Esmaspäev. Nagu eile, nii ka täna on vähese pilvisusega ilm. Juba hommik on kenasti valge ja valgust jätkub ka päeva peale. Kõik on piisavalt terved, et alustada uut kooli- ja töönädalat.
Homme on UPT tööde kaitsmine ja ma olen ühes hindamisgrupis. Seega on vaja homseks läbi töötada kolm tööd, need hinnata ja anda neile kommentaarid. Ajalises plaanis pikk protsess. Plaanisin küll nädalavahetusel kodus selle töö ära teha, aga remont tuli vahele ja nii siis tuleb sellega ikka töö ajal tegeleda 
Kõik kolm UPT tööd on seotud kunstiga: kaks neist on arvutigraafika tööd ja kolmas on kontseptuaalne installatsioon. Põnevad kõik, üks sai isegi maksimumpunktid (va kaitsmine mis toimub homme).
Õhtul kodus ootame emmet – ta on autoga tööl. Ja siis on väike poemaraton remonditarvete ja toidu osas: K-Rauta, Decora (kinni), Lõunakeskuse Rimi.
Pukas on uus prügivedaja alates 01.02.2024 ja täna saame juba teate, et ülehomme on konteineri tühjendus. Kirjutasin neile, et mina tühjendust ei vaja ja ei maksa kuna eelmine just viis prügi ja konteineri minema. Mis kurat see toimub, kohe hambad pirukasse? Ei ole nõus, see on igasugu loogika vastane!
Teisipäev. Üle mõne aja on sadanud pisike lumeke, aga naabrimees jõuab ette ja lükkab selle kõnniteelt ära. Üldiselt ma usun, et see oleks päeval ka ise ära sulanud... :P
Täna hakkas jamama taas 101. klassi muusikakeskus. Ja sel korral ta ei hakkagi uuesti tööle. Raadio mängib, aga line-in ei võta midagi vastu, proovisin erinevaid seadmeid. Tuleb mõni päev lahti keerata, äkki saab selgema pildi...
Täna selgus, et üks UPT töö vajaks veel hindamist, maali joonistamise teemaline. Põnev töö taas, kohe nauditav lugeda loomeprotsessi.
Kolmapäev. Täna saab muusikekeskus lahti harutatud. Silmaga vaadates on kõik OK, ei ole midagi sisse valatud, ei ole kondensaatorid paksuks läinud, aga miks line-in ei toimi, sellest ikka aru ei saa, ei näi ka pistiku mure olevat. Nojah, panen ta kokku tagasi, pole midagi tarka teha, asendame selle Bluetooth kõlariga – siis saavad muusikud seda ka mujal kasutada nagu neil soov oli.
Jaanus kutsus päeval, et läheks kinno filmi Vara Küps vaatama. Tahaks seda näha küll, aga töökohustused nõudsid oma aja ja ma filmile ei jõudnud.
Liigume Miiaga koju. Sööme, teen ahju. Kui emme saabub, on mul aeg kooli trenni minna. Liigun sinna sörgiga.
Selgub aga, et kedagi pole. Loobin korvi, ajan jalgpalli taga jms. Pool tundi isekeskis majandan, aga hing on sellest natukesest nööriga kaelas 
Võhma üldse ei ole. Lõpuks käin pesemas ja istun mõnda aega klaveri taga enne kui taas koju sörgin.
Meie peaminister Kaja Kallas on ilmutanud üllitise oma erakonna siselisti kus kritiseerib Andrus Ansipit. Vaatasin ja lugesin seda ning tekkisid omad mõtted. Usutavasti kõik need punktid mis ta seal kirjutab, on tõsi, eriti selle koha pealt, et enamus eestlasi ei oma aimu ka millega see härra seal üleval ja kaugel tegeleb ja kas tal on meie riigi suhtes ka mingeidki positiivseid ja edasiviivaid teeneid. Aga mõtleme nüüd veidi teise nurga pealt. Valimised on ukse ees ja preili tegi suhteliselt jõulise ja julge käigu malelaual. Ajendeid näen mina mitu. Üheks ajendiks on see, et preilil tekkis hirm, et kui Euroopasse ei saa, siis Eestis tal niikuinii enam head poliitilist tulevikku ei ole (minu hinnangul küll). Teiseks norimine teise suure poliitiku kallal võib tõsta tema aktsiate väärtust ja munade suurust (võib, aga ei pruugi, kaotada pole ju midagi). Kolmas ajend on enda pildile tõstmine, vahet ei ole mis valguses, aga see väike lahing hoiab teda rahva mõtteis mis on suurim reklaam (kuigi hoiab samas pildis ka oma konkurenti). Ühesõnaga – põnev Hoiame pilku peal mis härrast ja preilist lõpuks saab, on mingil imelikul kombel huvitav
Neljapäev. Täna hommikul süüa ei tohi, juua ei tohi. Vedelen peale äratust niisama voodis. Siis aga pesen nõud ja kolin kooli.
Täna on mul ultraheli aeg uurimaks kas on songa või mitte. Meenus, et Ainil oli ka mingi ultraheli aeg mõni päev tagasi, mõtlesin uurima minna, et kas tal mõni avastus tehti. Selgus aga, et poiss on haigeks jäänud.
Ennelõunal jalutan alla linna arstile. Lendan kenasti ultrahelikabineti ukse taha, on veel mingi seitse minutit aega, aga uks tehakse lahti ja kutsutakse sisse Ülakeha palutakse paljaks teha ja siis voodile pikali visata. Kui ma valmis olen pandud, teavitatakse arsti.
