Esmaspäev. Uus nädal algab suure tuule ja vihmaga mis vastu akent koliseb. Jaaa, mul on aknaplekid veidi kõrgemal karniisilauast, sinna peaks vahtu alla laskma, aga liiga jahedad ilmad on juba väljas, kevadel saab tegeleda. Aga jah, midagi rahe taolist sadas ja see ka vastu plekki krõbises.
Kaja on tööl, mina olen kodukontoris. Olin valmis ka koolimajja minema, aga turvatarkvara järgi seal täna kedagi ei käinudki. Nojah, ega mul hetkel midagi suurt tegemist pole ka.
Kadi läheb lõuna paiku uisutama sõbrannaga raeplatsile ja Miia läheb bussiga Helenale külla. Seega jään üksi koju, aga kohe varsti saabub Gerly ja saab pisut juukseid lõigatud. Siis aga langen arvuti taha toimetama.
Päev on taaskord pime ja märg, ei midagi meeldivat. Gerlyga tuli jutuks elektri teema ja rääkisin ka, et aeg maale paneelid panna (ESTLINK 2 rikke ja muude selliste jamade tõttu), kuigi sellise ilmaga ei saa sealt midagi. Selgus aga, et Gerlyl on majal paneelid peal, võttis kohe äpi ette, et mu juttu kontrollida – selguski, et pool kilovatt päeva peale... 
Ka offgrid FB grupis räägiti, et hea kui jõulutuledele mingi voolu saab Nii et see meie kole kliima ei aita (elektri-) elule siin vabariigis kuidagi kaasa
Toimetan arvuti taga. Enne õhtut Miia helistab Helena juurest, endal nutt kurgus. Ma arvasin, et ju siis tülli mingi, aga selgub, et lapsel kurk väga valutab. Mul millegagi järele minna ei ole, aga emme on varsti tulemas ja haarab tüdruku ise kaasa.
Üsna kiiresti selgub, et Miial on peale kurguvalu ka palavik pisut peale 38 kraadi. Süüa laps ei taha ja keerab hoopis oma voodisse ning varsti juba magab. Mõne aja pärast on ta üleval, aga on näha, et kogu see tema olemine teda vaevab. Kaja teeb lapsele ka koroonatesti, see ei näita midagi. Aga on ka võimalus, et ta eile kas spaas või selle järgselt külma võis saada. On mis on, aga ei midagi meeldivat.
Ühest venekeelsest laulust: „...et võõrad kardaksid, peksa omasid veel tugevamalt...”
Teisipäev. Ohhooo! Aasta viimane päev! Tänane päev on üsna valge, näitab päikestki. Ärkame lastega enne kümmet.
Võtan ette oma riiete riiulite reorganiseerimise ja Puka tööriiete eraldamise tavariietest 
Mul on nö töö jaoks jäetud t-särke terve hunnik, peaks neid vähendama hakkama
Vahepeal toob emme meile auto ja ma viin ta töö juurde tagasi. Autot on vaja Miiaga perearstil käimiseks. Kurk on lapsel ikka haige, palavik on veidi üle 37 kraadi ja väidab et neelatamisel on kõrvades valus. Kaja arvas, et käiks ikka enne aastavahetust perearstil ära, ma küll ei pooldanud tema mõtet, aga ei viitsinud vaielda ka
Arsti juures selgus üsna kiiresti, et asi pole midagi suurt ja tõenäoliselt vaibub paari päevaga. Kui aga peaks homme ikka kõrge palavik olema, siis tuleb vereproovile minna...
Sõidame Kvartalist läbi, et võtta Hiinast saabunud pakk ja siis käime Prismast süüa toomas ja sinna taarat viimas.
Kui emme saabub, on uimasuse kõrghetk ja ma keeran magama. Ärgates on pidulaud kenasti sättimisel Teemegi siis kohe ka vanaaastaõhtu söömaaja, kuigi minul on kõht veel õhtusöögist täis. Siis tekib selline vaakumaeg kus midagi nagu teha pole, nüüd keerab Kaja magama ja meie lastega vaatame telet ja mängime magnetimängu.
