Esmaspäev. Nädal algab üsna tavaliselt. Ikka samad kodused toimetused, ikka sama tee ikka samasse kohta tegema üsna samu asju 
Tööpäevast midagi erilist välja tuua ei ole. Kõik toimetame, asjad paistavad toimivat
Õhtul on KIVA raames filmiõhtu. Põhikool on kolme vanusegruppi jagatud ja igale grupile on film valitud: Pahupidi, Röövlirahnu Martin, Klass. Filmid algavad viiest ja vaatamisele olid registreerumised. Kõige rohkem tuli loomulikult 1.-4. klassi õpilasi, neid oli suisa 63! 
Järgmises vanuseklassis oli kümne vaataja ligi ja kolmandas oli registreerunuid 6 aga kohal vaid kaks. Nii et ühtepidi oli üritus edukas, teisipidi mitte
Ka Miia tuli multifilmi vaatama. Jäi päeval jutt, et tulen koju ja siis tuleme koos kooli tagasi. Miia oli juba kodus kui ma nägin et ma ei jõua vahepeal koju. Helistan, ei vastata. Pool tundi hiljem helistan uuesti, ei vastata. Tagasi helistatakse 10 min enne viit ja siis on selline nutujoru hiljaks jäämise osas ja miks ma koju ei tulnud... Seletasin väga rahulikult ja täiesti ilma igasugu hurjutamiseta, et mina helistasin, et teavitada, aga tema ise tagasi ei helistanud ega vastu ei võtnud. Nii et kes siin siis süüdi on? Ja kui ma väitsin, et ta istus arvutis ja vahtis Youtube videoid, siis vastu ei hakanud, nii et nii ka oli, uppus sinna sisse ära. Siit teeme muidugi omad järeldused nutiteemadel...
Igatahes Miia jõuab vaatamata kõigele õigeks ajaks, on küll enda oimetuks jooksnud, aga õnnelik. Õnnelik on ta ka peale multikat kui koju läheme, et ikka tuli ja oli.
Filmivaatamine mudilastel ei läinud küll ka viperusteta. Nimelt nutiteler, kust filmi vaadati, hakkas kell kuus oma püsitarkvara värskendama Mul on telekatel seatud, et kell kuus võivad nad seda teha, sest sel ajal on üldiselt tunnid läbi. Ja neid uuendusi tuleb ka kord kvartalis, aga näed, just täna pidi see päev olema
Kuni teised filme vaatasid tegelesin turvakaamerate masinaga. See meil tõrkus ja sain vist ka selle lõpuks nii toimima kui peab, aga eks me näe, aeg veel näitab.
Teisipäev. Miial on hommikul taas paha tuju. Kärgib Kadiga ja juuste kammimisel ajab sõrgu vastu, et tema ei oska ja keegi pole õpetanud ja üldse... Emme saab õhtuks ülesande lapsele väljaõpe teha.
Ja siis kooli poole, sel korral autoga. Panen Miia kooli juures maha ja ise liigun rehvivahetusse. Kuniks nad asjaga tegelevad, teen väikese jalutuskäigu ja siis toimetama. Käin koolist läbi ja liigun Puiesteele. Seadistan seal kaamerad ära ja vaatan üle kust neile võrgud ligi saab tuua. Saab siis juba ka muid pisiprobleeme lahendatud ning lõunaks olen peamajas tagasi.
Toimetan ruumis arvuti taga kui kaks tüdrukut tulevad oma muredega. Üks vaatab mu kõrvaklappe ja ütleb et tal olid samasugused, aga kaotas ära. Need klapid aga on meil siin vedelenud kord kantseleis kord õpetajate toas kevadest saati vist juba, sellepärast ma mõtlesingi neile uue elu anda ja kasutasin neid. Tema muidugi ei teadnud seda, seepärast ütlesin talle kohe, et aga äkki need ongi tema omad Palusin tal telefonil bluetooth sisse lülitada, klapid ühendusid sinna kohe ära ja nii oligi omanik õnnelik ja minulgi hea meel, et sellise huvitava juhuse läbi klapid „koju” tagasi jõudsid (Y)
Miial on täna robootika tund ja pärast jääb ta majja mind ootama. Ära minemise ajaks on aga Miia kadunud, tema telefon on minu toas laadimas, teen maja peal ringi, ei leia Võtsingi lõpuks asjad ja ootasin fuajees kuni ta välja ilmus...