Uks lendab lahti, arst astub sisse, tervitab, küsib mis muret ja hakkab aparaadiga mööda kõhtu ringi jooksma. Mul on ka sapipõie uuring, kuna aastate eest leiti seal mingi tombuke. See tombuke, ehk polüüp, on alles ja 4 mm suurune. Siis aga songauuring. Kaua müttab ja pole kindel. Kui aga koha pealt ära sõidab, on äkki valu tunda. Uurib siis veel, ajan kõhtu punni nagu kästakse ja lõpuks siis ikkagi poole silmaga veendub, et mingi sentimeetrine jama vist olevat. Arst luges kogu aeg ette mida nägi ja õde pani asjad kirja. Siis aga lõpetas tegevuse, tõusis püsti ja lahkus uksest kust saabus. Nii kummaline tundus, ei mingit kokkuvõtet. Tuli, tegi, kadus. Õde siis veidi valgustas, et nüüd perearstile tagasi ja siis otsustatakse mis edasi, et arvatavasti ikka mõni piste tehakse songa kokkulappimiseks. Võeh, kuidas mulle sellised asjad ei meeldi 
Igatahes helistasin kohe perearstile, lubati, et arst võtab minuga ühendust kui asjad üle vaatab. 
Ka ema on täna Tartus arstil – silmaarstil. Ta on oma kae probleemidega ja tema saab kohe homseks kae lõikuse aja. Ta on küll ehmunud, aga ei taha ka kaugemale asja lükata. seega olen homme teda Tõrva viimas.
Pea ja silmad valutavad täna. Olemine on nigel sellest. Aga ei taha tabletti ka võtta... Samal ajal üks õpetaja meil koolis säras ja sätendas – ta teeb testi, et kas õpilased ka siis säravamad ja aktiivsemad on kui tema klassi ees särab Huvitav oleks tema kokkuvõtet ka sellest kuulda
Reede. Täna paistab tulema palju erinevaid liikumisi ja seega tuleb minna kooli autoga. Kraad on väljas -12, hetkel on taas veidi käredam pakane tagasi
Täna on Miina Härma 160. sünniaastapäev. Selle raames panen hommikul kooliraadiosse käima plaadi mis on kokku pandud Miina Härma kirjutatud lugudest millede vahel jutuklipid. 
Ennelõunal koguneme autodesse ja liigume Raadi surnuaiale. See siis igaaastane Miina Härma haual käik kooli delegatsiooniga. Kuniks meie Tairoga kõik küünlad põlema paneme, jutustab Ene erinevaid fakte Härma elust, siis viivad õpilased küünlad kenasti hauaplatsile, teeme ühispildi ja liigume kooli tagasi.
Kaks sülerit ei taha korralikult toimida, saab siis nendega täna tegeldud. Õnneks muid segajaid ei olnud.
Nelja ajal helistab ema, et temal on silmaoperatsioon tehtud ja ma võin talle järele minna. Väga õigel ajal helistas, mul said just omad asjad joone peale Võtan ta haigla juurest peale, käime Ordist läbi, teeme peatuse Rõngus, vaatame asjad üle Pukas ja liigume Tõrva. Vaatan emal teleri üle ja alustan tagasiteed Tartusse.
Tartus käin koolist läbi. Homme on tulemas kooliväline üritus ja ma pean neile mõned asjad ära näitama. Aga kokkulepitud ajaks kedagi veel polnud, käime siis vahepeal perega pitsasid söömas ja siis hüppame uuesti koolist läbi.
Laupäev. Tulevad veidi käredama külmaga päevad. Täna hommikul on väljas -18 kraadi Emme on lõunani tööl. Hommikul on vaja taas koolist läbi käia, ürituse korraldajatel on printimisega probleeme...
Pakun välja mõtte minna Wernerisse maiustama Tahan ise croissant-vastlakuklit Ja nii siis käimegi seal. Pärast käime ka kaubanduskeskustes kesklinnas, kuigi mina enamasti istusin ja vahtisin ringi – polnud midagi soovida ja teiste sabas käia ka ei viitsinud
Miia saab Helena juurde mõneks tunniks, meie aga toimetame kodus. Kui Miia tagasi, saame sauna, käime Miiaga kahekesi, teised ei tule. 
Õhtusse viib meid Soome Eurolaul mida TV3 üle kannab. Seda siis sellepärast, et Nublu on seal ühe tüübiga koos esinemas Päris lõpuni aga saatega ei jõua, uni murdis maha – vaatasime Nublu ära ja oli täitsa OK lugu Eks homme vaatame lõpuni.
Pühapäev. Ossaaa, kell näitab, et body battery on 100 ja uneaja skoor 91 – ehk et olen väga hästi puhanud Üldiselt ju väga kurta ei saa, kuigi vastu hommikut kuklas valutas nii et tuli end üles ajada ja tablett alla neelata... Ja unenäod olid ka sellised negatiivse alatooniga aga mitte õudukad...
Lapsed tahavad Reiniku juurde uisutama minna. Loomulikult on see hea mõte! Saadan nad sinna ära, et aidata Miiale uisud jalga ja ise tulen tagasi, et Kajaga kodutöödega tegeleda.
Hiljem käime Kajaga poes, siis on suurem lõunasöök ja saab puhata kuni Kaido läbi käib ja näpunäiteid akende osas jagab. Üldse ei viitsi midagi teha, aga ajan end siiski tegudele ja teeme eeltööd akende kallal Kajaga koos ära. Tööde vahele laste õppimised ja muu trill-trall. Lapsed käivad veel korra uisutamas ja mina korra poes – piim ununes enne osta