Esmaspäev. Täna on meie suurema tütre Kadi sünnipäev. Laulame ta üles ja jagame kingitused kätte. Ja siit edasi on kõigil rutiinne päev, välja arvatud Kadil, sest tema jagab koolis komme jms.
Liigume kooli. Teen Miiale veel kiire sõnade töö, et vaadata kas eilsed asjad on kinnistunud ja siis saame mõlemad oma asjadega edasi tegeleda.
Aulast saab teler taas klassi, käin üle läpakate kapid ja siis saame väikese pundiga käia Puiesteel, et tuua sealt ära helitehnika. Muidu on päev pisiteemasid täis, vahele suveürituse koosolek.
Õhtul koju minnes võtan Kadile lille kaasa. See saab olema tema ainus sünnipäevalill, nii et oli hea mõte. Ja siis käime sünnipäeva õhtusöögil RP9’s. Miia alguses hirmsasti torises, et sinna ei taha kuna polevat midagi süüa, aga see oli Kadi valik, tema ju täna peategelane. Ja kohvikus enam plika ei pirisenud, sõi ja kiitis. 
Kodus oli ka tordisöömise ring. Mul oli kõht täis, ei võtnud sellest ringist osa, aga et see oli Kadi lemmiktort, siis tema muidugi sõi hea meelega 
Pole vist just päris õige koht, aga kiidan CRAMO veebi funktsionaalsust. Isegi lepingute digiallkirjastamine veebis on kenasti kasutajatele mugavalt üles ehitatud (Y)
Täna pidi autovärvija helistama et kas homme auto värvimisse läheb, aga ei helistanud ühti. Nii et ei teagi, maha roostetab see meie Škoda enne kui keegi temaga midagi teeb...
Teisipäev. Ärkan öösel ühe-kahe paiku – mul on tohutu nohu, üks nina pool on kinni ja teine muudkui voolab. Võimlen nii et vähe ei ole, aga lõpuks tuleb ikka taskurätte juurde tooma minna. Kolin siis juba kohe ka alla diivanile. Kajal õnnestus kõikide minu liikumiste ajal kenasti edasi magada.
Aga jah, öö on üsnagi raske. Lõiguti sai magada ka, näiteks Kaja kodust minekut mina ei kuulnud. Õnneks hommikuks pole olemine just kõige hullem ja lähen ikkagi tööle.
Täna on meil toas oluliselt vaiksem: viiest inimesest on meid kohal kaks. Liis kurtis ka et hommikul läks uni vara ära ja otsustas tööle tulla, kuna vaikuses on erinevaid kirjatöid mugavam teha.
Muidu tööpäev sujub. Töömeeste ruumis on WIFI levi nõrk, otsin pööningult ühe vana Linksys WRT54G ruuteri ja seadistan ta sinna nende jaoks ära. Ja kui paika saab, siis tuleb alles meelde, et mul ju Puiesteel mitmed tänapäevasemad seadmed lihtsalt ootel Aga las olla, niikuinii jääb meil aasta lõpust üks töömees ja tema ruum võib muutuda.
Miia läheb täna robootikasse, eelmine aasta käis ka, omal soovil. Aga täna ta läheb selle klausliga, et vaatab kas tahab seal käima ka jääda, siis registreerime alles ära
Teen mina oma vaat et igaõhtust ringi sülearvutite kappe üle vaadates. Vaatan, neiu vedeleb kapi seljas, nina otsapidi telefonis, kapi toide seinast välja tõmmatud ja telefonilaadija seal asemel. Ütlesin väga viisakalt mis ma asjast arvan, aga kas see teda nüüd ka kuidagi mõistlikumaks tegi, ei oska öelda.
Õhtul lippan kliendi juurde. Saab veidi asju ümber ehitatud ja korraldatud. Koju aga jõuan ikkagi enne emmet. Hirmus väsimus on peal, aga et mitte magama jääda, paigaldan laua kohal rippuvale valgustile dimmeri ära ja pesen nõusid, teised käivad seni poes.
Kolmapäev. Öö oli magatavam, aga hommikuks on küll selline tunne, et ikka päris jama on olla: nina kinni, silmad punnis, kõrvu vahelt kõik paks, kurk on mingit jama täis ja häältki ei ole. Aga veidi toimetamist ja nii mõnedki kohad lähevad lahti, seega suundun ikkagi kooli, aga eks ma hoian endal silma peal kas tasub end õhtuni piinata või tuleks varem koju end ravima.
Hea, et sai hommikul ikka kooli tuldud. Üks õpetaja tõi oma süleri mis vajas kiiret tegutsemist ja laua peal oli mul ka eilne silt, et pidin ühele õpilasele vana projektori pööningult leidma... Muidugi oli ka jooksvaid probleemide lahendamisi, aga need oleks ehk ka teisiti saanud lahendada kui oleks pidanud kodus olema.