Õhtusse mahuvad veel jooks ja Slovakkia – Eesti jalgpallikohtumine. Viimasest vaatan küll vaid pool, lõpuks Eesti ikka saab väravaga pähe.
Kolmapäev. Kadil on täna kool üheksast, tal on aega, aga Miial on tavapärane minek ja peaks kohe üles tulema, aga ta on täitsa väsinud ja ei saa maast lahti Mitu korda käisin äratamas
Hommikuks on maa valge, nii nagu ka lubati. Õhtuks võib seda kohati kuni 8 cm olla, hommikuks oli ~2 cm. Igatahes liigume täna kooli jala mitte ratastel 
Läheme läbi Tiigi pargi. Juba eemalt vaatame kuidas üks part kõnnib ees ja terve mass siis tema järel tiigist Vanemuise parkla poole. Ja kõik liikusid! Jäime suisa seisma ja vaatasime veidi aega, aga et neid palju oli, siis liikusime edasi, pardid tegid meile ruumi ja meie taga võtsid uuesti kokku ning jätkasid liikumist teistele järele. Ei tea mis siis nüüd, kas liiguvadki parklasse kust oleks mugavam lendu tõusta ja lõunamaale lennata? Vaatame õhtul kui koju liigume, et kas nad on läinud või mitte.
Koolis on roosade riiete päev. Kahjuks minul midagi roosat ei ole, aga see-eest on Miia vastavalt riides.
Päeva peale saab Puiesteel käidud. Panime seal kaamerad üles, aga ühte veel käima ei saanud kuna POE julla jäi maha ja niikuinii pean tulema kuumaliimiga ka kaableid kinnitama. 
Õhtul kui koju liigun, on pardid Tiigi pargis alles. Kõik on kenasti tiigis või selle veerel. Mis marss see neil siis hommikul oli, ei tea
Õpime Miiaga, emme saabub ja võtab asja üle. Minul on nüüd trenni minek.
Jalkal oleme seitsmekesi. Teeme nii, et üks vahetub, et saaks kolm kolme vastu mängida. Väravas seistes saan mitu tõrjet järjest teha, korralikke pommlööke tõrjuda, aga alati nii õnnetult, et läheb suure varba pihta. See mul viimasest mängustki veel hell, nüüd on siis taas korralikult valus. Saan ühe korra ka vastu jalga korraliku matsu, aga see õnneks vaibub maha ja hiljem enam tunda ei anna...
Neljapäev. Eile läksin kell 23 magama ja hommikul ei saa silmi lahti. Ma terve hommiku vaid suren oma kohvikruusi kallal.
Ega ka koolis lihtsam pole Soe ruum kipub uinutama. Küll ma saan hommikul suisa neli korda järjest kolmandale muresid lahendama joosta, aga silmi see suurt avada ei taha....
Elekter kõigub täna, nii et lambid laes vilguvad. Mõningase vahega nii umbes neli korda. Ei tea mis kuskil tehakse, majas see viga igatahes ei ole. Meil on aga kohe algamas eksam arvutites, oleks väga jama küll kui elekter ära läheb või mingeid katkestusi tekib.
Täna on siis Best in english eksam. Aulasse saab 50 sülerit ja arvutiklassid on ka kasutuses. Õnneks viperusi ei teki ja kõik laabub. Nüüd veel üks eksam laupäeval vaja ära korraldada.
Miia tuleb klassiõega uurima, et kas klassiõde homme meile võib tulla. Siis selgub, et sel klassiõel on täna kell viis mingi laulutund ja siis tehakse aega koolis parajaks. Aga pakun neile välja, et mingu siis juba täna ka meile, saavad lauamänge mängida ja see mõte mõlemale sobib.
