Esmaspäev. Öö oli hea, paistab et ka lastele, sest nad ei taha üldse üles tulla 
Eile maal kivide tõstmisest valusaks tehtud kõht on ka täna veel valus, aga laseb elada. Ilm on täna suurepärane, kuiv ja on ka päikest. Kooli liigume Miiaga eraldi, tema kihutab rattal ees minema, mina jala järele.
Enne kooli käin lillepoes – laupäeval oli naistepäev ja viiks siis kantselei omadele ka lilli. Kuigi jah, õigel päeval ei saanud keegi. Aga õhtul võtan ka kodustele lilled
Päev on täis erinevaid toimetusi, ei midagi suurt, ei midagi ületatavat. Pisiasjad, aga palju.
Toimetasin ühe läpaka heliprobleemidega. Lõpuks kui asjad ühelpool, logisin adminnist välja ja mind tervitas sinisel ekraanil number 4:04. Esimese ehmatusena käis läbi, et mis jama see nüüd on?! Aga siis turgatas, et kell on 4:04 mitte ma ei saanud veateadet 404, mis on küll NOT FOUND, aga no siiski läks kelluke helisema 
Kajal on täna taas jalutamisplaan, aga kuna üks jalutaja on täna hõivatud ja teine elab meie lähistel, siis tehakse seda siinsamas raudtee ääres ja mina liitun Nii me teeme kolmekesi viiekilomeetrise ringi.
Teisipäev. Täna on vaja teises majas käia. Saadan Miia rattaga teele ja ise jalutan bussile. Alguses oli idee jala minna, aga kell on paljuks läinud ja täna on seljakott kaks korda raskem
Opaa, milline kompu bussijuht täna oli Nagu diskolt oleks tulnud: püksid sätendavate glitritega, sonks üles löödud ja meik näos Bussil oli mingi häda, kesklinnas ei tahtnud üks uks kinni minna, siis pidi ta enda kuudist välja ajama ja käed külge panema, muidu poleks märganudki
Puiesteel lahendan arvutite mured ära. Täna on meil seal ka õpilaste-õpetajate pildistamiste päev ning saan siin kohe minagi oma pildi ära tehtud. Siis lasen uuendused ka nuti-teleritesse peale ja edasi on juba peamajja minek. Kuna hetkel keegi sinna autoga ei liigu, siis viskan selle otsa jala, on selline mõnus värskeõhu kümblus.
Peamajas nikerdan mitmel rindel. Üks õpilane toob süleri millel on mingi ketta mure. Aru ma ei saa mis seal jukerdab, aga mingi veidrus asjal kallal on (ketta BOOT sektoriga on mingi mure, aga kui BIOS’is määrata, et esimene käima jooksmise seade on USB seade ja teine kõvaketas, siis läheb käima kenasti, ehk et lõhnab uue installi järele, aga seda väga ei tahetud – mänge liiga palju vaja siis uuesti paigaldada).
Kadil oli koolis esseevõistlus. Alguses oli see klassisisene ja ta sai seal nö esikoha ning saadeti kooliülesele konkursile. Täna oligi see konkurss, aga nii hästi enam ei läinud, et oleks kolme parimagi sekka sattunud. Need kolm parimat olid ka vanemad kui Kadi, aga siiski oli lapsel ootus suur Teemaks oli Kadil emme liiklusavariisse sattumine.
Kodus koristan ja toimetan. Kaja teeb süüa ja läheb siis oma seltsilistega jalutusringile. Meie õpime Miiaga ära, käime poes ja siis teen ka ise ühe jalutusringi mõne jooksu lõiguga. 
Kolmapäev. Hommikul kooli õuele jõudes puhutakse suure ja lärmaka puhuriga maja ees killustikusõelmeid kokku. Tolmab ka koledasti. Olen kindel, et naabrid saadavad lõunaks kooli noodi, aga hea on asja juures see, et meie saadame selle haldur-firmale edasi ja ei pea vastutama (Aga vist ei saadetud meile midagi)
Majandasin igasugu postkastidega. Microsoftis aga kui oled ühe kasutaja valinud, siis saad teise ka valida, aga kui nimekiri on pikk, siis ei pane tähele, et keegi on veel valitud ja kui siis kustutad, lasedki kõik valitud prügikasti Mul täna just see juhtus, õnneks märkasin õigel ajal ja taastasin :P
Mälu on ikka lühike. Kuigi ma viimasel ajal vähe olen klaveri taha saanud, siis oli üldse meelest läinud lugu Rush E. Aga kuna lugu on juba veidi sõrmedesse kulunud, siis tuletasin ikka kõik noodikirja lõpuks meelde, aga võttis aega. Aga mis muidugi huvitav, et sõrmeliigutused tulevad klaviatuuri kombates vaikselt meelde, ehk et on tekkinud juba nö lihasmälu
Õhtul ma jalutama ei jõua, üks asi ajab teist taga, kaks sülerit tahan homseks valmis seada ja Miiaga ka samal ajal õpime. Kaja käib jalutamas ja läheb pärast veel lastega kaubandusse – Kadile olevat kooli varvassokke vaja...