Hakkan koolist lahkuma, palju algklassi õpilasi õuel ja üks kass jalutab. Kõik kohe jooksid nunnutama kui õpetaja Jannar hüüdis neile, et palun ärge võõrast kassi katsuma minge. Kohe tõmbasid kõik tagasi. Aga uksest tuli lapsi juurde kes kohe kassi poole tormasid. Nüüd aga hakkasid teised lapsed keelitama, et hulkuvat kassi ei tohi näppida 
Ehe näide kuidas info üksteisele edasi jagatakse.
Sõidan koolist otse kliendi juurde. Aga vihmapilv on tulemas ja terve päeva on siin parajad tuuleiilid olnud. Igatahes on terve tee sinna üks paras tuulega võitlemine, eriti raske oli Riia viaduktil, kus kohe eriti kõvasti vändata tuli...
Ja kui kliendi juures lõpetasin, hakkas korralikult ja tihedalt sadama. Aga mina ju rattaga! Kaja tuli siin appi, sain auto, käisin Selverist läbi ja liikusin koju.
Kodus selgub, et kõik mis me Miiaga kokku leppisime ja mida tema teha lubas, sellest pole mitte protsentigi tehtud. Ei, ma ei olnud kuri, olin lihtsalt siga-pettunud...
Seinakell seisab. Ju siis patarei tühi. Vahetan ära, ikka ei toimi. Võtan järgmise patarei ja ei lähe käima. Kuuri alt leian teise kellasisu ja vahetan ära, panen külge – ei toimi!? No ja siis sain aru et panin kogu aeg patarei valepidi sisse... Krt ma olen vist vanaks jäänud! No ja muidugi kui kella kokku tagasi kruvisin, siis konstruktsioon on tal selline, et kruviotsad lähevad vastu klaasi ja sellega ma lasin klaasi sisse mõra... Vaat selline TORE õhtu mul siis.
Neljapäev. Pean enda käitumismallid ikka üle vaatama. Jaa, ma tunnistan seda! Nimelt siis peab ikka varem magama minema hakkama ja lisaks õhtuste söömistega tuleks veidi tagasi tõmmata. Muidugi ka päevaste kohvide-saiakeste-magusaga tuleks asjad üle vaadata. Ja kui nüüd kaugemale vaadata, siis ka sportlikum külg vajab parandusi. Tervise osas polekski hetkel muud kui et saaks sellest nohuhullusest juba vabaks mis mind viimased päevad on tugevalt piinanud ja mis ka unekvaliteedile on oma jälje jätnud.
Mingil hetkel vaatan, et peopesast on veidi verine. Ju ma siis olen kuhugi otsa enda torganud, arvan, ja puhastan ära. Mõni aeg hiljem aga hakkan taskus oleva taskurätiga nina nuuskama ja avastan, et taskurätt on ka üleni punane :O Ju siis mingi nuuskamise ajal oli nina katki, huvitav, et enne ei märganud! 
Miia mängib peale kooli õuel ja ei taha koju minna. Panen ta siis õppima, muidu läheb koju ja chillib aja lihtsalt korstnasse...
Täna otsustan ära millise noodikirja ma järgmiseks võtan: Bella Ciao saab see olema. Ja kohe põrkun juba ka mingile ebakõlale mida käin muusikute juures üle küsimas ja need saavad kohe aru et mingi Fis on see mind segadusse ajab... Mida iganes see tähendab!
Reede. Täna on imeline hommik. Läksin eile tunnike varem magama, nohu küll öösel palju segas, aga olen välja puhanum kui eelmised hommikud. Hommikukohvi kõrvale avastan, et väljas on 14 kraadi sooja! Ja tõesti, kooli minek tavariietuses oli veidi palav Mis veel kohe silma jäi – puud on vaat et üle öö värviliseks muutunud! Kas siis soe öö on seda mõjutanud? Päike on tõusmas ja see värvis kõik olemise lisavärvidesse, nii et täna oleks kui värvipomm hommikusse plahvatanud, kõik oli nii võrratult ilus, et kerge vihmake meid absoluutselt ei seganud! 
Viimase paari päeva jooksul olen töökaaslasi unes näinud. Üleeile figureeris Erika, täna aga oli Allar unenäos toimetamas.
Miial on täna pool päeva koolis ja siis lähevad Tartu kunstimuuseumisse. Muidu on nagu tavaline koolipäev.
Meil on vaja mingit helisüsteemi Puiesteele. Mõtleme igasugu võimalusi Liisiga läbi ja lõpuks meenub, et meil ju üks vana kõlar läks katki, aga teine (vist) jäi terveks. Käisimegi siis asja kontrollimas ja leiutasime sellele ka raadiomikrofoni külge, nii et nüüd on meil selline säästulahendus õnneks olemas. Aga uurin ka Temus ringi ning tellin ühe pisipuldi, et saaks siis ka lisamikrofone ja muid tarvikuid külge panna.
Triinul on asja Puiesteele, käin kaasas. Nimelt mul on õpetajate päevast saati ühes ruumis erinevad asjad laiali, et korjaks kokku enne kui nad ära jalutavad.