Kui eile sadas veel lund, siis hommikuks on suurem osa sellest päikeselisematel aladel sulanud, aga see mis alles jäi, külmub päeval ära ja väljas on pidevalt kerge miinus. Ehk tagasitee rattal on üsna jäise maapinnaga.
Täna on pitsaõhtu, aga pitsa tellimisel on ooteaeg terve tund. Emme töölt tulles tahab pitsa kaasa võtta, aga peab nüüd aega parajaks tegema kui ei taha vahepeal koju tulla
Kadi räägib, et ka neil koolis täna elekter vilkus. Lisaks oli audis olnud foor kooli juures ja mingid elektrikud askeldasid meil üle tee alajaamaski. Ju siis uuriti ja puuriti asja
Reede. Miial on täna retro-riietuse ja koolikotivaba päev. Koolikoti asemel võetakse reisikohver ja nii me siis liigume jala kooli, minul ratas käe kõrval.
Täna on plaan Puiesteele minna. Vaatan õpetajate tunniplaane, et äkki saaks kellegagi sinna ja tagasi, silma jääb Tairo Nii saangi kohe hommikul temaga kohale.
Puiesteel saavad töösse kaamerad ja paigaldus saab ka korda tehtud. Tarkvara on nüüd adminnil ka olemas ja see projekt saab joone alla. Stuudiumi murega käib üks lapsevanem ja lõpuks ongi kell nii palju, et Tairol saavad seal majas tunnid läbi ning saan temaga peamajja tagasi (Y) 
Kadile kingiti kunagi JBL Tune 560BT kõrvaklapid. Hiiglama head klapid, pehmed kõrva peal, hea heli, mugavad... Nüüd on vist oma viis aastat enamasti minu kasutuses olnud ja need kunstnahksed klapiservad on narmendama hakanud ja lasevad välishelisid läbi. Olen otsustanud uued soetada. Löön siis veebi lahti ja esialgu Euronicsi lehel hakkan siis kaevuma. Ja vaat et tuleb või nutt peale, ainuüksi JBL klappe on seal terve mitusada! Olgu, tahan vaid kõrvapealseid, seega jääb valik veidi tühjemaks, aga siiski, absoluutselt võimatu valida, lolliks võib minna. Nüüd siis ongi vaja hoopis poe tee jalge alla võtta, klapid välja valida ja siis juba vaadata kust tellida...
Muuseas, panin kõrvaklappide teemadel ka kolm AI keskkonda kõrvuti. Küsimus kõlas: „Kasutasin varem kõrvaklappe JBL Tune 560BT. Kas JBL samas seerias on ka uuem versioon kõrvaklappe?” Gemini ajas lihtsalt mula ja mitte midagi konkreetset välja ei toonud. Perplexity seevastu pakkus JBL Live Flex ja JBL Live Free 2 seeriaid. ChatGPT (vana versioon) pakkus, et JBL Tune 520BT on uuem ja parem versioon, aga kui ma sooviks ka mürasummutust, siis võiksin vaadata JBL Live 770NC poole. Nii et üsna seinast seina, aga kaks viimast vähemalt vastasid midagi.
Ja siis meenub, et pidin ju plekid Plekisellist ära tooma! Kohe ratta selga ja kohale. Ja siis avastan, et igasugu pangakaartid jms jäi maha, vaid telefon on, aga nendel just see inimene kelle telefoniga on makseterminal seotud, on juba läinud. Pakutakse idee, et võtaksin raha Rimist välja. Tuiskan Rimi juurde automaadi ette ja siis meenub kurb tõsiasi, et kaarte ju ei ole, kõik on koolis! Väntan selli juurde tagasi, kurdan oma mure ära ja siis teeme nii, et kaup antakse kätte ja arve saadetakse siis järele – olen ju juba mitu korda neilt tellinud ja tulevikus tellin veel...