Neljapäev. Katastroofipäev. Igasugu koledusi on täna ja vaja oleks olla mitmes kohas, üks asi sõltub teisest, teine kolmandast jne, nii et kindlat plaani pole kuidagi võimalik paika saada. On lisaks kaks kellaajalist päevakorrapunkti, need on paigas, aga kõik muu nende vahel on üks koletu määramatus.
Päevale lisab mustemat tooni see, et kehalise tunnis üks poiss käeluu murdis ja Miia seda kõike pealt nägi. Ta tuleb suure nutuga minu juurde, saadan ta tugispetsialistide ruumi ära – ise ei oska sellega toime tulla. Näeme Miiaga veel mitu korda koolipäeva jooksul, aga ta pole asjast ikka üle saanud.
Enamus kokkuleppeid ei pea ja see teeb kogu päeva täiesti ebameeldivaks ja rahutuks. Oleks üks asi nii, siis oleks teinud teise asja naa, aga vaat Oleks olla paha poiss...
113 klassi projektori pilt jooksutab värve ja masinat pole võimalik kasutada. Tõstan kaablit erinevate portide vahet, ikka sama. Leiutan siis kahest HDMI kaablist ühe ja panen ajutiselt paika – toimib. Selge, jääbki ajutine kuniks uue kaabli saab, ju siis on ikka kuskilt kaablit vigastatud, igatahes on see parem variant kui see, et projektor ise katki oleks...
Päeva teises pooles, kui igasugu jamasid juba kuhjumas oli, sain emalt teate, et Tõrva minema ei pea, kuna ehitusmehed vaatasid asjad üle ja nad võtavad ise kõik kraanid ja muu lahti ning ühendavad ka tagasi. Täpsustan: emal on kortermaja soojustamine ja renoveerimine. See uudis emalt oli nii hea, et tuju kohe tõusis oluliselt paremale tasemele! Siit ei olnud enam muud kui et nüüd saab selle segase päeva edasine osa vaid paremaks minna.
Täna on mul tunni asendus, selline tõsisem seekord. Annan tundi 1. b klassile ja me kasutame tahvleid. Algatuseks väike loeng, siis Chrome käima, Stuudiumisse sisse ja siis õpetasin neile kuidas Stuudiumis sõnumeid saata – seda polnud nad siiani veel teinud, nagu nad väitsid. Ja lõpuks jäi veel aega üle tutvustada neile klaverimängu äppi. Oli igati meeleolukas tund.
Ja siis tõttan nr 10 bussi peale, aga mitte siia kõrvale raudteejaama, vaid kõnnin Pauluse juurde. Ei viitsi seda ringi raudteejaamast Pauluseni kaasa sõita mis 12 minutit võtab
Käin siis leivakas veidi abis. Kui seal asjatoimetused tehtud, vaatan, et nr 4 buss tuleb nelja minuti pärast. Tuiskan. Näen aga peaukse ees, et buss on tulemas, panen jooksu ja jõuan kenasti peatusesse, aga bussiks on hoopis nr 10, aga et see ka sobib, siis loomulikult ronin peale ja sõidan koju.
Teised on just linna minemas ja kutsuvad mind järjekindlalt kaasa. Aga ma olen väsinud, näljane ja linnast midagi ei vaja, seega jään endale kindlaks ning ei liitu.
Kõht täis, hea olla, meenub, et pidin ju ratta ka kooli juurest ära tooma. Meil siin üks öö varastati sinna jäetud tõukeratas ära, seega teen väikese sörkjooksu ja toon oma aparaadi koju
Reede. Vastu hommikut oli väga palju üles ärkamisi. See pearingluse teema on justkui süvenemas, ehk et nüüd on aeg siiksi arstile end kirja panna. Täna, kui pea ringlema hakkas, siis lõi üle kere palavaks ja süda läks ka pahaks. See ’süda paha’ olemine saatis mind terve hommiku takkajärgi...
Lumi sadas maha. Õheldane, ja kui kooli läksime, siis juba sulas ka. Eile ka mingi ilmatark ütles, et külmlainekesi tuleb veel küll ja küll...