Mõned õpetajad lähevad täna lauamänguõhtule. Huvitav on see, et kuigi ma olen juba varemalt sellest loobunud, tahaks ikkagi nendega minna No ma ei saa lauamänge mängida - lähen närvi ja see hakkab mind koledasti ruineerima, selline pinge tekib hinge mis vastikult koormab. Aga no mine tea, võibolla tuleb kord päev...
Õhtul käime Taneliga Cramo’s, et tuua tellingutele meetrine kõrgenduse lisa. Käime bussiga ja tõstame need käru peale ümber, et Kaido saaks käru homme hommikul kaasa asjadega võtta.
Kadile tuleb sõbranna külla ja Miia on mänguväljakul. Kui Kaja saabub, pakun võimaluse jalutama minna. See lõpeb aga nii, et Miia liitub meiega ja istume lõpuks Eva Sushi’s. Võtan siis pitsi tequilat ja tee. 
Suured tüdrukud toimetavad köögis – teevad pulgakomme homse sünnipäevapeo jaoks. Pakuvad meile ka, aga üldse magusat ei taha täna enam Ja see nohuvärk koguneb mul kuhugi kõrri – hääl tahab ära minna, krõpsuma paneb kõne...
Laupäev. Hääl on üsna ära Kaido võtab mu seitsmest peale ja liigume maale. Täna saadavad meid kollased päikesetõusuvaated.
Meil on siis plaan otsaseinaga 1:0 teha. Alustame sellelt tellingukõrguselt mis on ja teeme nii kõrgele kõik ära kui ulatume. Siis saab meetrine osa otsa tõstetud, aga juba on näha, et see oleks võinud vabalt ka kahemeetrine olla - oleks ka harja peale harjapleki kruve korralikult keerama küündinud, nüüd siis on ikka nii nagu ta on
Kaja tuleb taas vanaemadega, ka Miia on ühes. Nüüd saab ta mulle appi tulla, aga mis teised tegid, ma isegi ei tea Igatahes teeme seinasoojustamise lõpuni välja, siis kakume ära räästaplekid ja vanad räästalauad ning paigaldame uued. Kaido arvates räästakast veidi liiga väike jääb, aga ausalt, ma pole leidnud kohta kus oleks kirjas mis laius peaks olema ja miks just laiem kui meil praegu jäi. Eks elu näitab 
Kuniks me räästalaudadega tegeleme, on kell nii paljuks läinud, et Kaja peab lahkume – Kadi peab bowlingus viiest sünnipäeva ja oleks vaja siis ühel lapsevanemal ka korra kohal olla (Y) Nii ta siis läheb vanaemade ja Miiaga ära.
Teeme Kaidoga räästalauad ära, paneme tagasi räästaplekid. Kuna aknaid me täna ette ei jõua panna, siis paneme kiled ette ja lammutame tellingud maha. Kokku oli justkui lihtsam panna kui lammutada ja käru peale pakkida Igatahes on väsimus suur ja koristamisega ei jaksa üldse tegeleda. Ei taha täna ööseks maale jääda, nii tõstame tööriistad lihtsalt majja ja asume linna poole teele.
Koju jõuame kuue paiku. Kaja saab Kadiga toimetamisega üksi hakkama, ma puhkan veidi ja lähen pessu. Ja siis saabuvad ka teised bowlingust ja algab kodune pereelu.
Pühapäev. Täna hommikuks on häält veel vähem kui eile. Ärkan kuuest, kuna üks ninapool läks nii kinni et õhk sealt enam läbi käima ei soostunud. Küll ma keerlesin ja üritasin, aga ei olnud sest asja. Kaja oli ka üleval, nii et ajasin kargud alla ja tegin kohvi.
Mul on plaan minna 9:36 rongile, et siis maal koristada. Helistab aga Kaido, et läheb Tõrva ja võib mu maale ära viia. Pole üldse paha pakkumine Pealegi sõidame veidi varem välja kui rong oleks läinud.
Teel maale käime Nõu tanklast läbi. Võtan kohvi ja hot-dogi, et siis saab ehk lõunasööki veidi kaugemale lükata
Maal siis alustan kõigepealt õue koristamisega ja siis tööriistade paika panemisega. Ka saab korda loodud laudas ehitusmaterjale ümber tõstes. Siis aga võtan elamise uuesti käsile ja käin tolmuimejaga põrandad üle. Nüüd saab nagu vaim otsa ja mõtlen, et rongile on veel kolm tundi, et ega äkki Kaido pole Tõrvast tagasi liikumas. Helistan talle ja poole tunni pärast oleme juba teel Tartusse 
Meil on siin juba kuu aega garaaži all ootamas riided kottidega. Et me ei leidnud kedagi kes neid sooviks, siis viime täna õhtul need riietekonteineritesse. Käime suisa kolmes kohas: kaks olid täis ja kolmas sai täis.
Kadi on elevil: Bellingham on nii lähedal täna – Soomes Nimelt mängib Soome Inglismaaga. Vaatame veidi ka mängu, aga mitte lõpuni. Mäng jääb 1:3.