2,5 meetrised plekijupid kaenla all üritan rattaga sõita. Tülikas. Aga et Inna elab siin lähedal, siis vean sinna kuidagi ära ja viin plekid Inna poole hoiule. Reijo astub just maja ees vastu, on lahkumas, aga tõstame plekid tuppa ja siis lahkume koos (Y)
Ja mina tuiskan tagasi kooli. Neljast saab aula vabaks ja ma teeks omapoolse eeltöö nii palju ära kui saan homse eksami jaoks ja siis liigun koju.
Miial on sünnipäevale minek batuudikeskusesse. Saadan ta sinna ära, käin meiekast läbi ja liigun koju. Teel helistab Kaja, et hakkab töölt tulema, aga et äkki käime Lõunakeskuses. Nii siis saabki, et käime vahepeal Lõunakeskuses ära enne kui kodus õhtusööki süüa saab
Lõunakeskuses käin Euronicsis. Jaa, siin on väljas ka kõrvaklappe terve rodu. Aga need mis välja valisin (JBL Tune 670NC), paistavad olema sellises mõõdus mis ma tahan, siin maksavad 105 €, aga hiljem tellin need netist 60€ eest.
Mul on nii hea meel lugeda, et kui majandus meie vabariigis kärvab siis keegi ikka väga hästi elab, ja veel meeldivam, et täiesti teiste kulul ilm igasugu kasulikku hüve tootmata. Loen Äripäeva artiklit mille juhtkirjast väljalõige oma sõnadega: „Edukate ettevõtete edetabeli kuus esikohta on pankade käes ja nende maksueelne kuue kuu kasum on kolmandik terve tuhandepealise tabeli kasumist.” No mis saab veel rohkem rõõmu tekitada kui teiste õitsev õnn!
Laupäev. Ei ole mul täna puhkepäev, Kajal ka mitte. Kaja kaob juba kuueks, mina kaon kaheksast.
Täna on Cambridge inglise keele eksami päev ja olen aulas arvutitega korraldava eksami meeskonnas. Panen sülerid kõik laudadele, testin heli kõrvaklappidega ning siis hakkab kuklas ketrama, et äkki ikka võiks toiteplokid ka süleritele panna. Samas ei tahaks üldse sülearvutite kapist hakata laadijaid lahti harutama... Aga korjan kokku kõik mis vabad ja paar tükki siit-sealt ka ning lõpuks on mul kõik sülerid vooluvõrgus! Nüüd ma olen alles rahul omadega
Ja siis aitan eksamineerijal muudki asjad korda saada ja siis laseme õpilased sisse. Siinkohal minu tegevus aulas lõpeb, reeglite järgi võib eksaminandidega ühes ruumis olla vaid inimene väljastpoolt kooli.
Teen endale pesa keemiaklassi, kohe ukse ette, sest nüüd olen ma õpilaste loodustungidele saatja. Poolitan ära koridori, et eksaminandid saaksid liikuda vaid tualettide poole. Käin üle kõik nurgatagused nii koridoris kui tualetis, et poleks mingeid peidetud seadmeid-materjale. Ei leidnud midagi.
Esimene lõik on poolteist tundi, peaaegu kõik võtavad selle aja täis ja vahepeal pissitada kedagi vaja ei ole. Mina istun arvuti taga ja kirjutan oma kokkuvõtteid, igav on, jahedaks kipub minema...
Vahepeal on paus. Õpilased hindavad, et väga kerge eksam on. Ja siis algab teine pooleteisetunnine voor.
Vaevalt pool teisest voorust saab läbi kui hakkab õpilasi tilkuma. Ei, mitte pissile, vaid lihtsalt saadi asjaga ühele poole. Jälle laiutatakse käsi, et liiga lihtne
Ja siis on kolmas voor, see on palju lühem kui eelmised. Selgub, et kolmel õpilasel oli mingeid heli probleeme, aga vaid üks oli vigase kõrvaklapi otsiku pärast, teistel jäi asi kuskile mujale, aga see jääb juba eksamineerijate pärusmaaks – õpilased pidid kirjutama raporti kellel oli mingeid kalasid.