Esimene tund on mul asendus – hispaania keele kriteeriumi töö kaheksandale klassile. Tore klass, vaiksed ja usinad, ei mingit ringi vahtimist või jutustamist (Y)
Panen ennelõunal ChatGPT äpi tahvlitesse – kuna mul on taas esimese b klassi asendustund, siis õpetaks neile täna selle kasutamist. Aga antakse veel üks ülesanne, et tutvustaksin uuel nädalal toimuvat Püha Patricku päeva ja näitaksin kuidas selle kuulutuselt QR-koodi pildistada ning siis sellel märgitud Padelti veebilehele minna ja seal endast pilt üles panna. Ausalt pole ma Padletit kunagi kasutanud ja nüüd pean seda „õppima” koos õpilastega
Aga tund nendega on äge! Padelt pakkus neile igati rõõmu ja ChatGPT oli ikka päeva nael Alguses ma lasin neil kirjutada ise küsimuse, siis lasin neil lasta tal tuvastada pilti, siis lasksin lastel tal ise pilti genereerida ja lõpuks siis lasin neil temaga vestelda Iga samm oli omamoodi vau-efekt Kui tund läbi sai, ei tahetud tahvleid äragi enam anda
Päeva esimene pool oli üsna rusutud olemisega, käin kooliõe juures ja mõõdame vererõhu 155/99 peale, aga pealelõunast edasi läheb olemine veelgi nigelamaks. Kaido tahaks täna ringi jalutada, aga ma ütlen seekord kindla ei, sest alkohol, ma kardan, teeks asja veelgi hullemaks. Ma tõesti ei saa aru mis mind murrab, pea ka valutab ja silmad on halleluuja...
Kodule saan lähemale Liisiga, aga ma ei lähe koju, käin masinaid seadistamas kliendi juures ja siis kolin koju põdema... 
Laupäev. Öö oli parem, aga olemine on ikkagi imelik. Et meil on vaja maal veidi asjatoimetusi teha, siis sõidame Kajaga maale, lapsed jäävad koju.
Maal on lumi maas, päike paistab. Majas on kurjavaimu külm. Sikutame eest ära kamina ja siis ootame kuniks saabub küttesüsteemi paigaldaja. Tegelen veidi suvetoa lammutamisega. Kui ehitusmees saabub, teeb ta mõned mõõtmised ja arutame erinevaid teemasid küttega seoses. Siis tema lahkub, paneme meiegi asjad kokku ja võtame suuna Tõrva peale.
Kaja ema, kellele me mullapakid pidime viima, on otsapidi Valgas. Viime siis pakid minu ema juurde kellel on klassiõde Tiiu külas. Sööme kooki, jutustame veidi ja siis liigume Kajaga juba linna tagasi.
Miial on terve päeva sõbranna külas olnud. Kui me koju jõuame, siis külaline just lahkub. Edasine õhtu on puhkuselainel, tervis on veidi imelik, uni on peal. Mõõdan vererõhku: 147/96. Neetud?! Kuhu ta mul tõusta kavatseb?
Kadi läheb sõbranna poole öömajale ja meie Miiaga teeme ühe poeringi. Kuna aga vererõhk on üle igasuguse normi, siis saunaõhtu jätan täna ära...
Pühapäev. Öö oli peavaludega ja olemine on ikka nigel. Hommikul on veidi parem kui üles minna, aga päeva teine pool enam nii hea ei ole. Vererõhk on sisuliselt terve päeva üle 150/105.
Arutlesime Kajaga, et kui küttepliit maal paika saab, siis selle tagant on plaatida või muul viisil seina viimistleda ikka väga paha. Et tõmbame rahakotti koomale ja läheme ikka leiame mingid plaadid mis laseks Kaidol homme seina ära panna, kasvõi ainult pliidi tagant. Võtame Miia kaasa ja käime läbi viis ehituspoodi ja sellest viimasest leiame valged marmorkujundusega plaadid mille hinna ja välimuse suhe on üsnagi kooskõlas ning ostame need ära, sinna juurde ka plaatimissegu.
Nüüd on selline imelik aeg vahepeal kus nii meie kui Kaido plaanid hakkavad plaatimise osas formeeruma. Oleme juba Pukka liikumas, et plaate viia kui Kaido helistab, et tal vaja homme neljast korra linnas olla ja siis peale seda saame juba ka koos minna. Vot! See oli kergendus, et ei pidanud nüüd üsna tühja ringi maale tegema vaid sai koju sööma ja puhkama minna (Y)
Kadil on täna Vanemuise suures majas Reiniku liikumispidu ja teda sisuliselt terve päeva ei ole. Ta läks kontserdimajja otse sõbranna juurest kelle juures ta ööbis. Mingi hetk saame talt teate, et kõht olla tühi. Lähemegi emmega parasjagu jalutuskäigule ja selle raames siis viime ka lapsele süüa. Sealt edasi kulgeb meie jalutuskäik üle Toomemäe ringitades koju tagasi. Päike paistab, aga tuul on suur ja jahe, mul hakkab lõpuks üsna külm.
Ja siis toimetamegi kodus, puhkame. Vahepeal käin Kadil kontserdimaja juures järel, kuigi mu enesetunne ei ole üldse hea. Neil muidu proovis ja testesitusel läks kõik kenasti, aga finaalis, kus teda lennutama pidi, seal üks osa grupist jäi hiljaks ja Kadi kukkus käte vahelt läbi ning lõi põlve ja käe vastu põrandat korralikult ära. Sellest sai ka kogu ürituse tõrvatilk. Kahju kohe, aga no mis parata.