Kui emme üles tuleb, on meil traditsiooniline tinavalamine. Mina valan endale mao välja (tulemas on muuseas mao aasta). Kadi valas rebase, Miia põrsa ja Kaja tontsedateabmille.
Südaööks liigume Riia viaduktile. Sild oli paksult rahvast täis. Ei ole siit varem suurt midagi näinud, ei näinud ka sel korral Noh, päris ilma saluudita ka ei jäänud, aga ei midagi erilist siiski.
Kodus tagasi paneme presidendikõne telesse ja siis vaatame paari saadet tagant järele. Lõpuks hakkab uni murdma ja keeramegi magama. HEAD UUT AASTAT! 
Tartu raudteejaamas lammutatakse vanu kõrvalhooneid, seda juba pikemat aega, aga nüüd ka uudis.
Kes tahaks kliimaministeeriumisse tööle saada? Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et üle 300 töötaja on ettevõttes ja keskmine palk on 18 000 eurot?! Mis geeniused seal töötavad?
Kolmapäev. Uusaastahommik. Meie seinakell seisab 6:47 peal – alles ma vahetasin patareid, ei tea kas antakse kõrgemalt poolt meile mingit teadet?
Hommikul laseme vaikselt minna. Sööme, koristame jõululaua, peseme nõud ja vaatame telet. Lõunasöögi teeme Pizza Campiones, käime jala, et natuke õueaega ka saada.
Ilm on täna olnud pilves ja hämar. Hommikuks on lund juurde sadanud, aga väljas on plusskraad ja kogu see lumi on tänavatel täielik löga. Ja sajab ka kogu aeg, pilv ei taha Eesti kohalt mitte ära minna, liigub aeglaselt...
Kodus võtan ette köögi laealuse kapi koristuse ja puhastamise. Kui seinatagune naaber suvel remonti tegi, siis sealt kuskilt tuli kappi remonditolmu sisse ja nüüd on asjad seal kõik tolmukorra all; tuli reageerida
Õhtusse kuulub jooks. Ootasin kuniks vihmapilv üle läheb, aga see oli liiga visa, nii et käisin saju ajal ära. Aga üldiselt ei olnud mingit vahet, kuna teed olid niikuinii märjad ja lobjakaga, et märjaks sain sellegipoolest. 
Leidsin FB’s sellise reklaami: „SEO is dead. Start an AEO agency instead.. Optimize for discovery by ChatGPT, Alexa and other AI engines using Ask Engine Optimization (AEO) techniques.” Jaa, eks ta tõsi ole, et otsingusüsteemid jäävad vaikselt tagaplaanile ja AI laadsed vestluskeskused tulevad peale. Ehk et kodulehtede optimeerimine SEO ehk otsingumootorite suunal asendub nüüd AEO’ga ehk AI vestlusrobotite optimeerimisega.
ERM’is oli Terminaatori kontsert. Enamus sealseid kontserte on istuvas olekus. Aga no Terminaator pole ju bänd keda istudes kuulata Ju sellest on ka korraldajad aru saanud ja toole vist pandi vähem, aga kellelegi siiski ei sobinud ja pidi suisa artikli kirjutama
Neljapäev. Kui Kaja kodust lahkub, läheb uni ära ja ma näen palju vaeva et uuesti uinuda. Ja kui uinun, siis ärkan veidi enne üheksat. Teen asjad korda ja liigun kooli.
Väljas on külmetanud, öösel on veidi lund tulnud ja see kõik on jääs. Kooli tahtsin rattaga minna, aga ka tagakuuri lukk oli üleni jääs, seega kõndimise päev.