Nüüd saab asjad kokku visata. Võiks ju arvata, et mis see kahekümne masina kokkupanek ära ei ole, aga aega läheb sisuliselt poolteist tundi enne kui koju saan liikuda. Osad asjad viisin oma tuppa, et need esmaspäeval laiali tassida.
Kodus on pimedus, kedagi ei ole. Helistan Kadile, nad olla linnas Miiaga käinud ja siis sõitsid emme juurde Perfecto kohvikusse kus täna on kookide ja veinide degustatsioonid. Kuni niikuinii on vaja K-Rautas käia, siis võtan ratta ja väntan sinna.
K-Rautast ostan akna ja vundamendi plekkide jaoks nö parandusvärvi lõikeservade jaoks. On üht-teist veel vaja, aga neid täna ei saa.
Kui hommikul kooli juures tahtsin ratast lukustada, siis lukk ei toiminud ja panin ratta koolimajja sisse. Ju siis ära külmunud, arvasin. K-Rauta juures panin ratta kenasti lukku aga lukust enam lahti ei saa Puhusin lukusüdamikku ja koputasin, logistasin ja üritasin soojendada. Lõpuks lahti ma ta sain, aga enam ei lukustunud. Ei tea kas mu peaaegu 25 aastat vana lukk hakkab saba andma? (õhtul kodus tundus, et ju siis ikka jääs oli, sest tööle ta hakkas).
Kodus panen ratta kuuri ja jalutan meiekasse. Aknad on kodul pimedad, ju siis pole teised veel saabunud. Luban endale täna ühe õlle ja taas on müügis A.LeCoq Jõuluporter – üks mu lemmikuid
Kodu jõudes selgub, et tüdrukud on ammu kodus, lihtsalt tulesid ei vajatud ja seepärast elamine väljast pime tunduski :P Majandasime veidi ringi ja siis käisime Miiaga saunas.
Pühapäev. Täna lubatakse valget kuni paari külmakraadist ilma. Minul on plaan maale minna. Kaja käib hommikul tööl ja Miia liigub kella kümneks Eliise sünnipäevale Aparaadi hoovil.
Raudteejaama on mõnus jalutada. Päike leegib ning soojendab, on kerge külmakraad ja väike tuuleke. Rong saabub õigel ajal, sõitjaid on vähe.
Rongis vahin niisama välja ja uuendan ära laste kunagise lasteaia Piilupesa veebilehe. Võtsin selle kunagi täiesti omal ettepanekul teha ja olen hallanud siiani, vaatamata sellele, et lasteaiaga enam midagi otseselt ei seo, lihtsalt vabatahtlik toimetamine – kumbki pool ei ole vastu olnud ja seda 11 aastat juba
Maal on ka ilus. Külma näitab kraadiklaas siin -4, aga see on nii vana seade, et ega kindel olla ei saa, aga tundub tõene. Päike sulatab katuselt lund, kõik maa on valge, lund on mingi 4 cm. Panen kamina kütte ja hakkan kasvuhoonet seestpoolt toestama. Äkki toed aiatavad kui lume raskus talvel liiga kipub tegema. 
Ja siis saab majas keldriga tegeletud ning pööningul sinna saabuva materjali osas ruumi tehtud. Mul on aga kahe rongi vahel kõigest kaks tundi aega ja aeg liigub kiiresti. Nii et ei suuda sissegi elada kui juba on aeg tagasiteeks 
Rongis on nüüd oluliselt rohkem rahvast ja Pukastki tuleb neid üle kümne peale. Täna ju pühapäev – rahvas liigub linna tagasi. Õhtusel rongil on kindlasti veel rohkem rahvast...
Rongilt lippan koju. Saame teel Miiaga kokku kes parasjagu sünnipäevalt tuleb.
Kodus aga enam suurt midagi ette ei võta. Uni murrab korra maha, teised samal ajal käivad poes. Siis aga juba korraldame koduste toimetustega kuni õhtuni välja.