll teema ammendub, aga siiski oli naljakas kõrvalt kuulata