Põhitöö täna on üle käia kõik arvutid, et lasta uuendused peale. Samal ajal ka puhun masinad, klaviatuurid ja projektorite filtrid läbi. Koolis on peale minu veel mõningaid õpetajaid. Kui eelmine aasta meie koristajad kõik uue firma alla läksid, siis arvasin, et kõik vahetatakse välja, täna aga samad näod tiksuvad ringi
Maja peal ringi kolistamine väsitab mõnuga ära Igas klassis saab ju mitu korda käidud Võiks ju arvata, et maja pole nii väga suur ühti, aga natukestest saabki palju :P Või olen vanaks jäämas 
Kodus saab vaikselt võetud. Vaimu jooksma minna ei ole, aga võimlen siis veidi
Reede. Täisväärtuslik tööpäev, ainult õpilasi ei ole Hommikul sadav lumi saab tänava äärest kiiruga koristatud ja kõnnin kooli.
Peamiselt algab päev teistel üheksast – aulas on koostööpäev. Olen ka alguses kohal, aga kuna teema mind ei puudutanud, siis esimesel virgutusvahetunnil läksin oma asjadega tegelema.
Peale lõunat aulas teemad jätkuvad, liigun kohale alles lõpus ja seda ka selleks et Ainiga telekas tagasi klassi viia Aga muidu on tore õpetajaid kohata, enamus on rõõmsad ja värsked, tore kohe! 
Kodus saab õhtusöök ära korraldatud ja siis käime Miiaga COOP’is nii et sinna läheme koos, aga poest edasi lähen mina raudtee äärde jooksuringile.
Lõpuks siis avatakse Tallinn – Vilnius rong. Kuigi ma seda tõenäoliselt vähe kasutan, on siiski rõõm suur Kurb ainult, et Pukas ei peatu, aga saab ilma ka :P Rongiliikluse ajatabel on SIIN. Ja muuseas, Riiast edasi saaks Jurmalasse spaasse lisa-ajakuluga 35 minutit, hea on see, et too rong väljub iga 15 min tagant Jääks autoga pikk sõit ära
Laupäev. Tänaseks plaane ei ole. Emme ei pea kuhugi minema, nii et päris kõik oleme kodus Öösel on lund sadanud paraja vaibakese lähen siis hoovile seda lükkama.
Naabrimees on tänava juba ära teinud, mina teen siis kuuri eest, prügikastide juurest ja lükkan värava eest poole autode parkimiseni lume ära. Väljas on -6 kraadi ja tööd tehes ei hakka palav ega külm
Kui tupp liigun, on teistel plaan tehtud: Kassitoomele kelgutama. Läheme sinna jala ja poolel teel liitub meiega Miia sõbranna.
Kassitoomel on rahvast omajagu, aga järjest tilgub juurde. Tüdrukutel läheb kohe kelgutrall lahti, Kadi aga kelgutada ei taha, puberteet tuli peale Emme ka ei kelguta, mina lasen vaid mõned korrad alla. Õnneks on lumi värske ja pehme, ei peruta.
Mõne aja pärast hakkab tegevusetusest jahe, va kelgutajatel. Käime siis meie, mittekelgutajad, Mandeli kohviku juures. Selgub aga, et see on kinni. Aga me ei jäta jonni, liigume Toome kohvikusse mis on õnneks lahti ja kus ongi külastajateks enamasti kelgumäelt tulnud rahvas
Kui Kassitoomele tagasi liigume, sõidab just ette kiirabi. Süda hakkab kõigil kiiremini lööma. Õnneks aga selgub, et meie lastega on kõik korras, all orus on pikali hoopis meesterahvas kes olla seal ise kuidagi kukkunud. Aga ju siis asi halb oli, sest oma jalale ta üles ei tulnud ja kiirabi- ning päästeameti seltsimehed vedasid ta kanderaami laadsel alusel üles.
Üldiselt selle intsidendiga meil ka kelgutamine läbi sai. Hakkasime koju tagasi liikuma. Käisime läbi ka Humanast, Miia ja tema sõbranna lähevad aga sõbranna elukoha juurde edasi mängima – neil olevat soe.
Kaja hakkab süüa tegema, mina tegelen koridori kolast tühjendamisega. Kui Miia sõbrannaga saabuvad, ongi söögi aeg. Nüüd keerame meie emmega magama. Kui üles ärkame, on Kadi sõbrannaga jalutamas ja Miia saabub just sõbrannat saatmast. Ja siis on selline rahulik laupäeva õhtu. Mina käin saunas, teised... ...ei teagi mis tegid
Pühapäev. Päev algab kella peale, tund enne Valga rongi väljumist. Söön hommikust ja liigungi rongile, teised keegi ei tule, aga ega neil seal midagi teha ka ei ole: elamises on ju veevärk maas, köetud ei ole juba kuu aega, on vaid jäine külmus.
Rongis on hiiglama vähe rahvast. Olen end korralikult riidesse sättinud, nii et hakkab isegi palav, hea see muidugi ei ole, siis on rongist väljumine eriti raske
Kuigi ma poole ajast arvuti taga istusin, siis sai palju ka välist ilu nauditud. Loodus on kõik imekena ja valge. Puud-põõsad lumega kaetud. Ojad on jääkatte all, suuremad veesilmad aga lahti. Isegi kitsesid oli mitmes kohas märgata. Üldiselt aga selline vaikus ja rahu, nii nagu jõulude ajal oleks võinud juba olla
Maal on ühtlaselt valge. Tänavad on lükatud, liiklejaid ei ole. Rongiltki tuli peale minu maha vaid neli inimest. Jalutan maja juurde ja alustan lume lükkamise protseduuriga. Ei hakka kaminat kütte panemagi, vaid kaks tundi on kahe rongi vahel aega ja see kulub ilma kaminateotagi ära 
Lund on parkimise poolel 20 cm, maja hoovis aga vaat et poole vähem. Igatahes alguses tundub, et tervet hoovi ikka valmis ei jõua, tegin suurema jao ära ja siis asusin kasvuhoone kallale.
Kasvuhoonel oli ka oma paarikümne sentimeetrine kiht otsas. Andis ikka alla lükata teist. Kui see oleks aga sulale läinud... Kuigi ma sel aastal toestasin kasvuhoone seestpoolt postidega ära, siis ei me ette tea...
Aga lõpuks läks ikka nii, et sain kõik alad lumest tühjaks veetud. Tegin rahulikult, ei kiirustanud, ei tahtnud et nahk märjaks läheks Ja seega oli igati soe ja mõnus tegemine. Crocs-i laadsest materjalist voodriga kõrged kummikud on selliseks tööks ideaalsed – nad on kerged, soojad, mugavad ja lumi ei tule üle serva sisse (Y)
Huvitav, et terve selle kahe tunni jooksul ei möödunud majast ei ükski auto, ei ükski inimene. Vaikne ja rahulik kõik. Kui aga hakkasin rongile minema, siis alev ärkas. Raudteejaamas oli mitukümmend inimest. Õnneks rongis ruumi jagus Ja igast peatusest tuli pidevalt omajagu rahvast juurde.
Jalutades raudteejaamast kodu poole, sõitis diiselrong tsisternidega jaama. Enne seisis ta surnuaia juures, et meie reisirongi läbi lasta, ehk tuli Koidula pealt. Selline rong on tänapäeval juba täielik haruldus Tsisternide peal oli kirjas Солнечные продукты ehk siis ideeliselt õlitooted – ju siis neid võib venest tuua.
Loeme Miiaga raamatut, see vaja täna läbi saada ja palju lugeda ei ole. Siis läheb Miia sõbrannaga jalutama ja Kadi emmega poodi.
Viimasel paaril nädalal on mind hakanud kummitama mõte, et äkki oleks aeg korter maha müüa. Jah, maja ei ole veel valmis, aga kui korteri müügist saadud raha pista maja sisetöödeks, siis võiks ju juba uueks talveks sisse kolida. Siin aga on väga palju nüansse mis kõik oma rolli mängivad ja seega olen kahtlev. Oleme seda Kajaga arutanud ja ei paista, et temalgi selle vastu midagi oleks, aga siiski kahtleme, mõlemad. Ma ei hakka kogu seda kahtluste profiili siia kirja panema, tegelikult oleks vaja inimest kes suudaks aidata meie mõtted lähteandmete järgi lahti harutada ja siis kõrvaltvaataja pilguga kenasti kokku siduda. Kes teab, kelle poole pöörduda?